Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ühine pangalaen, aga pole abielus

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 72 )

Teema: Ühine pangalaen, aga pole abielus

Postitas:
Kägu

Kui lahku minnakse, siis need teised kulud ei lähe arvesse. Selliselt kahasse võtta pangalaen kui suhe pole kindel, on läbi kukkumine nagunii

Kuhukohta nad arvesse ei lähe?

Ei lähe arvesse, st teemaalgataja saab näidata, et tema on kogu laenu maksnud, mees pühkigu suu puhtaks – nii äkki?

Rumal inime, sul endal üldse mingit kinnisvara on omandatud?
Loeb ainult see, kelle nimel (isik või isikud) kinnisvara on, kuidas notariaalselt kinnitatud. See kes ja kui palju hiljem laenu tasub ei muuda omandisuhet. Sellest kogu teema ongi ju.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegime omavahel kokkuleppe, et tema siis kannab poole summast ise mulle iga kuu. Nüüd jama selles, et ma pean pidevalt seda talle meelde tuletama.

Miks te asja nii keeruliseks ajate? Leppige kokku, et sina maksad laenu ja tema katab sama summa väärtuses muid kulusid –  kommunaalid, toit vms. Siis pole vaja käia iga kuu talle seda meelde tuletamas, tema lihtsalt kannab hoolt enda kulude eest ja asi lihtne. Ma pole kunagi viitsinud mehega kulusid poolitada vaid oleme lihtsalt enam-vähem loogiliselt ära jaganud kes mille kulud katab ja pole mingit probleemi olnud.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lahku minnakse, siis need teised kulud ei lähe arvesse. Selliselt kahasse võtta pangalaen kui suhe pole kindel, on läbi kukkumine nagunii

Kuhukohta nad arvesse ei lähe?

Ei lähe arvesse, st teemaalgataja saab näidata, et tema on kogu laenu maksnud, mees pühkigu suu puhtaks – nii äkki?

Rumal inime, sul endal üldse mingit kinnisvara on omandatud?

Loeb ainult see, kelle nimel (isik või isikud) kinnisvara on, kuidas notariaalselt kinnitatud. See kes ja kui palju hiljem laenu tasub ei muuda omandisuhet. Sellest kogu teema ongi ju.

Täpselt! Pole absoluutselt mingit vahet kes tegelikutl laenu maksab või kes pole sentigi seda maksnud. Kinnisvara kuulub täpselt nii nagu notariaalselt kinnitatud on. Kui on 50:50, siis kuulubki 50:50 isegi kui üks isik on ainuisikuliselt kogu laenu tagasi maksnud ja teinud pole ainsatki senti selleks andnud.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil ka pangalaen pooleks aga selle vahega, et siin riigis ei ole nö, põhitaotlejat. Samuti pole me abielus. Ja laenukonto on kahepeale. Aga ma unustan pidevalt sinna raha kanda 😀 Korra-paar on mees ka unustanud. Aga enamasti unustan minda. Ja no ei viiiiitsi seda püsikorraldust teha. Aga peale mehepoolset või pangapoolset meeldetuletust maksan ikka. Aga no see ei ole ju nüüd mingi mega probleem. Ei maksa nii tühise asja pärast ärrituda.

Rahaliste tehingutega peab olema täpne.  Kui on kokku lepitud koos laenu võtmine ja teada kindel summa ja tasumise kuupäev, siis pidev “unustamine” on ikka probleem küll.  Võlgu jäämist peab tühiseks asjaks ainult süüdimatu inimene.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil ka pangalaen pooleks aga selle vahega, et siin riigis ei ole nö, põhitaotlejat. Samuti pole me abielus. Ja laenukonto on kahepeale. Aga ma unustan pidevalt sinna raha kanda 😀 Korra-paar on mees ka unustanud. Aga enamasti unustan minda. Ja no ei viiiiitsi seda püsikorraldust teha. Aga peale mehepoolset või pangapoolset meeldetuletust maksan ikka. Aga no see ei ole ju nüüd mingi mega probleem. Ei maksa nii tühise asja pärast ärrituda.

Rahaliste tehingutega peab olema täpne. Kui on kokku lepitud koos laenu võtmine ja teada kindel summa ja tasumise kuupäev, siis pidev “unustamine” on ikka probleem küll. Võlgu jäämist peab tühiseks asjaks ainult süüdimatu inimene.

