Teema: Ühe- või kahekorruseline maja?

Ise olen ka kõik moodulmajade firmad läbi vaadanud ja mõnest pakkumised ka võetud. Hulluks ajavad, sest tuleb üksipulgi läbi lugeda mida pakkumine sisaldab. Ma olen juba miljoneid närvirakke kaotanud enne kui kopp üldse maasse löödud on…

Kui mul oleks 2 last võtaks ma kindlasti 2-korruselise. Põhjendada ei oska aga see tunduks loomulik…

Praegu meil 2-korruseline. Kui uue peaks ehitama, teeks raudselt ühe korruse.
Ei peaks lapsi trepi peal passima, ega mõtlema, et nad öösel unise peaga sinna toterdama ei lähe. Tolmuimejat on tüütu üles-alla tassida. Samamoodu pesu jms. Pidevalt on midagi vaja ja siis jookse nagu arutu üles-alla.

Nii ja naa. Kahekorruselist on väidetavalt odavam ehitada ja kütta. Rohkem aknaid saab teha päikese poole. Nt ühekorruselise puhul on raske nii projekteerida, et igal toal mõni aken ka päikest saaks, kahekorruselise puhul on see tavaline. kahekorruseline annab rohkem privaatsust, näiteks külalised enamasti teisele ei lähe, ühekorruselise puhul peab privaatsuse saamiseks majaosad teadlikult eraldama, kellele see oluline on, muidu ikka on uksed lahti ja kõik näha. Kahekorruseline hoiab kokku krundi pinda ja ülevalt on avaramad vaated (+ naabermajad ja puud varjavad vähem päikest)
Ühekorruselise plussid on aga eespool mainitud. Pere on kompaktsemalt koos. Ei teki küsimust, kus lapsed mängivad, kas all elutoas või üleval magamistoas, saab edasi-tagasi mõnusalt käia. Trepi ja teise korruse esiku arvelt saab hakkama vähesema pindalaga.

Siin on terve pikk teema: http://www.perekool.ee/index.php?id=43743&class=forum_schnell&action=view_post&post=10181640

Mulle meeldib küll kahekordne maja rohkem. Aiapinda jääb sama suure krundi korral rohkem ja väga vahva on, kui on eri tasapinnad. Mulle meeldib kõrgemal magada. Kahekordse maja puhul on ikkagi magamistoad eluruumidest palju paremini eraldatud. Kui meil oli beebi, panin ta üles magama ja all võis vabalt pidutseda. Tolmuimeja koha pealt seda, et ma ei teadnudki, et mõni majaomanik veel tolmuimejat järel veab, ikka kesktolmuimeja pannakse. Treppide koha pealt ütleks, et lapsed on väikesed vaid mõne aasta, kui trepp on ohtlik, selleks ajaks pannakse trepi ette värav, see pole küll põhjus, et treppe karta. Sama vanadusnõtrusega, kui nii väeti oled, et trepistki üles ei saa, ilmselt käib siis kogu majapidamine üle jõu ja võiks mujale kolida. Minu 85 aastasel vanaemal küll mingeid raskusi meie trepist üles minemisega ei ole. Sellisel põhjusel ühekordne maja ehitada oleks ikka päris narr.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Tige_Kapsas kirjutas:[/small]

Küsiks vaid ühe küsimuse, kas su sugulased ja tuttavad joovad palju? Ma ei tea ühtki tuttavat, kelle perekonnas oleks keegi trepist alla kukkunud. Ise olen terve elu elanud kahekordses majas, keegi pole alla kukkunud. [/tsitaat]
Erand kinnitab reeglit. Tunnuste põlvnemine käib üle põlve.

Minu laps on 5ne, elame kahekorruselises majas. Silma all pidi laps olema v-o esimesed 3 eluaastat, peale seda võis tema vabalt mängida teisel korrusel oma toas ja mina alumisel korrusel midagi asjatada.
Samamoodi ei ole meil kunagi olnud trepil ees mingeid turvaväravaid. Enne aastaseks saamist, kui juba roomas, ent veel ei kõndinud, oli küll all ees takistus, et laps ise ei saaks trepist üles minna (ja üleval olles hoidsin lihtsalt silma peal, et ei roomaks trepini), kui aga kõndima hakkas, hakkas ise trepist käima. Kukkunud on ta 5 aasta jooksul 3 korda, mitte eriti hullusti.

Ehk siis – kõik oleneb lapsest/lastest.

Olen suure osa oma elust elanud kahekordses majas ning mulle see meeldib – magamistoad on privaatsemad, ei paista silma kui ka nt koristamata on.
Miinuseks võib tõesti olla see, et tolmuimejat ja asju tuleb tassida ülevalt all ja alt ülesse, samas ei usu mina, et ma samal korrusel ent teises toas olevat tolmuimejat rohkem viitsiksin taga vedada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mulle meeldib küll kahekordne maja rohkem. Aiapinda jääb sama suure krundi korral rohkem ja väga vahva on, kui on eri tasapinnad. Mulle meeldib kõrgemal magada. Kahekordse maja puhul on ikkagi magamistoad eluruumidest palju paremini eraldatud. Kui meil oli beebi, panin ta üles magama ja all võis vabalt pidutseda. Tolmuimeja koha pealt seda, et ma ei teadnudki, et mõni majaomanik veel tolmuimejat järel veab, ikka kesktolmuimeja pannakse. Treppide koha pealt ütleks, et lapsed on väikesed vaid mõne aasta, kui trepp on ohtlik, selleks ajaks pannakse trepi ette värav, see pole küll põhjus, et treppe karta. Sama vanadusnõtrusega, kui nii väeti oled, et trepistki üles ei saa, ilmselt käib siis kogu majapidamine üle jõu ja võiks mujale kolida. Minu 85 aastasel vanaemal küll mingeid raskusi meie trepist üles minemisega ei ole. Sellisel põhjusel ühekordne maja ehitada oleks ikka päris narr. [/tsitaat]

