Malevas korduvalt käinud lapse emana ütlen, et nad väsitatakse päeva jooksul nii ära, et peale vabategevusi vajuvad lapsed magama.
Päevad on sisustatud – hommikupoole töö, küll mitte palju. Pärastlõunal erinevad tegevused. Olen kord viinud katki läinud jalatsite asemel teisi ja sel hilisõhtul arutati ringis istudes midagi või mängiti hoopis. Noortel tekivad seal sõbrad, on tore. Juhendajad ei ole mingid suvalised jorsid, vaid kas noorsootöö kogemusega või minimaalselt laagrikasvataja kursuse läbinud. Rühmajuht on kindlasti kogenum, mõned teevad seda tööd kümneid aastaid. Malevaaega jääb vahel ka kokkutulek. See on küll veidi läbum üritus, aga kindla kontrolli all ikka.
See, kas malev on tore või mitte nii väga, sõltub natuke ka tööst. Ühel aastal polnud tööandja eriti valmistunud ja palju passiti niisama – see oli kehv, sest ka tööandja oli enese saamatuse tõttu rahulolematu ja konflikte tekkis.
Teisel aastal jaotati tööd ümber – pidi tegema seda, aga osa rühmast tegi teist. Kõige rahulolevam oli kolmandal aastal, kus klappis absoluutselt kõik.
Ära üle muretse. Peatselt tuleb aeg, kus üha enam veedetakse aega sõpradega. Nii on. Laps kasvabki suureks.