Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ühisüritused

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )

Teema: Ühisüritused

Postitas:
Kägu

Kas on veel mõni selline töökoht ka tänapäeval olemas, kus lubatakse inimesel töö ajal tööd teha ja päeva lõpus koju pere juurde minna?

Olen kolmes kohas töötanud ja kõigis eeldatakse, et tööpäeva lõpus tahan kolleegidega edasi tiksuda ja keset tööpäeva mingi rahvusköögi/ühismatka/lemmikloomapäevaga tegeleda, kuigi tähtajad on kukil ja niigi tuleb ületunde teha, et valmis jõuda.

Kas ma olen mingi imelik, kui ma ei taha sellise jamaga tegeleda? Mulle meeldib mu töö, aga kaalun juba tõsiselt lahkumist, sest mulle ei sobi selline sundsotsialiseerimine.
Samas loen töökuulutusi ja pea igal pool on kirjas, et pakume “nooruslikku kollektiivi ja ühisüritusi”. Eks siis lähen uude kohta ja olen täpselt samas seisus.

+27
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei, sellist töökohta ei ole olemas. Teised teevad tööluusi.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pisut allpool on sinusuguste teema- Kinnised vähesuhtlejad… Seal antakse nõu, millist tööd teha kui suhelda ei soovi. Neid ameteid on mitmeid, heal juhul ei pea üldse kodust väljuma ega kellegagi näost näkku suhtlema.

+5
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on selline töö, mida teen kodust, silmast silma olen ühe korra kohtunud bossiga, siis kui lepingu sõlmisime. See oli kolm aastat tagasi. Mul on üks kolleeg, kellega mõnikord suhtleme meili teel, siis on teemaks see, et ou, kas sa saad minuga seda kuupäeva vahetada. Selle kolleegiga ei ole ma päris elus mitte kunagi kohtunud.

Koosolekuid ei toimu. Aasta tagasi pidi olema üks koosolek, aga see jäi ära. Aeti siis seegi asi meili teel korda.

See ei ole liba, mul on tõesti niisugune töö. Küll aga pean märkima, et see ei ole täistööajaga, samas palk on selle eest nii piisavalt suur, et ma ei kipugi kuskile kontorisse täistööajaga.

Aga ma oletan, et see on jälle teistsugune äärmus, mis paljudele üldse ei sobiks, inimesed üldiselt tahavad ikka suhelda, ka need, kes ei armasta ühisüritusi.

+13
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Need pole ju ometi kohustuslikud? Ütled, et sul on juba muud plaanid või et tahad töö ära teha, mitte edasi lükata. Kui kõik kohusetundlikult osalevad, siis arvataksegi, et ju meeldibki. Meil lõppes see jama ära, kui lõpuks ainult üksikud osaleda tahtsid. Mina ütlesin ausalt, olete kolleegidena toredad, aga mulle sellest töö ajal töisest suhtlusest piisabki.

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On küll kohustuslikud. Kui see asi toimub keset tööpäeva, siis ma ei saa ju luuletada, et pean sellel ajal hoopis vanatädi juubelile minema.

“Ma ei taha” pole üldse mingi põhjus. Selle peale saan pahameele osaliseks ja inimesed solvuvad, et kas nad on siis nii nõmedad, et ma nendega koos “paneme roosad kleidid selga ja käime kõik osakonnad kommikausiga läbi” ei taha teha.

Siis ongi konflikti vältimiseks lihtsam alla anda ja seda janti kaasa teha, ise vaikselt oma elu vihates.

Kordan uuesti, et töö sisu mulle meeldib ja ma ei taha mingit allpool teemas soovitatud suhtlemisvaba tööd teha. Tööjuttu võin vabalt rääkida ja asjalikel koosolekutel teemasid arutada.

+15
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On küll kohustuslikud. Kui see asi toimub keset tööpäeva, siis ma ei saa ju luuletada, et pean sellel ajal hoopis vanatädi juubelile minema.

“Ma ei taha” pole üldse mingi põhjus. Selle peale saan pahameele osaliseks ja inimesed solvuvad, et kas nad on siis nii nõmedad, et ma nendega koos “paneme roosad kleidid selga ja käime kõik osakonnad kommikausiga läbi” ei taha teha.

Siis ongi konflikti vältimiseks lihtsam alla anda ja seda janti kaasa teha, ise vaikselt oma elu vihates.

