Mina toetaksin, aga selgitaksin.
Näitleja töö on roppraske ja vähese palgaga. Kõik, kes midagi teenivad, rapsivad filmide, reklaamide, seriaalide, õhtujuhtimiste ja teatri vahet. Välja arvatud kümmekond, kes hea eluni on jõudnud vanuses 45+ kui mitte 50+.
Küsi ta käest, kas ta on nõus mängima ka joodikust külanaist, lastetükis elevanti, peategelase paksu vastikut vanaema või arvab, et saab mängida ainult printsesse ja preilisid? Ei, ei saa.
Teiseks kui ta tahab näitlejaks saada, siis igasugused jutud sellest, et miski asi ei jää talle näiteks ajaloost või vene keele tunnist meelde, võib ta näitlejaameti kohe ära unustada. Ütle tale seda. Näitlejana kandvas rollis pole haruldane, kui näitleja peab 3 tundi kestvas lavastuses andma 35 A4 lehekülge teksti täpselt sõna sõnalt, sest mingi Shakespeare või Tammsaarega juba ümberjutustust ei tee. Kui ta ei suuda näiteks pähe õppida venekeelset luuletust lihtsalt kõla järgigi või 5 lehekülge Eesti Vabadussõjast, siis näitlejat temast ei saa. Suur enamik näidendeid on klassika, kus autori sõnu ei tohi väänata suupärasemaks. Kõik kogu tekst õpitakse tuimalt pähe ja harjutatakse alles selle tuupimise lõppjärgus mõtet kandma. Seega, andku koolitükkidega tuld, tuupima, mälu harjutama.