Mida teha mehega, kel pole nii kuumi tundeid, kui Sinul?
Tunnen inimest ca 15 aastat. Võiks öelda, et ta mu parim sõber. Kuni…abieluni.
14 aastat ootasin, et Tema poolt asi tõsisemaks läheks. Et ta lahutaks ja oleks minuga. Lõpuks ta seda ka tegi.
Nüüd oleme abielus, aga…tema tunde(avalduse)d minu suunas jätavad soovida.
Kuna see on kestnud üle aasta, siis…tekib paratamatult küsimus, kas ta mind armastab tõeliselt, st tal on minu vastu siirad tunded. Miks nii tunnen? Sest ta ei võitle minu eest; minu tunded on temale ükskõik, st kui meil tekivad tülid siis seepärast, et ma ei vaidle pädevalt vastu tema argumentidele ja…ta on igal hetkel valmis ka abielust välja astuma.
Kas sellisel juhul on tegemist ühepoolse armastusega?
Ja kui on, siis…kas sellele tuleks kiirkorras lõpp peale teha?
Mis vastuseid sa ootad? Ilmselgelt on ju tegu ühepoolse armastusega. Ja tõenäoliselt ka kahetsusega esimese abielu rikkumise pärast. Kui tal sellest välja astumine nii kaua aega võttis, siis pidi olema midagi väga tugevat, mis teda selles kinni hoidis – ja öelda “ainult lapsed” on väga naiivne. See ei ole kunagi “ainult lapsed”, ja teisalt, lapsed ja nende suhtumine on vanemale ikka väga tähtis.
Kõik inimesed ei tule hästi toime oma esimese perekonna hülgamisega, see jääbki neid närima isegi veel aastakümneid hiljem, nad tunnevad end reeturi ja läbikukkununa, mida nad tõenäoliselt sisuliselt ka on.
See, et sina oled kõigi nende aastate järel lõpuks õnnelik, ei tähenda et mees ka seda on. Selja taha jäetud inimeste kannatused ei lähe meelest, ja kui lisandub laste, muu pere ja sõprade halvakspanu, siis tulemuseks ongi suhe/abielu, millest mees on valmis kohe välja astuma. Sina said (peaaegu) seda, mida tahtsid, aga tema ilmselt mitte.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.07 08:35; 15.07 08:48;