Süüdimatu? Miks nii, pank on niigi liigkasuvõtja ja teenib kodulaenult päris palju. Tunda end halvasti kuna jäädi liigkasuvõtjale korraks võlgu, see on ju eriline massohismi pilotaaz.

0
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil ka pangalaen pooleks aga selle vahega, et siin riigis ei ole nö, põhitaotlejat. Samuti pole me abielus. Ja laenukonto on kahepeale. Aga ma unustan pidevalt sinna raha kanda 😀 Korra-paar on mees ka unustanud. Aga enamasti unustan minda. Ja no ei viiiiitsi seda püsikorraldust teha. Aga peale mehepoolset või pangapoolset meeldetuletust maksan ikka. Aga no see ei ole ju nüüd mingi mega probleem. Ei maksa nii tühise asja pärast ärrituda.

Rahaliste tehingutega peab olema täpne. Kui on kokku lepitud koos laenu võtmine ja teada kindel summa ja tasumise kuupäev, siis pidev “unustamine” on ikka probleem küll. Võlgu jäämist peab tühiseks asjaks ainult süüdimatu inimene.

Süüdimatu? Miks nii, pank on niigi liigkasuvõtja ja teenib kodulaenult päris palju. Tunda end halvasti kuna jäädi liigkasuvõtjale korraks võlgu, see on ju eriline massohismi pilotaaz.

Pank ei pea laenu andma…maksa see liigkasu siis mõnele üürileandjale

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Süüdimatu? Miks nii, pank on niigi liigkasuvõtja ja teenib kodulaenult päris palju. Tunda end halvasti kuna jäädi liigkasuvõtjale korraks võlgu, see on ju eriline massohismi pilotaaz.

Laena siis sõpradelt tuttavatelt. Loodetavasti nad annavad sulle ilma intressita ja lubavad maksetähtajad ära unustada.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Süüdimatu? Miks nii, pank on niigi liigkasuvõtja ja teenib kodulaenult päris palju. Tunda end halvasti kuna jäädi liigkasuvõtjale korraks võlgu, see on ju eriline massohismi pilotaaz.

Laena siis sõpradelt tuttavatelt. Loodetavasti nad annavad sulle ilma intressita ja lubavad maksetähtajad ära unustada.

Eks sa siis orja

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Süüdimatu? Miks nii, pank on niigi liigkasuvõtja ja teenib kodulaenult päris palju. Tunda end halvasti kuna jäädi liigkasuvõtjale korraks võlgu, see on ju eriline massohismi pilotaaz.

Sul (või tollel käol) oli ju seda laenu vaja? Tegu oli kahepoolse kokkuleppega.
Kui sa oma kohustusi ei täida, siis edaspidi ei pruugi vajadusel laenu saada.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Süüdimatu? Miks nii, pank on niigi liigkasuvõtja ja teenib kodulaenult päris palju. Tunda end halvasti kuna jäädi liigkasuvõtjale korraks võlgu, see on ju eriline massohismi pilotaaz.

Päriselt on mõni nii haige mõtlemisega kui sina? Täistropp ju.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt! Pole absoluutselt mingit vahet kes tegelikutl laenu maksab või kes pole sentigi seda maksnud. Kinnisvara kuulub täpselt nii nagu notariaalselt kinnitatud on. Kui on 50:50, siis kuulubki 50:50 isegi kui üks isik on ainuisikuliselt kogu laenu tagasi maksnud ja teinud pole ainsatki senti selleks andnud.

Natukene siiski on! Kui üks pool on ainuisikuliselt laenu maksnud, siis on võimalik seda hiljem kohtus kasutada ja tõestada. Päris nii ikka ei ole, et üks lihtsalt tarbib ja õitseb ning teine maksab ja pingutab.

Panga abiga saab kõike hiljem kohtus tõestada, kui vaja. Kinnisvara võib ju 50:50 olla, aga kui ainult üks pool on panustanud ja kui on vaja vara jagada, siis ilmselgelt kaldub kaalukauss selle kasuks, kes sinna reaalselt on raha panustanud.

Laenuhaldur olen. Ja korduvalt neid situatsioone näinud.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Natukene siiski on!