Kordan uuesti, et töö sisu mulle meeldib ja ma ei taha mingit allpool teemas soovitatud suhtlemisvaba tööd teha. Tööjuttu võin vabalt rääkida ja asjalikel koosolekutel teemasid arutada.

Ma tean, mida sa tunned. Meil tehakse samuti neid ühiseid üritusi ja väljasõite, sest väidetavalt väljaspool tööaega näitavad inimesed ennast hoopis teisest küljest ja on lihtsam töökaaslasi lähemalt tundma õppida. No minul ei ole! Ma teen nende inimestega tööd koos ja mind ei huvita üldse, millised nad väljaspool tööd on. Null huvi. Peaasi, et oma tööasjad ära teevad. Nüüd hoiangi sõrmi ristis, et koroona ikka leviks ja oktoobrisse plaanitud vennastumise üritus seetõttu ära jääks. Sest kui see korraldatakse tööajast, ei saa lihtsalt öelda ka, et mina ei tule.

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõlab väga hirmsalt. Kuskohas selline jama toimub? Tean, et minule kindlasti ei sobiks selline asi.
Kas on kindel, et enamikule selline asi meeldib? Minu meelest ei lähe see rohkem või vähem tüüpilise eestlasega üldse kokku. Igalühel on ju niigi oma sõbrad – sugulased, kes lisaks pereelule-hobidele tuleb ära hallata.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Iga õhtu sunnitakse välja? Ei usu. Iga nädal? Ikka ei usu.
Ütlen ausalt, nende kolleegidega, kellega kord napsu on võetud või midagi ekstreemsemat teinud, läheb koostöö paremini. Ega asjata öelda, et võib koos luurele minna.
Aga noh, kui töökaadlased ei meeldi, siis ei meeldi. Ega ma ka poolte kolleegidega taha tööväliseid asju teha.

+9
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil toimub palju ühisüritusi, aga kohustuslikud need ei ole. Isegi kui aegajalt on midagi keset päeva, siis on need pigem koolitus-väljasõidud, aga mitte ainult nö lõbu. Koolituse elementidega asjad on muidugi kohustuslikud. Sellistest niisama ühisüritustest võtavad osa peamiselt nooremad ja uuemad töötajad ja kedagi ei survestata, et peab osalema. Mõni ei osalegi kunagi, mõni on pool tundi ja siis läheb ära ja see on ka ok. Neid korraldatakse, sest enamus soovib neid ja osalejaid on piisavalt.

Sellegipoolest leian, et tegelikult on kasulik aeg-ajalt sellistel üritustel osaleda, need on ikkagi osa teambuildingust ja networkingust, mis on ka ettevõtte sees vajalikud. Sellist töötajat, kes mitte kunagi ühelgi sellisel üritusel osaleda ei taha vaataksin sellise pilguga, et temaga ilmselt luurele minna ei saa. Lisaks sellises vabas keskkonnas loodud suhted (mitte seksuaalsed) mõjutavad suure tõenäosusega ka sinu karjääri ettevõttes, see lihtsalt on nii. Aga kui karjäär ei huvita või ongi selline ametikoht, kus pole perspektiivi karjääri teha, siis pole muidugi vahet.

+8
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil toimub palju ühisüritusi, aga kohustuslikud need ei ole. Isegi kui aegajalt on midagi keset päeva, siis on need pigem koolitus-väljasõidud, aga mitte ainult nö lõbu. Koolituse elementidega asjad on muidugi kohustuslikud. Sellistest niisama ühisüritustest võtavad osa peamiselt nooremad ja uuemad töötajad ja kedagi ei survestata, et peab osalema. Mõni ei osalegi kunagi, mõni on pool tundi ja siis läheb ära ja see on ka ok. Neid korraldatakse, sest enamus soovib neid ja osalejaid on piisavalt.

Sellegipoolest leian, et tegelikult on kasulik aeg-ajalt sellistel üritustel osaleda, need on ikkagi osa teambuildingust ja networkingust, mis on ka ettevõtte sees vajalikud. Sellist töötajat, kes mitte kunagi ühelgi sellisel üritusel osaleda ei taha vaataksin sellise pilguga, et temaga ilmselt luurele minna ei saa. Lisaks sellises vabas keskkonnas loodud suhted (mitte seksuaalsed) mõjutavad suure tõenäosusega ka sinu karjääri ettevõttes, see lihtsalt on nii. Aga kui karjäär ei huvita või ongi selline ametikoht, kus pole perspektiivi karjääri teha, siis pole muidugi vahet.

