Soetasime elukaaslasega kahepeale korteri ja kuna mina olin laenu põhitaotleja ja tema kaastaotleja, siis läheb kogu laenumakse minu kontolt maha iga kuu alguses. Me ei ole abielus ja korter on 50/50. Tegime omavahel kokkuleppe, et tema siis kannab poole summast ise mulle iga kuu. Nüüd jama selles, et ma pean pidevalt seda talle meelde tuletama. Jälle kuu lõpp ja tema poolt tasumata. Ma muidugi sellest nälga ei jää, sääste on ka piisavalt, aga tüütu niimoodi talle seda pidevalt meelde tuletada. Samas kui ei tuletaks meelde, siis ta tõenäoliselt ei maksaks… Jah, ma olen püsikorraldusmakset soovitanud, aga ei midagi. Mida teie minu asemel teeksite? Mainin veel ka selle ära, et tal ei ole rahalisi probleeme ja kõik majapidamisega/toiduga seotud kulud lähevad pooleks.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Ühine pangalaen, aga pole abielus
Teema: Ühine pangalaen, aga pole abielus
Mina teeks mehele ettepaneku muuta tema arveldusarve laenu teenindavaks, sest erinevalt temast sinul on meeles talle pool raha üle kanda.
Variant on veel meelde tuletada selliselt: võta oma arvelt raha välja enne maksepäeva.
Pank võtab kogu makse tema arvelt.
Mina vahetaks elukaaslast.
Ilmselge näkkupanemine ju tema poolt, seda enam, et raha nagu on. Hakaku astuma.
Mis ta ise põhjenduseks ütleb? Kui asi on unustamises või “unustamises”, siis laseks tal netipanga lahti teha ja teeks ise tema silme all püsikorralduse ära.
Meil on nii, et minu pangakonto jäi laenu ja muude ühiste kuludega arveldamiseks ning tema kannab ja mina jätan (kannan ülejäänu teisele arvele) palgapäeval enda osa. Pole mingit kuu lõpu ega ei tea mille ootamist ning kohe on selge, mis raha on isiklikuks kulutamiseks/säästmiseks ja mis osa on ühine.
See on tôesti väga nõme. Küsi konkreetselt, et mis tal otsekorralduse vastu on? Ja kui seda teha ei taha, siis ütle, et teete lepingu ümber ja sina maksad ise ja kogu korter läheb sinu nimele. Et nii on ju nõme iga kuu kerjata.
Kuidas see omavaheline kokkulepe tehtud on? Notaris?
Tavaline tsiviilvaidluskohtus. Nigel on see, et tulemuseks on laenulepingu muutus ja pank arvatavasti tõstab oma marginaali % ja muudab muid tingimusi, hea on see, et teine pool pole enam omanik.
Proovi end ikka rohkem kehtestada. Ma tuletaks nii kaua meelde, kui teeb ülekande ära, vahet pole, et tüütu – oma elukaaslane ikkagi ju 😀 Ma vist peaks talle isegi loengu, kuidas rahaasjadega tegeleda tuleb. Aga jah, kui ikkagi unustab, siis ütleks, et jääb maksmata siis.
Selline rahaga seotud kohustuste täitmine näitab, et suure tõenäosusega teie tulevaste laste kohustuste täitmisel saab sinu elu samasugune olema. See on tõsine ohumärk. Loe siin eelnevat teemat. Naine kerjab lapsele isegi mütsi ostu eksmehe käest. Kui selgelt sellise käitumise põhjust sa mehelt ei saa ega ka otsekorraldust, siis mõtle topelt, kas sul on ikka vaja täita ema rolli sellisele isendile. Kuni veel suhted on head.
Praegu on seis, kus kohustus läheb sinu kontolt. Kui mees jätab mõne kuu maksmata, sina maksad ära tema eest, oled sisuliselt mehe kinnisvara ostu finantseerinud. Mul endal tutvuskonnas analoogne juhtum. Ainult et mees on süüdimatu. Naise kolis välja. Mees teab, et pank võtab eksnaise kontolt laenuosa maha. Juba aastaid mees ei maksa. Kinnisvara on 50-50. Ja naine ostabki eksmehele kinnisvara välja, uus nainegi juba sisse kolinud oma pudinatega. Õnneks summa pole tappev. Sellisest hapuks läinud tehingust on väga raske naisel väljuda, kui mees ei soovi oma kodust lahkuda, panka asja muutma minna, ignoreerib kirju ja kõnesid, ega maksa ka laenu (pahatahtlikult).
Ära jumala eest hakka mehe eest maksma!!
Meil on täpselt sama, aga toimiv süsteem. Mina põhilaenuvõtja, mees kannab pool üle. Loomulikult püsimaksekorraldus.
Miks su elukaaslane seda ei tee??? Lihtsam kõigile. Tehku kohe ära. Nõme ju niimoodi puukida. Sina ju oma osa täidad, või noh lausa teie mõlema osa.
