Teema: Tutvumislood

#4227285:

#4227180:

#4227157:

Kus oma olen üldse oma elus oluliste meestega kohtunud – kõige esimene partner – mingi vabaõhu üritus oli (suhe kestis aasta); laste isa – tööl – olin tema juhendaja (suhe kestis neli aastat); järgmine tõsine suhe – hot.ee jutukas (vahelduva eduga ligi 16 aastat – kohtusime ja alustasime ja lõpetasime jne, kuni nüüdseks pole enam vist 6 aastat üldse suhelnud); sellest järgmine – ta oli mu klient (vahelduva eduga 18 aastat vt eelmine) ; sellest järgmine – toidupoes ( 6 kuud); viimane suhe (praegune) – tutvumisportaalis (neljas aasta jookseb)

Nii imelik, et mõni naine ei soovi oma ellu mitte mingisugustki stabiilsust. Eriti veel siis, kui juba lapsed on olemas.

Mina ei mõista hukka. Kui elu on nii läinud siis põhjusega.

Ma saan aru, et see on ikka teadlik valik ja elustiil.

#4227409:

Eee! Sellel tädil ju ei ole elu lihtsalt läinud nii, vaid ta ju ise tahabki koguaeg partnereid vahetada.

Tema õigus, teeb mis tahab, mida ja kellega tahab.

#4227469:

Huvitav, kust sa selle välja lugesid, et Käo jaoks olulised mehed on kohe ka koju toodud? See on se enda peremuster äkki?

Õige küll! TA ei ole ju täpsustanud, keda ta kaaslase all silmas peab. Kas inimest, kes on püsipartner ja kellega koos elad või mõtles ta juhuslikke sekspartnereid.

Ma lausa naudin seda, kuidas osad naised siin teemas teatavad, et 5 aastat kestnud suhe pole mingi pikk suhe ega eriti oluline, et seda hiljem märkida.
Itsitama ajab mõte, kuidas needamad mutikesed kaebleksid, kui nende 4 aastat ja 11 kuud kestnud suhte parter teataks, et ma lähen teise juurde. “Kuule, mida tönnime, alla viie aasta – see polnud ju mingi pikaajaline või tõsine, meeldejääv suhe, tsau-pakaa ja head aega”.

#4227676:

#4227675:

Ma lausa naudin seda, kuidas osad naised siin teemas teatavad, et 5 aastat kestnud suhe pole mingi pikk suhe ega eriti oluline, et seda hiljem märkida.

Itsitama ajab mõte, kuidas needamad mutikesed kaebleksid, kui nende 4 aastat ja 11 kuud kestnud suhte parter teataks, et ma lähen teise juurde. “Kuule, mida tönnime, alla viie aasta – see polnud ju mingi pikaajaline või tõsine, meeldejääv suhe, tsau-pakaa ja head aega”.

Mingit petist ikka taga ei nutaks, hea, et lahti saab.

Tore. Õnne siis väikese Melody-Cärolyni, Carl-Mattiase ja Cassandra-Brigitta kasvatamisel üksikemana.

#4227683:

#4227676:

#4227675:

Ma lausa naudin seda, kuidas osad naised siin teemas teatavad, et 5 aastat kestnud suhe pole mingi pikk suhe ega eriti oluline, et seda hiljem märkida.

Itsitama ajab mõte, kuidas needamad mutikesed kaebleksid, kui nende 4 aastat ja 11 kuud kestnud suhte parter teataks, et ma lähen teise juurde. “Kuule, mida tönnime, alla viie aasta – see polnud ju mingi pikaajaline või tõsine, meeldejääv suhe, tsau-pakaa ja head aega”.

Mingit petist ikka taga ei nutaks, hea, et lahti saab.

Tore. Õnne siis väikese Melody-Cärolyni, Carl-Mattiase ja Cassandra-Brigitta kasvatamisel üksikemana.

