Mina olen kolmega kohtamas käinud. Neljandaga, üsna meeldivaga kahjuks kohtinguni ei jõudnud.
Eelnevalt suhtlesin päris pikalt nendega netis, sest minu jaoks peab kõigepealt jutt sobima. Ja alles siis vaatan muud.
Esimene mees. Härra “täna on ilus/kole/päikeseline/tuuline jne ilm”. Minust päris mitu aastat noorem mees. Oli minust väga huvitatud, kinnitades, et talle just meeldivadki vanemad naised. Ega ma muidugi seda uskuma jäänud ning mõistsin, et eesmärgiks on vaid seks. Me olime oma eludega kapitaalselt erinevas etapis. Minul mitu, juba suureks kasvatatud last ja selja taga väga pikk kooselu. Tema poissmees, kel lapsi polnud. Noor, alles avastas elu. Minuga avalikku kohta ta minna ei soovinud. Ikka ainult jalutama. Jäi mulje, et sellises piirkonda, kus ükski tuttav ei saanud vastu tulla. Ei teagi, kas ta oli suhtes. Pigem usun, et häbenes mind kui vanemat naist. Vanusevahe 12 aastat minu kahjuks.
Kui netis suhtlesime, siis nägin, kuidas ta pingutas, et juttu teha ja end pildil hoida. Eranditud iga päev algas tema jutt sõnadega: “küll täna on ikka ilus (kole/tormine/udune) ilm!” – vastavavalt sellele siis, mis ilm parasjagu sel päeval oli. Nii naerma ajas! Siis saatis mingeid Delfi uudiste linke, mis teda kõnetasid jne. Ega meil pärast päris algust millestki rääkida olnud. Esialgu pettis ära. Ükskõik, mis teema üles võtsin, puudus tal selle kohta oma arvamus. Tal näiteks puudus arvamus ka söögi kohta. Ta ei teadnud, mis ta lemmik söök on. Ei teadnud ka, mis talle maitseb. Ütles, et kõik toit on sama maitsega ja ta sööb absoluutselt kõike – seda, mida ema teeb. Ega see ju inimest halvemaks tee, aga mulle tundus see tõik piisavalt kummaline, et see siin välja tuua. Ma ei ole kunagi kohanud inimest, kes toidu kohta nii ütleb. Ja see on pannud mõtlema, et äkki see on mingi autistlik joon?
Ehkki, tema eesmärk oli muidugi seks, siis ei julgenud ta reaalselt kunagi midagi algatada. Paar korda üritas puudutada, aga siis kuidagi kentsakalt ja kiiruga tõmbas paar korda üle selgroo edasi-tagasi. Üldiselt lootis ta minu algatusele. Paar korda ka vihjas sellele.
Loodan, et ta leiab omale õige naise, sest ega ta ilmselt halb mees ei ole. Teenis väga hästi ja tundus, et oli ka hästi töökas ja lahtiste kätega.
Teine. Härra “Solvuja”. Temaga oli väga ladus jutt netis. Kohtusime restoranis. Jutt klappis ka silmast silma. Meil oli huvitav ja teemad otsa ei lõppenud. Siiski, tajusin tema poolt mingit kontrolli või iselaadset survet. Ja häiris see, et ta nagu natukene provotseeris tüli. Vist selleks, et näha, kuidas ma reageerin. Paar korda ka kuritarvitas mu usaldust. Olin talle midagi rääkinud, mille ta hiljem, mingis teises olukorras minu vastu ära kasutas. Samuti kippus ta mind manitsema. Ja mitte leebel moel, vaid ikka kuidagi nii, et tal on nii piinlik, et ma niimoodi käitun. Näiteks, kord olin pisut vindine ja tippisin talle telefonis vigase sõnumi. Küll ma siis sain järgmine päev noomida ja häbistatud. Kahju, sest muidu oli sobivas vanuses ja muude sobivate näitajatega. Suhtlesime mõnda aega, aga see, kui piinlik tal mu pärast jälle millegi pärast oli, tõmbas pidurit ja pani mind kuidagi pingutama nii, et suhtlemine ei olnud enam vaba ja rõõmus. Kui ma paar korda lükkasin objektiivsel põhjusel uut kohtumist edasi, siis solvus ja kustutas mu fb sõbralistist.
Kolmas. Härra “Vigurdaja”. Mees ootas mind esimesel kohtingul suure roosikimbuga. Jalutasime ja ajasime juttu. Õigemini tema ajas juttu. Mina suurt suud lahti ei saanud. Kogu tema jutt oli aga vigurdav ja pealiskaudne. Samuti kippus kasutama tüütuid, äraleierdatud käibefraase. Näiteks, pidin umbes kümme korda ta nime küsima. Lõpuks ütles: “Tarmo”. Seejärel küsis kohe ise hüüatades: “Aga miks Tarmo!? Miks? Aga keegi peab ju olema!!!” Kogu tema jutt koosneski sedalaadi “naljadest”. Üks väga veider joon oli see, et ta ei küsinud mitte ühtegi korda ja mitte midagi minu kohta. Jäi mulje, nagu ta kohe üldse ei huvitanud, mis mu nimi on, kus ma töötan, kas mul on lapsi, kus ma elan, kas mul on õdesid-vendi, milline on mu pere… Kohe mitte midagi ei küsinud. Muudkui aga kuulasime tema vigurjutte, aga ühegi tõsisema ja sisulisema jutuni silmast silma kohtumistel ei jõudnud. Põhimõtteliselt käisime vist kolm korda kohtamas ja alati kinkis ta mulle roosikimbu. Aga mina ei saanud temast suurt midagi teada. Peale eesnime. Ja sedagi pinnimise peale. Küsisin, aga ta vingerdas vastustest kõrvale. Ja tema ei teadnud pärast poole aastast suhtlemist ikka veel minu päris nime. Tutvumisportaalis olin vale nimega. Seda ta teadis, sest ütlesin talles seda kohe.
Pärast esimest kohtingut püüdis ta mind kallistada ja oli tohutult solvunud, kui ütlesin, et ma päris esimesel kohtingul ei soovi sellist lähedust.
Mingil momendil see suhtlemine meil ära vajus. Aga kindlasti on ta mõnele naisele sobiv ja hea mees.
Neljandaga ka – jutt klappis netis hästi. Olime juba kohtamist kokku leppimas, kui ühel hetkel ajas ta mind teise naisega segamini. Mõistan, et see ongi ju kohtingu portaal, kus suheldakse erinevate inimestega. Aga siiski, on rumal aps ajada naised segi,. Vähemalt sel moel, nagu tema seda tegi. Ta oli samal ajal ka teise naisega kohtamist kokku leppimas. Ei saa ju pahaks panna, aga viisakas oleks siiski varjata sellist asja.