Väga lihtne – kui 16-aastane tütar venna elukaaslast ei salli, siis venna juurde külla teda ei võeta ja kui vend elukaaslasega ise teile tuleb, siis sel ajal istugu tüdruk vaikselt oma toas.
Oli venna ja tema elukaaslase vahelise tüli põhjus mis iganes, õde end sellesse segada ei tohi ja veel vähem tohib ta vennale tema valikut ette heita. Kui käituda ei oska, siis hoidku eemale.
Meie peres oli omal ajal samuti analoogne teema üleval, et teismeline tütar hakkas venna pruudiga pirtsutama ja tema välimust ning iseloomuomadusi kommenteerima. Minu meelest oli 1/3 tegemist teismelise jonniga ja 2/3 armukadedusega (a`la “see eit võttis minult venna ära:) Mina olin selles asjas konkreetne – sina venna pruudiga koos elama ei pea ja midagi halba sulle tehtud ei ole, nii et hoia oma arvamus enda teada.
Vastuseis lahenes siis, kui tütrele peigmees tekkis. Siis ühtäkki mahtusid kõik kenasti ühte ruumi ära ja paar aastat hiljem oli tütar see, kes oma vennale “sa võiksid juba ettepaneku ka teha” meelde tuletas. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on mu tütar ja minia lausa sõbrannadeks saanud.