Kõik ei ole nagu sina, kes viie aastaga kolm titte valmis treivad ja siis mehelt käsi pikkas raha ootavad. Saan aru, et sarisigijatel raske seda mõista, aga proovida ikka võid ju.

#4227676:

Mingit petist ikka taga ei nutaks, hea, et lahti saab.

Kuidas see mehest petise teeb, et ta teise juurde läheb? Hmm…

#4227633:

#4227469:

Huvitav, kust sa selle välja lugesid, et Käo jaoks olulised mehed on kohe ka koju toodud? See on se enda peremuster äkki?

Täpselt minu mõte. Kuna ta mainis mitmel korral, et suhtles vahelduva eduga, siis on üsna ilmne, et ta neid kõiki koju ei toonud, vähemalt mitte sinna elama.

Õige, elama ei tulnud nendest keegi ja lastega konkreetselt kohtus ainult üks mees. Kuna ta aga absoluutselt mu lastega kokku ei klikkinud, siis lõpetasin asja ära ja olin palju aastaid nendes vahelduvates kohtumistes – selleks et tervet mõistust säilitada.

Kohtusin partneritega kodunt väljas st reeglina mehe kodus.

Oma praeguse elukaaslasega läheb koos neljas aasta ja on mu lastega väga hea sõber.

PS: ise olen sündinud vanemate kolmandal abieluaastal, vanemad elasid koos ligi 45 aastat, siis suri ootamatult ema ja aasta hiljem isa. Vanavanemad mõlemad tähistasid enne siit ilmast lahkumist kuldpulmi. Suhtemustrid olid peres vägagi head.

#4227781:

#4227736:

Paljud perekooli kasutajad on olnud abielus 20+, 30+, 40+ aastat. Kui oled ise viiekümnene ja sellest ca 30 aastat abielus olnud, siis tundubki 5-aastane suhe lühike.

Seda küll. Tundub kohutavalt igav olla terve elu koos vaid ühe inimesega.

Sul on lubatud ka suhtes olles teiste inimestega rääkida, muide.

#4226011:

Ok, siis jõusaali treenerid sebivad seal naisi…jälk

Võib jälgeminigi minna, meenus üks laulja, kes abiellus oma kehalise kasvatuse tunni õpetajaga ja on nüüd aktiivne konservatiiv.

#4229025:

#4228678:

Sul on lubatud ka suhtes olles teiste inimestega rääkida, muide.

Rääkida? Rääkisin koos olemisest. Ühe ja sama mehega? Surmani? No lõpetage palun. Mul ju ainult üks elu on, erinevad kogemused ning erinevad eluetapid on head ning inspireerivad.

Võib-olla soovite terve elu seksida ka vaid ühe mehega? Hahhaaa. Issand jumal. Ja mees muidugi paneb selle aja jooksul kümneid ja kümneid, kui naine vagusi istub ja räägib kõigile, et tema mees küll ei peta.

Ära lase l..sidel meest siis sebida või jätta muljet, et mees petab. Enda valik.

Et see tukaga sale naiska.

Et selmet kõrvalt keppida ja mehele tagasi teha, sest keegi paneb uskuma, et abikaas petab? oleks tore ikka mehega keppida.

#4228804:

#4228677:

#4227736:

#4227675:

Ma lausa naudin seda, kuidas osad naised siin teemas teatavad, et 5 aastat kestnud suhe pole mingi pikk suhe ega eriti oluline, et seda hiljem märkida.

Itsitama ajab mõte, kuidas needamad mutikesed kaebleksid, kui nende 4 aastat ja 11 kuud kestnud suhte parter teataks, et ma lähen teise juurde. “Kuule, mida tönnime, alla viie aasta – see polnud ju mingi pikaajaline või tõsine, meeldejääv suhe, tsau-pakaa ja head aega”.

Paljud perekooli kasutajad on olnud abielus 20+, 30+, 40+ aastat. Kui oled ise viiekümnene ja sellest ca 30 aastat abielus olnud, siis tundubki 5-aastane suhe lühike.