Kui palju on natukene? Seadus ei tunne selliseid ebamääraseid mõisteid.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt! Pole absoluutselt mingit vahet kes tegelikutl laenu maksab või kes pole sentigi seda maksnud. Kinnisvara kuulub täpselt nii nagu notariaalselt kinnitatud on. Kui on 50:50, siis kuulubki 50:50 isegi kui üks isik on ainuisikuliselt kogu laenu tagasi maksnud ja teinud pole ainsatki senti selleks andnud.

Natukene siiski on! Kui üks pool on ainuisikuliselt laenu maksnud, siis on võimalik seda hiljem kohtus kasutada ja tõestada. Päris nii ikka ei ole, et üks lihtsalt tarbib ja õitseb ning teine maksab ja pingutab.

Panga abiga saab kõike hiljem kohtus tõestada, kui vaja. Kinnisvara võib ju 50:50 olla, aga kui ainult üks pool on panustanud ja kui on vaja vara jagada, siis ilmselgelt kaldub kaalukauss selle kasuks, kes sinna reaalselt on raha panustanud.

Laenuhaldur olen. Ja korduvalt neid situatsioone näinud.

ÜKS maksabki alati laenu kuna summa läheb maha just ühelt põhikontolt. See ei ole nii must-valge, kindel, et laenuhaldur oled?

See on päris keeruline, st arvesse läheb ka see, kui a) laenusumma on 500, mees kannab iga kuu 250 kirjeldusega nt raha. Sealt on siis vaja tõestada, kas see summa on laenu tasumiseks või “niisama b) läheb arvesse kulude jaotus samamoodi, st kui ühe kontolt läheb maha 500 eurot laenumakseks, teine maksab 500 eur eest ühiseid arveid (elekter, prügivedu, vesi jne) – sellisel juhul on loetakse siiski võrdselt panustamiseks ja tasaarvelduseks

jne.

 

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laenuhaldur olen. Ja korduvalt neid situatsioone näinud.

Mis situatsioone sina oled näinud? Kuidas keegi küsib selle kohta või mingeid väiteid esitab (ilmselt).
Mitte reaalseid kohtuasju ja nende lahendeid.
Sa tõesti väidad, et kui vara omand on 50:50 ja omanikud on mõlemad kaastaotlejad (mitte lihtsalt üks võtab laenu, aga omand kahepeale), on massiliselt juhtumeid, kui lahku minnes kohtu kaudu see saab vara omale, kelle arvelt laen läks?

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muig,
kõrvutada pärandatav vara mingi konserviga (söök) ja öelda, et mina ostsin konservi ja seetõttu peaksid sina 50:50 Kinnistusraamatu kande tõttu mulle pool elamist andma. IRW. Vabaabielu vaevad ja rõõmud.
Palju mölised siis laenu, intresside ja kindlustuse maksjana nõuan üldse viimase 3 aasta “võla” sisse, siis on pangaarve tühi ja järgmine “külaline”?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis situatsioone sina oled näinud? Kuidas keegi küsib selle kohta või mingeid väiteid esitab (ilmselt). Mitte reaalseid kohtuasju ja nende lahendeid. Sa tõesti väidad, et kui vara omand on 50:50 ja omanikud on mõlemad kaastaotlejad (mitte lihtsalt üks võtab laenu, aga omand kahepeale), on massiliselt juhtumeid, kui lahku minnes kohtu kaudu see saab vara omale, kelle arvelt laen läks?

Ikka kohtulahendid jõuavad ka meile ja tegeleme nendega. Tean nende sisu ja näen, kuidas ja milliseid otsuseid on tehtud.

Lahku minnes lepivad osapooled omavahel ise kokku, kuidas nad jagavad oma vara ja kohustused. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis minnakse kohtusse. Ja siis aitab kohus selgusele jõuda, kuidas need asjad jagada.

Suht igapäevane tegevus on meil ka kohtu tarbeks tõendite väljastamine. Tõendiga  tõendatakse, kes reaalselt on laenu maksnud, mis perioodi jooksul. Kellelt ja mis summas on tulnud omafinantseering. Jne.

Sageli teeb kohus otsuse, et vara ja kohustus jääb ühele, kuid ta peab teisele kompensatsiooni maksma ehk siis maksab teisele osapoolele tema osa kinni.

