Olen TA
Instatibid ei olnud noored, olid keskealised. Seda imelikum oli nende käitumine. Teema ei ole liba, mingit ettevaatust ei ole ses osas vajalik rakendada.
Instatibid blokeerisid vaate ka kohtades, kus ei olnud võimalik siia-sinna liikuda, vaid kus oligi konkreetne väike objekt, mida oleksid kõik tahtnud jäädvustada. Aga keegi ei saanud seda teha, sest instatibide jalad olid kogu aeg igal pool ees – ‘oota, pane jalad nii, oota, pane jalad naa, oota, nägu jäi nii, oota, nägu jäi naa, oota, käsi nii ja naa, oota, kõht nii ja naa’. JNE.
Kusjuures – reisijuht nägi ja teadis seda kõike ja see oli põhjus, miks keegi grupist ei sekkunud – instakad ju selle reisifirma oma inimesed, kuidas me siis nüüd hakkame krillima? Need instatibid on selle firma püsikunded, toovad raha sisse ja reisivad, tarbivad selle firma teenust.