Ei tundu, sest tunnen ju aritmeetikat. Tean, et viie aastasele suhtele eelnes ilmselt mitmekuune lähenemisperiood ja 5 aasta jooksul võis sündida ka näiteks 5 last. Meil näiteks on viie aasta sees neli. Ütle siis, et lühike suhe oleks olnud, kui oleksime 5-aastase abielu lahutanud.

Küülikud olete?

Ei ole vist. Lihtsalt oli soov saada 4-5 last. Kindel soov oli noorelt lapsed saada, mis oli ka võimalik. Loodus õnnistas lisaks kahele nö üksikule ka paari kaksikutega.

Mu kõige hiljutisem tutvumine toimus raamatukogus. Esimese asjana saime üksteisest teada, et meil on mõlemal lapsed.  Tal oli kaelas täpselt sama sall, mille mu laps sai ühel luulekonkursil. Ütlesin talle seda. Ma poodides pole sellist näinud ja lapse sallil mingit silti polnud küljes. Huvitav sall oli. Ta ütles vaid, et tema laps sai andis selle talle, sai kuskilt auhinnaks. Hiljem selgus, et samalt konkursilt. Selline kokkusattumus siis 🙂 Juhuslikult ühte ja sama raamatut me ei otsinud, see oleks liig olnud. Ta küsis abi ühe raamatu otsimisel, sest arvas ekslikult, et ma töötan seal. Ma arvaks ka, kui keegi võtaks riiulist mingi 10 raamatut korraga 😀 Partnerid me pole (veel), alles vaikselt suhtleme ja käime kohvikutes, jalutamas ja üritustel. Tal oli lahutus pooleli siis, kui kohtusime, vahepeal on jõudnud lahutada. Võibolla liigume isegi liiga aeglaselt ja ei jõuagi kuhugi, aga see sobib mulle.

Enne seda tutvusin 15 aastat tagasi, kui oma tulevast abikaasat ja laste isa kohtasin. Töötasin peale ülikooli muuseumis ja tema käis seal abituriendina oma klassiga. Ajasime niisama juttu algul. Siis ta hakkas seal käima päris palju, alati oli tal keegi kaasas – sõber, õde, teise õe lapsed. Ma nagu ei mõelnudki, et tal seal minu pärast käib, arvasin lihtsalt, et tahab teistelegi huvitavat muuseumit näidata. Lõpuks jõudsime ka päris kohtinguni.

Päris esimene kohting oli netis tutvutud noormehega. Olin just ülikooli alustanud (19, tema 26) ja rate.ee oli populaarne. Tundsin end jube täiskasvanuna ja tahtsin kohtingutel käia. Kuigi seal rate.ee-s oli palju selliseid kirju, kus taheti kohtuda, siis neile ma enamasti ei vastanudki. Ühega jäin kuidagi rohkem juttu ajama ja leppisime kokku kohtingu. Oli täitsa tore päev vanalinnas, teist korda ka käisime kuskil, kolmandal korral ta kutsus mu enda juurde kohvile. Kuulasime muusikat, oli tore. Kuni ta ema tuli koju. Ta polnud maininud, et elab emaga, ma polnud seda arvanud ka tema elutuba vaadates. Ema kutsus ta kööki ja mina jäin elutuppa. Kuulsin nende jutuajamist: sa ei küsinud luba teda siia tuua, ei tohi jääda, käsi tal kohe lahkuda. Keegi tuppa ei tulnud, istusin seal üksinda, ei julgenud ise kööki ka minna. Keegi läks duši alla, keegi pani veekeetja tööle. Möödus 20 min ja hiilisin sealt korterist välja. Alles järgmisel päeval noormees kirjutas ja küsis, kuhu ma kadusin. Rate kaudu vahetasime veel mõnda aega kirju, aga kokku enam ei saanudki.