Appi kui õudne ????
Ma küll sinust 10a noorem, aga Tinderdamiskogemust on olnud mitu aastat (hetkel juba üle aasta “turult” eemal õnneks) ja käisin kohtamas äkki ca 50-60 mehega ja taolisi jobusid olid mõned aga õnneks mitte enamik.
Päris sellist õnneks polnud ühtegi, kes oleks kohe esimese kohtingu osas seksimõttelise ettepaneku teinud oleks või eeldanud et mina ise midagi orgunnin ja veel kinni ka maksan. 2 juhust oli kui mees restoranis küsis eraldi arved.
Paar juhust oli kus kutsuti kohtama jutuga, et – saame kokku ja siis vaatame mis teeme vms. Peale paari igavat kohtingut (autoga ringi sõitmine või niisama jalutamine) ma selliste ettepanekute peale enam vedu ei võtnud ka. Mõni kutsuski kohe ainult natukeseks jalutama (eriti palju oli selliseid koroona algusajal) või kohvi jooma. Peale paari sellist kohtingut, mis olid igavad, olid sellised low-effort kutsed mulle juba täiesti turn-off.
Kõige jaburamad kohtingukutsed olid sellised et üks mees kutsus mind enda juurde koju appi hekki pügama ???? ja teine mees (3 või 4 kohtinguks) enda juurde koju appi kõnniteekive paigaldama. Loomulikult saatsin mõlemad pikalt.
Lõppkokkuvõttes – normaalne mees kutsub naise esimeseks kohtinguks ikkagi restorani (ei pea olema mingi ülipeen ja kallis restoran, aga ka mitte päris Mc Donalds) ja maksab ise arve.
Minul lõpuks õnnestus sealt leida väga hea mees ????
Huvitavalt palju kohtamisi jaksab teha, kas mõnega varem tundeid ei tekkinud… Pettumist, pausi vms.?
Minul on ka normaalsed kogemused üldiselt olnud, kuid siiski olen täna vaba:
1. Esimene: Poissmees, tuli kookidega külla, mis järele jäi, pakkis ise endale kaasa. Kodus lesis diivanil, väga paljud asjad olid tegemata (kolis vanematekoju kui see tühjaks jäi) Askeldada ei viitsinud, mina tegutsesin, ei oska diivanil 2 päeva lesida. Lisaks jalutasin koera ja viisin külla minnes peale meie ka loomadele süüa. Kass oli sündinud kuuris ja see oli näljas Lõpus süüdistas mind ihnsuses. On alati üksi, ka tähtpäevadel, nautis koos olemist, aeg-ajalt heistab ja kutsub külla, talle meeldis minu seltskond ja kõik , mis koos tegime, suhtlesime Tinderis mõned ja seejärel elus ka mõned kuud.
2. Multitaskija kes otsis elukaaslast, viisakas ja tore, suhtlesime palju. Ehitas ja planeeris ja kuna minulgi aed, jäi kohtumine ära (asume eri maakondades). Sõbralik mees, tegi mitu ettepanekut kohtuda. Ma polnud vaimustuses, täna ei teagi miks… Lõpuks rääkis sõbrannadest ja nii me kokku ei saanudki. Tore ja mõistlik mees, erilist klappi vist polnud…suhtlesime pea pool a.
3. Bemmimees, oli üllatuslikult üsna sisukas, käisime matkal ja kohvikus, aga kuna ta tuunis kogu vaba aja autot või tegi kiiremaid ringe, siis mind ei kõnetanud. Muus osas mul ühtegi etteheidet polnud. Eeldasin millegipärast, et pole minu tüüp. Suhtlesime mõned kuud
4. Äärmiselt viisakas ja mitmekülgne – haritud ja ka tööriistadega sinapeal ja tegus. Tohutult heatahtlik, sõbralik ja abivalmis, kuid alkoholiprobleemiga ja abielus pettunud… Ja meil seetõttu ei õnnestunud. Suhtlesime üle aasta
5. Abielumehi olen kohtanud vaid ühe, õnneks oli ta aus ja rääkis kohe kavatsustest, otsustasin ära kustutada, ühtegi intsidenti ei olnud.
Kõik olid ausad, viisakad inimesed, vabad (va 1.), normaalse lähenemisviisiga, ühtegi survet ma ei tundnud (aa bemmimees võttis käest kinni liiga vara minu jaoks, aga see oli rohkem minu probleem, ma polnud valmis…) ja see ei puuduta tinderit minu arvates.
Perverte pole kohanud veel, aga nii nagu mõni teine, ma 50-60 kohtinguni ei jõua, enne loobun. Veidi raske on pisukesest pettumustundest üle olla (vbl endas), et sellist lugu pole ette tulnud, nagu ühel, kellel ehitaja sõrmused sõrme pani