See kommentaar on küll selline, et võib arvata, et kuskil koolitusel kõva raha eest head ajupesu tehtud ja veendud, et just seda töötajad tahavad ja see neile meeldib.

Seda, kas tööalaselt keegi on selline, et tema peale võib loota või mitte, näeb ka nende sunnitud “teambuildingu” ettevõtmisteta. Ma töötasin kunagi ettevõttes, kus oli kolm tibi tööle võetud HR osakonda, just selleks, et igasugu mänge, challange’eid, teambuildingu asju jmt korraldada. Kõigil oli hea meel, kui nad lõpuks koondati 😀

Meeskonda ei looda ringmängus, meeskonnatunne tekib siis, kui kolleeg mõne raske tööga head nõu annab, kui tead, et ollakse oma ametis ja oskustes pädevad. Võib ju naiivselt uskuda, et töötajatele meeldib, aga kui selline survestamine käib, et kui oluline see ikka on, nagu muidu sa ei olegi väärt töötaja jne, siis tehaksegi head nägu ja pärast kirutakse Perekoolis. Isegi kui mõni alles firmasse tööle tulnu alguses õhinal kaasa lööb, kaob see entusiasm kiiresti, igast asjast saab lõpuks kõrini. Aga koolitajad jmt rahvas peab ju oma raha saama, nii et ikka suudetakse seda jama firmadele maha müüa, nt käib üks personaliosakonnast mingil sellisel koolitusel, tuleb tööle tagasi ja hakkab see tõmblemine ja korraldamine pihta.

Võiks lasta inimestel oma tööd teha, hea töötaja ei pruugi olla seltskonnalõvi, aga kui mõnes firmas eelistatakse mõnda vbl oskustelt kehvemat seetõttu, et mingil üritusel osales, aga teine mitte, siis on asjad ikka väga tasakaalust väljas.

+19
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil toimub palju ühisüritusi, aga kohustuslikud need ei ole. Isegi kui aegajalt on midagi keset päeva, siis on need pigem koolitus-väljasõidud, aga mitte ainult nö lõbu. Koolituse elementidega asjad on muidugi kohustuslikud. Sellistest niisama ühisüritustest võtavad osa peamiselt nooremad ja uuemad töötajad ja kedagi ei survestata, et peab osalema. Mõni ei osalegi kunagi, mõni on pool tundi ja siis läheb ära ja see on ka ok. Neid korraldatakse, sest enamus soovib neid ja osalejaid on piisavalt.

Sellegipoolest leian, et tegelikult on kasulik aeg-ajalt sellistel üritustel osaleda, need on ikkagi osa teambuildingust ja networkingust, mis on ka ettevõtte sees vajalikud. Sellist töötajat, kes mitte kunagi ühelgi sellisel üritusel osaleda ei taha vaataksin sellise pilguga, et temaga ilmselt luurele minna ei saa. Lisaks sellises vabas keskkonnas loodud suhted (mitte seksuaalsed) mõjutavad suure tõenäosusega ka sinu karjääri ettevõttes, see lihtsalt on nii. Aga kui karjäär ei huvita või ongi selline ametikoht, kus pole perspektiivi karjääri teha, siis pole muidugi vahet.

See kommentaar on küll selline, et võib arvata, et kuskil koolitusel kõva raha eest head ajupesu tehtud ja veendud, et just seda töötajad tahavad ja see neile meeldib.

Seda, kas tööalaselt keegi on selline, et tema peale võib loota või mitte, näeb ka nende sunnitud “teambuildingu” ettevõtmisteta. Ma töötasin kunagi ettevõttes, kus oli kolm tibi tööle võetud HR osakonda, just selleks, et igasugu mänge, challange’eid, teambuildingu asju jmt korraldada. Kõigil oli hea meel, kui nad lõpuks koondati 😀

