Esileht Koolilaps Tütre kiusajad plaanivad samasse gümnaasiumisse minna

Näitan 7 postitust - vahemik 61 kuni 67 (kokku 67 )

Teema: Tütre kiusajad plaanivad samasse gümnaasiumisse minna

Postitas:
Kägu

Nii palju saaks küll koolilt paluda, et kui on mitu pararalleeli, siis mitte ühte klassi panna.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest vana asja hakata üles kiskuma ja minna uude kooli ennetavalt kaebama, on suhteliselt imelik käitumine.

 

+5
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest vana asja hakata üles kiskuma ja minna uude kooli ennetavalt kaebama, on suhteliselt imelik käitumine.

Arvan sama ja kui oleksin uue kooli juht, siis muudaks selline ennetav pöördumine lapsevanema poolt mind kaebaja suhtes ettevaatlikuks. Tulemuseks võib olla, et ema teeb oma tütrele karuteene.

Seda enam ei näe torkimisel mõtet, et laps tundub olevat asjast ûle saanud ja enesekindlus on taastunud.

Erinevad paralleelid on gümnaasiumis ûldjuhul küll, aga neis on tavaliselt ka erinevad suunad, seega ühte suunda kandideerides ei pruugi olla ka võimalik paralleeli valimine.

+3
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühelgi kiusamisel ei ole õigustust ja kui olen neid lugusid lugenud sh. Kristiina Ehina mälestusi, siis tekib lausa viha. Ka oma laste puhul olen jälginud, et ei oleks sellist asja. Nooremal lapsel olid probleemid, teda ei kiusatud – aga ei võetud kampa, ta oli ka selline leebe loomuga laps, samuti oli üks klassivend, kes kippus lööma. Õnneks leidis klassi hea sõbra, kellega koos on . Ka hobiringidest leitud sõbrad on olemas. Sai ka õpetaja koolis räägitud, sellel vägivaldsel poisil oli ka teistega probleeme. Kuid oli hetki, kui mõtlesin panna teise kooli, sest raske on näha kurba last, aga olime igati toeks, soodustasime tema suhtlust teiste klassivendadega jne. Nüüdseks on laps 5 klassis ja suur sõprade kamp on lagunenud – seal on oma intriigid.

Seega  – kui ma teaksin, et mu lapsel võib tulla gümnaasiumis kiusamisega probleemid – siis kindlasti tegeleksin juba praegu, eriti ollakse nende laste pärast kooli vahetatud.

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kiusamine algas 5-ndas klassis ja sai lõpu koolivahetusega peale 6-ndat klassi. 11-13 aastaste tüdrukute vastu füüsiliseks minna, nagu siin keegi soovitas, no ei. Kiusajate vanemate suhtumine oli, et “nad nii suured juba, ajagu ise omi asju, no ei saa ju nii õrnake ka olla ja otsigu S siis uued sõbrad” . Mu laps muutus tundmatuseni, sellepärast see koolivahetuski ette võeti. Kartsime küll, aga pidime riskima. Uues koolis sujus kõik kohe algusest, esimene veerand oli vast selline kõhe tunne veel sees. Aga leidis sõbrad, klass võttis ruttu omaks. Ma tegelikult mõtlesin sellele, et gümnaasiumisse teatada. Samas oleks see nagu “kättemaks”? No ja tegemist ju ikkagi vaid lastega.

Mis kättemaks? See on ju sinu laps kelle eest sa sõdid, viimane aeg n.ö kindad käest võtta. 11-13 aastaste tüdrukute vastu füüsiliseks minna pole vajagi, eriti isal – kogemus näitab, et mehed tasub sellistest asjadest pigem kõrvale jätta. Aga praegu on need tüdrukud ju vanemad, eks.  Ja usu, psühholoogiline ähvardamine võib olla nii tõhus, et igasugune füüsiline vägivald kahvatub selle kõrval. Lapsevanemad ise ei peaks ennast sellesse segama, aga leia mõned gängiliikmed või muidu füüsiliselt ähvardava välimusega tegelased (usu, neid pole raske leida), maksa ja las nad teevad kiusajatele ilusasti ilma otsest füüsilist vägivalda kasutamata selgeks, et see kool ei saa olema nende keskkool.

Olen kõrvalt näinud nii neid lõputuid selgitamisi ja lepitamisi kus lõpuks ikka kiusajad peale jäävad kui ka paari analoogset juhtumit nagu eelpool kirjeldasin , mis -kahjuks- töötavad.

See on sinu laps. Temal pole peale sinu kedagi teist kes tema eest võitleks, nii et lase emalõvi puurist välja 🙂

 

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu poega kiusati ka põhikoolis, eriti just 6.-7. klassis. Samuti läks endiste kiusajatega samasse gümnaasiumisse – aga seal oli siiski hoopis teistsugune elu. Suur kool, nad olid ikka erinevates paralleelides ja ega suurt omavahel kokku ei puututud. Minu poeg leidis need kellega tema hästi klappis ja oma endiste põhikoolikaaslastega praktiliselt rohkem ei suhelnud – ei nendega kes samas gümnaasiumis olid ega ka teistega.  Eks oleneb ka olukorrast – kui olete Tallinnas või Tartus, siis seal lüüaksegi põhikooli-seltskonnad ikka väga laiali ja põhikooli kiusajad ei saa enamasti samamoodi jätkata, sest nad ei leia endale enam kaasakiitjaid ja pigem naerdakse nad ise välja, kui väga nõmedalt käituvad.  Kui on tegu väikelinnaga, kus ongi näiteks vaid üks gümnaasium, siis pole palju alternatiive.  Aga samas ka mina mäletan, et meie suhteliselt vastiku õhkkonnaga põhikooli-klassist (mitukümmend aastat tagasi ühes väikelinnas) sai täiesti tore gümnaasiumiklass pärast seda kui klassi seltskond siiski mõnevõrra muutus ja tekkisid hoopis uued liidrid.

Aga ehk oleks siiski abi kui üritate tütre enesehinnangut veelgi turgutada, et ta tunneks ise ka, et on vaimselt kiusajatest üle. Äkki leiate mõne hea psühholoogi, kellega vestelda?

 

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma soovitan nii sinul kui lapsel juba praegu, ennetavalt mõne nõustajaga rääkida. Isegi sinul rohkem. Esiteks saate oma eelneva trauma läbi töötada, et see enam samamoodi ei mõjuks, kui tulevikus veel sarnaseid olukordi ette tuleb (psüühikas sarnased olukorrad n-ö ladestuvad üksteisele, mõjudes iga korraga intensiivsemalt). Teiseks saate koos terapeudiga valmistada end ette, omandada uued käitumisstrateegiad.

+2
-1
Please wait...

Näitan 7 postitust - vahemik 61 kuni 67 (kokku 67 )


Esileht Koolilaps Tütre kiusajad plaanivad samasse gümnaasiumisse minna