Ei saagi nüüd aru, mille vastu sa vaidled? Et, kui paar läheb lahku, siis jääbki vara aegade lõpuni 50:50 kummalegi ja seda muuta pole võimalik? Või mida?

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

ÜKS maksabki alati laenu kuna summa läheb maha just ühelt põhikontolt. See ei ole nii must-valge, kindel, et laenuhaldur oled?

Näita mulle see koht, kus väidan, et laen läheb maha mõlema laenusaaja kontolt.

Enne tsiteerimist võiks kommentaari mõttega läbi lugeda.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis situatsioone sina oled näinud? Kuidas keegi küsib selle kohta või mingeid väiteid esitab (ilmselt). Mitte reaalseid kohtuasju ja nende lahendeid. Sa tõesti väidad, et kui vara omand on 50:50 ja omanikud on mõlemad kaastaotlejad (mitte lihtsalt üks võtab laenu, aga omand kahepeale), on massiliselt juhtumeid, kui lahku minnes kohtu kaudu see saab vara omale, kelle arvelt laen läks?

Ikka kohtulahendid jõuavad ka meile ja tegeleme nendega. Tean nende sisu ja näen, kuidas ja milliseid otsuseid on tehtud.

Lahku minnes lepivad osapooled omavahel ise kokku, kuidas nad jagavad oma vara ja kohustused. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis minnakse kohtusse. Ja siis aitab kohus selgusele jõuda, kuidas need asjad jagada.

Suht igapäevane tegevus on meil ka kohtu tarbeks tõendite väljastamine. Tõendiga tõendatakse, kes reaalselt on laenu maksnud, mis perioodi jooksul. Kellelt ja mis summas on tulnud omafinantseering. Jne.

Sageli teeb kohus otsuse, et vara ja kohustus jääb ühele, kuid ta peab teisele kompensatsiooni maksma ehk siis maksab teisele osapoolele tema osa kinni.

Ei saagi nüüd aru, mille vastu sa vaidled? Et, kui paar läheb lahku, siis jääbki vara aegade lõpuni 50:50 kummalegi ja seda muuta pole võimalik? Või mida?

Sa ajad segi abielu ja kooselu, muud midagi.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis situatsioone sina oled näinud? Kuidas keegi küsib selle kohta või mingeid väiteid esitab (ilmselt). Mitte reaalseid kohtuasju ja nende lahendeid. Sa tõesti väidad, et kui vara omand on 50:50 ja omanikud on mõlemad kaastaotlejad (mitte lihtsalt üks võtab laenu, aga omand kahepeale), on massiliselt juhtumeid, kui lahku minnes kohtu kaudu see saab vara omale, kelle arvelt laen läks?

Ikka kohtulahendid jõuavad ka meile ja tegeleme nendega. Tean nende sisu ja näen, kuidas ja milliseid otsuseid on tehtud.

Lahku minnes lepivad osapooled omavahel ise kokku, kuidas nad jagavad oma vara ja kohustused. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis minnakse kohtusse. Ja siis aitab kohus selgusele jõuda, kuidas need asjad jagada.

Suht igapäevane tegevus on meil ka kohtu tarbeks tõendite väljastamine. Tõendiga tõendatakse, kes reaalselt on laenu maksnud, mis perioodi jooksul. Kellelt ja mis summas on tulnud omafinantseering. Jne.

Sageli teeb kohus otsuse, et vara ja kohustus jääb ühele, kuid ta peab teisele kompensatsiooni maksma ehk siis maksab teisele osapoolele tema osa kinni.

Ei saagi nüüd aru, mille vastu sa vaidled? Et, kui paar läheb lahku, siis jääbki vara aegade lõpuni 50:50 kummalegi ja seda muuta pole võimalik? Või mida?

Sa ajad segi abielu ja kooselu, muud midagi.

Ma ei aja midagi segi. Kui vara on 50:50, siis on mõlemad võrdsed 50:50 omanikud. Seni, kuni mõlemad omanikud ei ole omavahel teisiti kokku leppinud või kohus pole teistsugust otsust teinud ning Kinnistusraamatus vastav kanne tehtud.

Ehk siis, kui lahku minnes vara jagatud ei saa, minnakse kohtusse. Ja kohus saab teha otsuse omandisuhte muutmiseks.

Kas sina väidad vastupidist?