Meeskonda ei looda ringmängus, meeskonnatunne tekib siis, kui kolleeg mõne raske tööga head nõu annab, kui tead, et ollakse oma ametis ja oskustes pädevad. Võib ju naiivselt uskuda, et töötajatele meeldib, aga kui selline survestamine käib, et kui oluline see ikka on, nagu muidu sa ei olegi väärt töötaja jne, siis tehaksegi head nägu ja pärast kirutakse Perekoolis. Isegi kui mõni alles firmasse tööle tulnu alguses õhinal kaasa lööb, kaob see entusiasm kiiresti, igast asjast saab lõpuks kõrini. Aga koolitajad jmt rahvas peab ju oma raha saama, nii et ikka suudetakse seda jama firmadele maha müüa, nt käib üks personaliosakonnast mingil sellisel koolitusel, tuleb tööle tagasi ja hakkab see tõmblemine ja korraldamine pihta.

Võiks lasta inimestel oma tööd teha, hea töötaja ei pruugi olla seltskonnalõvi, aga kui mõnes firmas eelistatakse mõnda vbl oskustelt kehvemat seetõttu, et mingil üritusel osales, aga teine mitte, siis on asjad ikka väga tasakaalust väljas.

Ma ei ole HR töötaja ega selliste ürituste korraldaja, kui sa seda arvasid.

Sõltub ikka väga sellest, mis on inimese tööülesanded. Meil on näiteks väga palju klientidega suhtlemist, aga tegemist ei ole müügitööga. Tuleb käia palju klientidega näost näkku kohtumas, mõnikord ka kliendiüritustel. Mis sa arvad, kui läheb otsustamiseks, kellele anda tähtsam klient, siis kas valitakse see töötaja, kes ühelgi üritusel käia ei taha, kelle jaoks see on sundsotsialiseerumine, kes istub tööüritustel hapu näoga, et millal ma juba koju võin minna? Pigem ei kahjuks. Selline töötaja saab need kliendid, kes pole nii olulised. Aga kui kellegi töö on kuubikus istumine ja pole vaja kellegagi otseselt suhelda, siis tõesti pole vahet, mida su kohta arvatakse sotsialiseerumise aspektist.

Ja ei peagi eelistama oskustelt kehvemat. Kui inimesed on oskustelt võrdsed, aga ühega oled ka vabas õhkkonnas suhelnud, siis 99% tõenäosusega eelistatakse seda inimest.

+8
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtsalt uudishimust. Kas need, kes ürituste rohkuse üle kaebavad, töötavad riigiasutustes?
Ise erasektoris 20 aastat ja ainult jõulupidu on kord aastas. Vanasti tehti suvepäevi ka, aga kuna osalus% oli madal, siis enam mitte.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lihtsalt uudishimust. Kas need, kes ürituste rohkuse üle kaebavad, töötavad riigiasutustes?
Ise erasektoris 20 aastat ja ainult jõulupidu on kord aastas. Vanasti tehti suvepäevi ka, aga kuna osalus% oli madal, siis enam mitte.

Töötan riigiasutuses ja mul tekkis just küsimus, et kas selline tööstiil on erasektoris või.
Täpselt nii, et on jõulupidu ja siis üks tunnustusüritus enne suvepuhkuste hooaega. Igasuguses töökeskkonna tagasisides on alati öeldud, et soovitakse rohkem ühisüritusi, aga aastaid pole midagi olnud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ka ei usus, et sunnitakse

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

On küll kohustuslikud. Kui see asi toimub keset tööpäeva,

Siis see ongi töö osa ju. Kuidas see takistab sul “õhtul koju pere juurde minna”? Võtagi seda tööna, mitte kuidagi isiklikult.

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil toimub palju ühisüritusi, aga kohustuslikud need ei ole. Isegi kui aegajalt on midagi keset päeva, siis on need pigem koolitus-väljasõidud, aga mitte ainult nö lõbu. Koolituse elementidega asjad on muidugi kohustuslikud. Sellistest niisama ühisüritustest võtavad osa peamiselt nooremad ja uuemad töötajad ja kedagi ei survestata, et peab osalema. Mõni ei osalegi kunagi, mõni on pool tundi ja siis läheb ära ja see on ka ok. Neid korraldatakse, sest enamus soovib neid ja osalejaid on piisavalt.