Mul endal tutvuskonnas analoogne juhtum. Ainult et mees on süüdimatu. Naise kolis välja. Mees teab, et pank võtab eksnaise kontolt laenuosa maha. Juba aastaid mees ei maksa. Kinnisvara on 50-50. Ja naine ostabki eksmehele kinnisvara välja, uus nainegi juba sisse kolinud oma pudinatega. Õnneks summa pole tappev. Sellisest hapuks läinud tehingust on väga raske naisel väljuda, kui mees ei soovi oma kodust lahkuda, panka asja muutma minna, ignoreerib kirju ja kõnesid, ega maksa ka laenu (pahatahtlikult).
Siin on naise ainus võimalus kohtusse pöörduda, et vara jagada. Pank saab naisele anda tõendi, et laenumakseid on tasunud naine. Ei ole mõtet liiga kaua lasta sel olukorral toimuda. Mida varem mingi otsus ära teha, seda parem. Kohus aitab otsustada, kellele läheb vara ja kohustus ning kui palju üks pool peab teisele maksma.
Oleks tulnud teha nii, et korter on 100% naise oma ja mees maksab küll, aga maksab poole kommudest ja poole laenusummat üürina.
Mainin veel ka selle ära, et tal ei ole rahalisi probleeme ja kõik majapidamisega/toiduga seotud kulud lähevad pooleks.
Las siis mees maksab hoopis majapidamisega/toiduga seotud kulud kõik ise (umbes samaväärne summa vast?)
Toitu ikka ostmast ei unusta nii lihtsalt.
Tegelikult sa oled üsna suures pasas. Kogu kohustus on sinu kanda. Juba alguses pead sina raha manguma. Ja ta ei hakkagi maksma, sest ta saab ka teisiti.
Kui ta püsikorraldyst ei soovi teha, siis ehk maksab nt poole aasta kaupa ette ära.
Vastasel juhul hakake parem seda asja maha müüma.
haha, ma olen nagu su mees.
Meil ka pangalaen pooleks aga selle vahega, et siin riigis ei ole nö, põhitaotlejat. Samuti pole me abielus. Ja laenukonto on kahepeale. Aga ma unustan pidevalt sinna raha kanda 😀 Korra-paar on mees ka unustanud. Aga enamasti unustan minda. Ja no ei viiiiitsi seda püsikorraldust teha. Aga peale mehepoolset või pangapoolset meeldetuletust maksan ikka. Aga no see ei ole ju nüüd mingi mega probleem. Ei maksa nii tühise asja pärast ärrituda.
Mina teeks mehele ettepaneku muuta tema arveldusarve laenu teenindavaks, sest erinevalt temast sinul on meeles talle pool raha üle kanda.
Variant on veel meelde tuletada selliselt: võta oma arvelt raha välja enne maksepäeva.
Pank võtab kogu makse tema arvelt.
See ei ole nii lihtne ja võib minna päris kulukaks, st lepingu muutmine. Saab vist mõnes pangas ka nii, et kui ühe taotleja kontol ei ole maksepäevaks raha, võetakse see lihtsalt teise taotleja kontolt (nt Luminor) aga see ri saa püsiv lahendus olla.
Mees tehku püsikorraldus ja jutul lõpp, see võtab vaid maksimaalselt 1 kord ja paar minutit.
Aga sellise mehega pikemaajaliste plaanidega, kui on probleemid rahaasjadega, oleksin ettevaatlik.
Kohtus ei ole mingit vara jagada. Ainuke asi, mida saad teha on nõuda 1/2 laenumaksete tasumist tema poolt ja see nõue aegub 3 aastaga. Selliste lepingutega makstasegi teise pool pool kinnisvarast kinni ja kui lahku minnakse, siis selgub et saabki nõuda vaid viimase 3 aasta ulatuses.
Miks kõik eeldavad, justkui mehel olekski maksmata? TA ei öelnud ju seda, vaid lihtsalt, et iga kuu peab meelde tuletama. Mees on tuulepea, mitte naise kulul elaja.
TA nii on, nagu siin kirjutatud, et ise oled selle tuulepea endale valinud. Sa teadsid seda kindlasti ennegi kui koos laenu võtsite, eks? Istu mehega maha ja räägi temaga ausalt, et sind väga häirib see rahaküsimus, küsi mida tema lahenduseks pakub. Too tugevalt välja, et kinnisvara sai ostetud teie mõlema nimele ja tema vastutab sama moodi.
Muide, kui põhitaotleja kontol laenumakseks piisavalt pole, võetakse automaatselt kaaslaenaja omalt. Seega üks võimalus jätta kontole, kust laen läheb, täpselt pool maksest. Siis võtab pank juba ise teise poole mehe kontolt.
koos elate, teetegi üks õhtu üheskoos selle püsikorralduse. Loomulikult on äärmiselt alandav iga kuu kerjata, mees peab sellest aru saama.
Kui ei saa, siis ma vist pikalt ei seoks end temaga:( See suhtumine kipub süvenema.
Kõige lihtsam on püsikorraldus teha, jääb ära see igakuine meeldetuletamine. Ütledki otse, et sul on piinlik seda kogu aeg meelde tuletada ja tüütu ka. Püsikorralduse tegemine ei võta ju rohkem kui 2 minutit ja unustatud, toimib kõik.