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ÜKS maksabki alati laenu kuna summa läheb maha just ühelt põhikontolt. See ei ole nii must-valge, kindel, et laenuhaldur oled?

Näita mulle see koht, kus väidan, et laen läheb maha mõlema laenusaaja kontolt.

Enne tsiteerimist võiks kommentaari mõttega läbi lugeda.

Jah, aga sa kirjutasid – Kui üks pool on ainuisikuliselt laenu maksnud, siis on võimalik seda hiljem kohtus kasutada ja tõestada.

St kaks poolt ei saagi laenu maksta, st alati on maksjaks kelle kontolt maha läheb üks ja sealt edasi on tõestamise küsimus teise panustamise kohta.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

ah, aga sa kirjutasid – Kui üks pool on ainuisikuliselt laenu maksnud, siis on võimalik seda hiljem kohtus kasutada ja tõestada.

Aga ongi ju, kui tekib vaidlus ja on vaja tõestada, kes kui palju maksnud on! Sellise sisuga tõendeid väljastame me vaat, et iga päev. Kuidas iganes kohus seda arvestab ja otsuse teeb, fakt on see, et see info on vajalik kohtuotsuse tegemisel.

Täpselt sama oluline on see, kelle taskust on omafinantseeringu summa tulnud. Ka seda on sageli vaja tõestada. Mõni müüb oma eelmise kodu maha ja saab sealt sissemakse raha, samal ajal, kui teine ehk tuleb lepingusse kaks kätt taskus.

St kaks poolt ei saagi laenu maksta, st alati on maksjaks kelle kontolt maha läheb üks ja sealt edasi on tõestamise küsimus teise panustamise kohta.

No ära seda nüüd küll mulle õpeta. Seda tean isegi, et laen saab maha minna vaid ühe laenusaaja konto pealt. Kuidas laenusaajad seda ise omavahel klaarivad, on nende endi asi. Panustamise asi puutub siia nii palju, et lahku mineku puhul kohus uurib, kuidas peres on kulud jagatud. Selle jaoks me väljatame konto väljavõtteid, millelt on ka ilusti näha, kas üks laenu osapool on oma poole igakuisest maksest selle kontole kandnud, kellelt raha läheb või  on ta hoopis muid pere kulutusi tasunud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis situatsioone sina oled näinud? Kuidas keegi küsib selle kohta või mingeid väiteid esitab (ilmselt). Mitte reaalseid kohtuasju ja nende lahendeid. Sa tõesti väidad, et kui vara omand on 50:50 ja omanikud on mõlemad kaastaotlejad (mitte lihtsalt üks võtab laenu, aga omand kahepeale), on massiliselt juhtumeid, kui lahku minnes kohtu kaudu see saab vara omale, kelle arvelt laen läks?

Ikka kohtulahendid jõuavad ka meile ja tegeleme nendega. Tean nende sisu ja näen, kuidas ja milliseid otsuseid on tehtud.

Lahku minnes lepivad osapooled omavahel ise kokku, kuidas nad jagavad oma vara ja kohustused. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis minnakse kohtusse. Ja siis aitab kohus selgusele jõuda, kuidas need asjad jagada.

Suht igapäevane tegevus on meil ka kohtu tarbeks tõendite väljastamine. Tõendiga tõendatakse, kes reaalselt on laenu maksnud, mis perioodi jooksul. Kellelt ja mis summas on tulnud omafinantseering. Jne.

Sageli teeb kohus otsuse, et vara ja kohustus jääb ühele, kuid ta peab teisele kompensatsiooni maksma ehk siis maksab teisele osapoolele tema osa kinni.

Ei saagi nüüd aru, mille vastu sa vaidled? Et, kui paar läheb lahku, siis jääbki vara aegade lõpuni 50:50 kummalegi ja seda muuta pole võimalik? Või mida?

Sa ajad segi abielu ja kooselu, muud midagi.

Ma ei aja midagi segi. Kui vara on 50:50, siis on mõlemad võrdsed 50:50 omanikud. Seni, kuni mõlemad omanikud ei ole omavahel teisiti kokku leppinud või kohus pole teistsugust otsust teinud ning Kinnistusraamatus vastav kanne tehtud.

Ehk siis, kui lahku minnes vara jagatud ei saa, minnakse kohtusse. Ja kohus saab teha otsuse omandisuhte muutmiseks.

