Teema: Tütre kiusajad plaanivad samasse gümnaasiumisse minna

#3693566:

Väga tobe, aga kas mõnda teist kooli ei ole silmapiiril? Endal oleks lihtsalt palju kergem, eks muidugi võib ju loota, et siiski on välja kasvanud või vähemalt on seal teine seltskond, kes ei lase kiusul edasi toimuda, kuid jah, tütre asemel oleks endalgi siiski ebamugav igatepidi.

Masendav, et kiusatav on see, kes peab loobuma enda välja valitud koolist, kiusatav on see, kes peab maksma tulevikus kinni oma psühholoogil käigud ja teraapia jne.

Jah, ega ma ise ka head lahendust ei tee, isegi kunagi kiusamise pärast kooli vahetanud. Vähemalt on sinu tütrel (ilmselt) seljatagune ema näol olemas.
Kui ta ise selline vaikne introvert, siis ilmselt see ka variant pole, et paneks need kiusajad paika.
Kui minu lapsega nii tehtud oleks, siis oleksin lasknud mehel selle asja ära klaarida, kasvõi füüsiliselt. Kiusajad PEAVAD saama tunda seda, mida nad teistele põhjustavad. Aga oleneb muidugi emast/isast, kõik pole selleks suutelised.

#3693569:

#3693566:

Väga tobe, aga kas mõnda teist kooli ei ole silmapiiril? Endal oleks lihtsalt palju kergem, eks muidugi võib ju loota, et siiski on välja kasvanud või vähemalt on seal teine seltskond, kes ei lase kiusul edasi toimuda, kuid jah, tütre asemel oleks endalgi siiski ebamugav igatepidi.

Masendav, et kiusatav on see, kes peab loobuma enda välja valitud koolist, kiusatav on see, kes peab maksma tulevikus kinni oma psühholoogil käigud ja teraapia jne.

Jah, ega ma ise ka head lahendust ei tee, isegi kunagi kiusamise pärast kooli vahetanud. Vähemalt on sinu tütrel (ilmselt) seljatagune ema näol olemas.

Kui ta ise selline vaikne introvert, siis ilmselt see ka variant pole, et paneks need kiusajad paika.

Kahjuks nii on, muidugi võiks ju vastu hakata jne, aga kolm ühe vastu ja ei tea kuidagi, kuidas see laheneb, endal lihtsalt ongi kergem. Muidugi ajab närvi. Mind võõrastki ajab närvi, aga alaealistega ei tee sa ka kahjuks midagi.. Kool ei saa ka ütlemise peale, et tegemist on kiusajatega, ju midagi teha. Samas, kui on tõendid, et need meemid jne on nende tehtud, siis selle info edastaks küll kooli võib-olla.

Kas on üldse kindel, et nad seda kolmekesi meelega ei ole teatanud, et samasse kooli, et kiusata? Võib-olla said kuskilt haisu ninna ja meelega, kui ikka tõsimeeli siiani kiusavad?

Jõuetut viha tektab selline asi. Kas vähemalt nende meemide levitamise osas ei saaks veebikonstaablite ja kasvõi mõne juristiga neidudele selgitusi jagada? Ma muidugi ei tea, mis seal meemi peal on, aga mitte kellegi avalikult mõnitamine ei ole lubatud. Ilmselt arvavad, et nad on puutumatud.

Ma soovitaks ka uue kooliga rääkida. Võin lihtsalt lohutuseks öelda, et meil jäeti aastaid tagasi keskkooli vastu võtmata 2 kiusajat, kes põhikooli ajal paari õpilasega vaimselt vägivallatsesid. Nende puhul oli muidugi probleem ka selles, et nende vanemad olid väga ülbed, õigustasid oma lapsi ja tegid ohvreid maha – ehk ei kutsunud oma lapsi korrale. Üks kiusatav lahkus nende tõttu 6ndas klassis.