Meil on sama olukord, st laenu võtsime koos, kinnisvara 50:50 kaasomandis, aga kuna laenu võtsime nö minu kodupangast, siis laenumakse läheb minu arvelt, mees on kaastaotleja. Meil sellega, et kas annab oma poole laenumaksest või mitte, pole kunagi probleemi olnud. Alguses andis sulas iga kuu. Nüüd oleme muud arved sedasi jaganud, et mina maksan laenu, tema maksab kommunaalid ja elektri. Tuleb enam-vähem sama kulu kummalgi.
Muide, kui põhitaotleja kontol laenumakseks piisavalt pole, võetakse automaatselt kaaslaenaja omalt. Seega üks võimalus jätta kontole, kust laen läheb, täpselt pool maksest. Siis võtab pank juba ise teise poole mehe kontolt.
Ei pruugi, meie puhul pole kaaslaenajal antud pangas kontotki.
Eks ilmselt tõesti siin sõltub palju, kas tegemist on unustamise või “unustamisega”. Kuidas mees muudesse kohustustesse suhtub? Eks see ilmselt näitab paremini, kas mees muud arved maksab kohusetundlikult ära ja millegipärast unustab just selle laenumakse maksmata (ehk siis loodab/eeldab vaikimisi, et naine kannab kogusumma ise) või ongi ta arvete maksmisel tuulepea. Kui teine variant, siis ütleksingi otse, et tee püsikorraldus, kuna ma ei viitsi iga kuu meelde tuletada. Kui esimene variant, siis sellise mehega ühist kooselu ei jätkaks.
Just selle vältimiseks jagasime püsikulud enam-vähem vürdselt, mitte ei poolita iga arvet.
Nii nt mina maksan laenu ja kõik lasteaiaga seonduv + valdavalt ostan lastele riideid. Mees maksab 2 auto liisingud, elektri-vee arve ja kindlustuse. Enam-vähem tuleb sama suurusjärk.
Juhul kui summa jagamine ja teineteisele kandmine ei õnnestu, siis ehk jätad tema kanda mingid muud kulud samas vääringus? Telefon, internet, komunaalkulud, kindlustus, elekter, auto olemasolul kütuse ja kindlustuskulud jne. Siis maksab iga osapool omad kohustused ja ei ole omavaheline arveldamine ka vajalik.
Ei pruugi, meie puhul pole kaaslaenajal antud pangas kontotki.
Kuidas selline asi võimalik on? Sellistel tingimustel pank lepingut ei sõlmi, et kaaslaenajal pole kontot. Ja kui kaaslaenaja tahab pärast laenulepingu sõlmimist sealt pangast lahkuda, ei saa ta seda üksi, ilma panga teadmata, teha. Kontot ise kustutada ei saa.
Juhul kui summa jagamine ja teineteisele kandmine ei õnnestu, siis ehk jätad tema kanda mingid muud kulud samas vääringus? Telefon, internet, komunaalkulud, kindlustus, elekter, auto olemasolul kütuse ja kindlustuskulud jne. Siis maksab iga osapool omad kohustused ja ei ole omavaheline arveldamine ka vajalik.
Kui lahku minnakse, siis need teised kulud ei lähe arvesse. Selliselt kahasse võtta pangalaen kui suhe pole kindel, on läbi kukkumine nagunii
Kuidas selline asi võimalik on? Sellistel tingimustel pank lepingut ei sõlmi, et kaaslaenajal pole kontot. Ja kui kaaslaenaja tahab pärast laenulepingu sõlmimist sealt pangast lahkuda, ei saa ta seda üksi, ilma panga teadmata, teha. Kontot ise kustutada ei saa.
Usun, et tänapäeval enam nii leebed ei olda, aga meie leping on kaheksa aastat tagasi DNB pangas sõlmitud, hiljem läks leping Luminori üle. Ainus tingimus oli, et põhitaotleja peab avama arvelduskonto ja arvelduskontolt läheb laenumakse maha, palk sinna panka laekuma ei pea. Kaaslaenajalt konto avamist ei nõutud, temal pole seda siiani. See on ainult tüütu, et tuludeklaratsiooni jaoks on kaaslaenaja jaoks vaja pangalt eraldi intressitõendit küsida, mis siis lihtsalt e-kirjaga saadetakse.
Kui lahku minnakse, siis need teised kulud ei lähe arvesse. Selliselt kahasse võtta pangalaen kui suhe pole kindel, on läbi kukkumine nagunii
Kuhukohta nad arvesse ei lähe?
Kui lahku minnakse, siis need teised kulud ei lähe arvesse. Selliselt kahasse võtta pangalaen kui suhe pole kindel, on läbi kukkumine nagunii
Kuhukohta nad arvesse ei lähe?
Ei lähe arvesse, st teemaalgataja saab näidata, et tema on kogu laenu maksnud, mees pühkigu suu puhtaks – nii äkki?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Ühine pangalaen, aga pole abielus
