Mõtlesin, et kas oma profiilile on kohatu kirja panna, et otsin partnerit, kes on iseseisev, materiaalselt saab endaga hakkama, kõrgharidusega, ilma kohtutäituri arestita, krim. korras karistamata ning peab lubadusi. Hetkel olen nii pettunud, sest 30ndates mehed elavad emaga, raha saab enne otsa, küsivad võlgu, töötavad mustalt jms. Ma ise olen üksikema, ei teeni küll palju, aga majandan hästi ning korra aastas saan ka reisida. Oma kodu on olemas jms.
Teemasse tagasi tulles, mõelgem korraks nii – kui nüüd lahutatud (kuskil lapsed) mees, kes ei teeni küll palju, aga majandab hästi ja võib endale korra aastas reisi lubada ja omab eluaset, kirjutab üles omast (meeste) vaatenurgast olulised kriteeriumid naistele – koristamise ja kokkamise harjumus, kehamassiindeks, rinnahoidja suurus, minetti meelepärasus jms – kas te peaks seda ülbeks, või kas te arvaks tal vähimatki lootust olema positiivset vastust saada? Mehi, kes sellistele “ostunimekirjadega” naistele vastavad, leidub kindlasti märksa rohkem, kui naisi, kes vastavad samalaadsete nimekirjadega meestele. Lihtsalt nimekirja kategoorilisus ja põhjalikus seab piirid, kui kaugele on mees valmis sellise naisega minema. Mida spetsiifilisemad on nõudmised, seda väiksem on tõenäosus, et ka vastavatele nõudmistele vastav mees teiega suhet tahab. Seks, jah, aga suhe ….
PS. “Ma ise olen üksikema, ei teeni küll palju, aga majandan hästi ning korra aastas saan ka reisida. Oma kodu on olemas jms.” – see on vaatenurk, mida naised hindavad meestes. Kui see mees nüüd kirjeldaks ennast väärtustega, mida mehed hindavad naistes, umbes nii et – “ma ei seksi küll väga hästi, aga see eest kiiresti ja senised partnerid on kord aastas ikka lõpuni jõudnud …” Teate, mehed enamasti saavad aru, et naiste ligitõmbamise seisukohast teeb see info neile pigem kahju kui kasu. Noh, et kui te siin oma ostunimekirju letti lööte, siis ehk vääriks mõtlemist, mida te omalt poolt pakute.