Kuidagi targutav postitus sul. Tule nüüd korraks sealt teiselt korruselt maa peale tagasi. Ei ole ainult sina ja sinu rikkuritest tuttavad. Ma võin sulle vastu öelda, et ma ei tea kedagi Eestis, kellel oleks kesktolmuimeja. Samas ma tean paari Soome rikkurit, kellel see on ja kes on ikka püsti hädas oma kesktolmuimejaga.
Aga kui su 85aastane vanaema teiega elab, mitmeid kordi trepist üles-alla käib, siis müts maha. Eks ole selliseidki. Ma elan piirkonnas, kus ümberringi käivad suvilates sellised 75-85aastased. Enamus neist lohistavad jalgu järel ja kepp on abimeheks. Minu ema on täiesti kobe 74aastane. Niidab muru ja toimetab aias. Aga kui me veel koos elasime ja sellest on juba 10 aastat möödas, siis kolis tema küll elutoa diivanile magama, sest ei tahtnud üleval korrusel magada. Meil polnud üleva WCd ja pimedas treppidel kolistada ei olnud tore.

Minul on kaks korrust. mõlemal korrusel on wc. Elame hetkel esimesel korrusel, teine korrus on hobitoaks ja külalistele. Hiljem jääb teine korrus lapsele. Ruumi on lahedalt ja ei saaks kütmise üle ka kurta. Esimesel korrusel on puupliit lesoga ja puukütte ahi, teisel korrusel kamin ja kui hirmus külm on saab ka elektriga juurde kütta. Samas oleme mõelnud, et teisele korrusele võib ka õhksoojuspumba panna. Koristamisel pole vist vahet kas üks või kaks korrust, oleneb ikka ruutmeetritest. Samas võib mõlemal korrusel ka olla oma tolmuimeja, panipaigad on koristuvahenditele olemas. Tegelikult on maja all meil veel 90 m2 keldrit ka, moosid-mahlad on mugavalt riiulites, mehel on oma nn. masterskaja pind ka olemas. Maja pole uus, vaid endisest suvilast natuke ümber tehtud.

Mulle meeldib ka kahekorruseline. Ülemine korrus, kus magamistoad, püsib puhtam. Seal on parkett. Allkorrusel kivipõrand, sest lapsed jooksevad õue-tuppa oma tuhat korda päevas, muidugi murulibleste ja mustade jalgadega. Vannituba ja WC peavad küll olema dubleeritud, aga 5-liikmelises peres peab niikuinii olema neid mitu. Kesktolmuimeja on ka, ilma selleta suures majas tõesti tülikas. Tsentraaltolmuimejaga ei ole muud häda kui see, et lapsed kipuvad kõike sinna sisse imema, sh. kõik taimedelt allakukkunud lehed, põrandal vedelevad sokid jne. Siis isa peab vahel selle teistpidi tööle panema, et kinnijäänud asjad kätte saada. Aga seda on 10 aasta jooksul juhtunud vist 1 kord.

Jeerum, mis rikkurite lõbust siin räägitakse – meie kesktolmuimeja süsteem (electrolux) maksis ca 1000 eur (7 aastat tagasi, kas nüüd hinnad mitmekordistunud?) ja mingeid hädasid meil sellega pole, ainult plussid. Ehitasin maja, aga ma pole kunagi ette kujutanud, et elan siin kõrge vanaduseni kui peaks elupäevi antama. Kui enam liikuda ei jaksa, kolin kesklinna esimese korruse korterisse, pole trep-probleemi ja kõik vajalik eluks on kodu lähedal, pealegi pole kuigi mõistlik pensionist suuremat osa maja ülalpidamiseks kulutada.
see jutt on ka kummaline, et 2-korruselise maja küttekulud on suuremad – lubage imestada, mis füüsika seda ütleb? [small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuidagi targutav postitus sul. Tule nüüd korraks sealt teiselt korruselt maa peale tagasi. Ei ole ainult sina ja sinu rikkuritest tuttavad. Ma võin sulle vastu öelda, et ma ei tea kedagi Eestis, kellel oleks kesktolmuimeja. Samas ma tean paari Soome rikkurit, kellel see on ja kes on ikka püsti hädas oma kesktolmuimejaga.
Aga kui su 85aastane vanaema teiega elab, mitmeid kordi trepist üles-alla käib, siis müts maha. Eks ole selliseidki. Ma elan piirkonnas, kus ümberringi käivad suvilates sellised 75-85aastased. Enamus neist lohistavad jalgu järel ja kepp on abimeheks. Minu ema on täiesti kobe 74aastane. Niidab muru ja toimetab aias. Aga kui me veel koos elasime ja sellest on juba 10 aastat möödas, siis kolis tema küll elutoa diivanile magama, sest ei tahtnud üleval korrusel magada. Meil polnud üleva WCd ja pimedas treppidel kolistada ei olnud tore.[/tsitaat]