Kas sina väidad vastupidist?

Palun, ära enam selgita. Valus on.

 

0
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei saagi nüüd aru, mille vastu sa vaidled? Et, kui paar läheb lahku, siis jääbki vara aegade lõpuni 50:50 kummalegi ja seda muuta pole võimalik? Või mida?

Issand jumal küll. Eks ikka seda, et üks ostab teise välja. Sa pidid laenuhaldur olema ju

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ajad segi abielu ja kooselu, muud midagi.

Mis see siia puutub, kui räägitakse isikule kuuluvast omandist?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palun, ära enam selgita. Valus on.

Mida ta siis valesti ütles? Õige jutt, ju!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Issand jumal küll. Eks ikka seda, et üks ostab teise välja. Sa pidid laenuhaldur olema ju

Kompensatsiooni maksmisest kirjutasin ma oma kommentaaris kell 19:53. Loe uuesti!

Muide, mitte alati lõppe vara ja laenu jagamine ühelt poolelt vara välja ostmisega. Sageli on hoopis muud lahendused.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muide, mitte alati lõppe vara ja laenu jagamine ühelt poolelt vara välja ostmisega. Sageli on hoopis muud lahendused.

Valdavalt ostab üks teise välja või müüakse ühiselt ära. Sina jätsid mulje nagu kohtus jäetakse vara pidevalt põhilaenajale

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palun, ära enam selgita. Valus on.

Mida ta siis valesti ütles? Õige jutt, ju!

Sest “vara” ei kuulu pooleks 50:50. Mõlemale kuulub 100%. Mõlemad võivad kogu korterit kasutada, mitte vaid 50% sellest. Ei ole nii, et ühele kuulub wc ja teisele köök.

Ja seetõttu ongi valus neid 50-50 jutte lugeda.

Või et kohus muudab omandisuhet. Ei muuda.

Et inimene on töö kõrvalt midagi kuulnud ja nüüd õpetab.

+1
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Valdavalt ostab üks teise välja või müüakse ühiselt ära. Sina jätsid mulje nagu kohtus jäetakse vara pidevalt põhilaenajale

Palun näita mulle see koht ette, kus midagi sellist väidan! Sageli on olukord hoopis vastupidi. Näiteks on seni laenu maksja olnud ainuisikuliselt mees, aga lahku minnes jääb vara naisele ja lastele ning mees kolib välja.

Lisaks, sõna põhilaenaja on täiesit tähtsusetu väärtusega, sest laenulepingus on mõlemad VÕRDSED laenu osapooled. Mõlemad vastutavad laenu tagastamise eest võrdselt. See, et ühe inimese kontolt võetakse laenumaksed, ei tee teda peamiseks laenuvõtjaks ja laenu tagastamise eest vastutavamaks. Paljudes laenulepingutes isegi ei kasutata väljendeid laenu põhisaaja ja laenu kaassaaja, vaid on laenusaaja 1 ja laenusaaja 2, mis viitab rohkem võrdusele kui sõnad “põhi-” ja “kaas-“.

Mina rääkisin sellest, et kui tekib vaidlus ja midagi on vaja tõestada, siis on võimalik vastavate tõenditega kohtus tõestada, kelle kontolt on raha võetud ja kelle sissetulekust on laenumaksed tegelikult tasutud. See, mida kohus selle peale otsustab on iseasi. Lahku mineku puhul on võimalikke variante mitu tuhat ja vot selle koha pealt mina tõesti midagi kaasa ei räägi, sest ma ei ole lahutusekspert ega ka mitte kohtunik.

Mina räägin asju panga vaatest. Aga öelda, et kohus vara jagamisel mitte mingil juhul ei võta arvesse, kes on vara ostul kulutusi teinud, kes mitte, on sulaselge lollus!

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest “vara” ei kuulu pooleks 50:50. Mõlemale kuulub 100%. Mõlemad võivad kogu korterit kasutada, mitte vaid 50% sellest. Ei ole nii, et ühele kuulub wc ja teisele köök. Ja seetõttu ongi valus neid 50-50 jutte lugeda.

Hoopis seda on valus kuulata, kui keegi arvab, et ühte korterit saab olemas olla 200%.

+6
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 72 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ühine pangalaen, aga pole abielus