Õppekomisjon otsustas, et käitumise tõttu nad meie kooli keskkoolis ei jätka, mille peale ülbed vanemad muidugi kooli kaebama tulid, kuidas nende võsukestele liiga tehakse. Õnneks oli ka nende kiusajate vaimne võimekus keskpärane või alla selle ning sai lisaks halvale käitumisele sellele rõhuda.

Ehk läheb teilgi õnneks.

#3693559:

Laps vahetas seismendas klassis kooli, kuna sattus endiste sõbrannade kiusamise ja tõrjumise alla. See oli väga, väga raske aeg. Eelmine nädal selgus et lapse poolt välja valitud kooli kandideerivad ka 3 kiusajat. Selles, et nad kôik ka sisse saavad, ma üldse ei kahtlegi sest kôik on head õpilased. Nagu ka minu tütar. Väga nõme olukord, vanad haavad jälle lahti kisutud. Need endised sõbrannad ei ole mingit pidi muutunud ka, ikka lasevad oma vana rada pidi edasi. Enne kui mu laps nad sotsmeediast blokkis, mônitasid teda kohe mõnuga. Muuhulgas ringlesid mu tütrest meemid jms.

Tuju nullis. Tütrel ka muidugi.

Otsite uue kooli järelikult või lööte pea püsti ja annate kiusajatele vastulöögi. Nii lihtne ongi.

#3693606:

Nl ja tegemist ju ikkagi vaid lastega.

Kas selle pärast peaks siis ühel lapsel saama psüühika rikutud, et teiste teod välja ei tuleks?

#3693583:

Gümnaasiumisse on üldiselt tulemas alati palju õpilasi ja luuakse erinevad õppesuunad. Nad ei pruugi samasse klassi või kursusele saada.

Tahtsin ka sama öelda, et nad ei pruugi ju üldse samasse klassi kandideerida. Läksin ise ka pärast põhikooli gümnaasiumi, kuhu sattus ka endisi klassikaaslaseid, aga nad olid hoopis teises klassis ja absoluutselt ei puutunud nendega kokku.

Miks ei või koolis teemat üles võtta, kas me elame mingi ikke all, et ei või asjadest rääkida nii nagu need on. Nii ei muutugi midagi. Ja need naeravad pihku. Hädasolija loodab, et teda aidatakse, et märgatakse, ilma et ta seda rääkima peaks. Ja ta jääbki ootama. Ja nagu välja tuleb,. jääb ootama ka siis ,kui osad asjast juba teavad.
Kuna vanemad teavad, siis ärge jookske nende kiusajateeest koos lapsega ära. Tehke midagi. Võtke ühendust nende kiusajate kodudega. Vanematega. Ja kohe asja juurde. Nende asi on teha nende laste sellisele käitumisele lõpp. Ja kohe on nende suhtumisest ka näha, kas nad teevad seda või ei. Mängima nendega ärge hakake. Suhtumine on kohe näha. Kui sealt koostööd ei tehta ja asja selgeks ei saa, siis kooli teatada. Ja seda neile ka ütled. Huvitav oleks näha, kui paljudel on veel siis seda nõukaaja  või mulle-on kõik lubatud mentaliteeti. See murtakse.

Mina kirjutaksin sinna kooli, aga enne tuleb kokku koguda ka tõestusmaterjal. Kas endises koolis õpetajad olid teemast teadlikud? Siis lisaks ka nende kontaktid.

Kas ei olnud mingi aeg tagasi artikkel, kuidas väga heade tulemustega õpilane ei saanud gümnaasiumi ja seda põhjendati tema sobimatu käitumisega.

Igal juhul kui teie last kiusatakse, siis salvestage ja koguge tõendeid. Proovige kiusajate vanemate ja õpetajaga vestlus kokku leppida ja tee ettepanek see diktofoniga salvestada või siis protokollida.

Sel juhul kirjuta kindlasti. Direktor on teadlik, psühholoogi külaskäik jne. Pane juhtumi kronoloogia kirja. Kaitse oma last.

#3693620:

Ma soovitaks siiski uus kool valida. Ei usu, et seal koolis nad kokku ei satuks ja kõik ei korduks. Teises koolis, on suurem võimalus, et nad kokku ei puutu ja ei saa kiusata. Kuidas oled ise vanemana sekkunud kiusamisse, et oma last kaitsta? Peale kustutamise ja blokeerimise oled veel midagi ette võtnud?

Kirjutad nii, nagu oleks käe-jala juures alati vabalt valida kümnete kaupa koole! Mine ühte, mine teise, mine kolmandasse, mine neljandasse… Muudkui põgened kolme teismelisest kiusajaplika eest, lõputult. Ja mis siis, kui TA laps vahetabki pärast kiusamist kooli vahetamist jälle uuesti kooli, läheb taas kuskile mujale – ent mis garanteerib, et ka nood kiusajad sinnagi järele ei tule? Ja mis siis, kui üks kiusaja jääb edasi olemasolevasse kooli, ent teine kiusaja lahkub teise kooli – sinna, kuhu TA laps on vahetanud?

Mis puutub kustutamisse, siis kustutamine ei pruugi olla tark tegu olukorras, kus pigem just tuleks kõike talletada, tõendeid koguda.

Soovitan direktoriga või õppealajuhatajaga isiklikult rääkida, st kohale minna. Mitte teha seda kirja teel vms. Olen ka ise tegelenud oma lapse kiusamisteemaga ja kahjuks kogemus selline, et miskipärast ei võeta kirjalikke pöördumisi eriti tõsiselt, Sinu kiri lihtsalt mattub meilipostkasti teiste meilide alla, tuleb vaid automaatvastus: “Täname pöördumise eest, tegeleme asjaga esimesel võimalusel”. Tegelikult seda kirja ei pruugita alati avadagi, või avatakse, aga loetakse diagonaalis läbi. Kõige kindlam moodus on selline, et koostad kodus kirja, kuhu paned võimalikult lühidalt ja konkreetselt punktid ja oma soovi. Seejärel lähed kohale, räägid teema lahti ja annad neile kirja. Võib ka nii, et kõigepealt käid koolis vestlemas, pärast kirjutad kirja kodus valmis ja saadad meiliga kooli.

Minu tütar pidi koolikiusamise pärast kooli vahetama. Praegu on kõik hästi. Ent rohkem kui ühe korra ei tahaks küll sedasi “minema joosta” – ka põgenemine jätab lapse psüühikale oma jälje, annab talle kurva teadmise, et ebaõiglus jääb, lihtsalt ohvri kohuseks on lakkamatult põgeneda. Seega jääb üle vaid loota, et kiusajad esimesest koolist ei tule mu lapsele uude kooli järele.

Aga leidis sõbrad, klass võttis ruttu omaks. Ma tegelikult mõtlesin sellele, et gümnaasiumisse teatada. Samas oleks see nagu “kättemaks”? No ja tegemist ju ikkagi vaid lastega.

Kuhu koolidesse sõbrad lähevad? Kui samasse, siis ei ole ju hullu. Sinu lapsel on juba oma ringkond.

#3693665:

Täna tundub, et tütar on endine ehk siis rõõmus meel ja optimism on tagasi. Ütleb, et saab gûmnaasiumis hakkama, isegi kui ühte klassi sattuvad. No ma kahtlen..

Kas ei võigi olla, et laps on mingil määral üle saanud, aga sina ei ole?
Saan aru, et sinu jaoks oli ka see kiusamise, kooli vahetamise jne aeg raske, aga kui laps arvab, et saab hakkama, lase tal (teda toetades) seda proovida. Võibolla ta on nö tänu kogemustele saanud varem küpsemaks, täiskasvanumaks kui nood nõmedad kiusajad ja ei võtagi enam neid lapsikusi nii südamesse.

Loomulikult peab kõrvalt jälgima, kuidas minema hakkab, aga ma ei jätaks küll seepärast soovitud kooli minemata.

Gümnaasiumiastmes üldiselt on inimestel juba rohkem aru peas ja enam ei kiusata.