Sellegipoolest leian, et tegelikult on kasulik aeg-ajalt sellistel üritustel osaleda, need on ikkagi osa teambuildingust ja networkingust, mis on ka ettevõtte sees vajalikud. Sellist töötajat, kes mitte kunagi ühelgi sellisel üritusel osaleda ei taha vaataksin sellise pilguga, et temaga ilmselt luurele minna ei saa. Lisaks sellises vabas keskkonnas loodud suhted (mitte seksuaalsed) mõjutavad suure tõenäosusega ka sinu karjääri ettevõttes, see lihtsalt on nii. Aga kui karjäär ei huvita või ongi selline ametikoht, kus pole perspektiivi karjääri teha, siis pole muidugi vahet.

See kommentaar on küll selline, et võib arvata, et kuskil koolitusel kõva raha eest head ajupesu tehtud ja veendud, et just seda töötajad tahavad ja see neile meeldib.

Seda, kas tööalaselt keegi on selline, et tema peale võib loota või mitte, näeb ka nende sunnitud “teambuildingu” ettevõtmisteta. Ma töötasin kunagi ettevõttes, kus oli kolm tibi tööle võetud HR osakonda, just selleks, et igasugu mänge, challange’eid, teambuildingu asju jmt korraldada. Kõigil oli hea meel, kui nad lõpuks koondati 😀

Meeskonda ei looda ringmängus, meeskonnatunne tekib siis, kui kolleeg mõne raske tööga head nõu annab, kui tead, et ollakse oma ametis ja oskustes pädevad. Võib ju naiivselt uskuda, et töötajatele meeldib, aga kui selline survestamine käib, et kui oluline see ikka on, nagu muidu sa ei olegi väärt töötaja jne, siis tehaksegi head nägu ja pärast kirutakse Perekoolis. Isegi kui mõni alles firmasse tööle tulnu alguses õhinal kaasa lööb, kaob see entusiasm kiiresti, igast asjast saab lõpuks kõrini. Aga koolitajad jmt rahvas peab ju oma raha saama, nii et ikka suudetakse seda jama firmadele maha müüa, nt käib üks personaliosakonnast mingil sellisel koolitusel, tuleb tööle tagasi ja hakkab see tõmblemine ja korraldamine pihta.

Võiks lasta inimestel oma tööd teha, hea töötaja ei pruugi olla seltskonnalõvi, aga kui mõnes firmas eelistatakse mõnda vbl oskustelt kehvemat seetõttu, et mingil üritusel osales, aga teine mitte, siis on asjad ikka väga tasakaalust väljas.

Mul on 21 a töökogemust,mis koolitustest sa räägid? Et selle ajaga ei saa ma ise aru, mis on team ja teamwork ja mis mitte?
Minul nt on praegu osakond, aga pole team’i. Uus ülemus pingestab mis hullu, aga tiimi ei saa. Koroonaga veelgi hullem, kõik kadusid kodutööle, nagu mutiauku. Poolaasta tulemused põhimõtteliselt null. Pole õrna aimugi, mida inimesed teevad.
A no eks mul ole muud tiimid organisatsiooni sees, nii tööalaselt kui sotsiaalselt.

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtsalt uudishimust. Kas need, kes ürituste rohkuse üle kaebavad, töötavad riigiasutustes?

Ise erasektoris 20 aastat ja ainult jõulupidu on kord aastas. Vanasti tehti suvepäevi ka, aga kuna osalus% oli madal, siis enam mitte.

Töötan riigiasutuses ja mul tekkis just küsimus, et kas selline tööstiil on erasektoris või.

Täpselt nii, et on jõulupidu ja siis üks tunnustusüritus enne suvepuhkuste hooaega. Igasuguses töökeskkonna tagasisides on alati öeldud, et soovitakse rohkem ühisüritusi, aga aastaid pole midagi olnud.

mul tekkis sama küsimus. riigiasutus, üks koolitus suvel, teine talvel. esmalt sõidad 2 tundi kohale, siis kuulad terve päeva mingit igavat loengut, siis on ühine õhtusöök ja jälle 2 tundi bussiga tagasi. iga üritus erinevas eesti otsas, vahel sõit pikemgi. juhtkond armastab seda jõulupeoks ja suvepäevaks nimetada, kuid sellist aega, et omavahel suhelda, seal pole rohkem kui söögilauas ja siis saad ka lähimate naabritega rääkida. enamikke kolleege, kellega just samas osakonnas ei tööta, seetõttu ei tunnegi.
paljud on avaldanud soovi kasvõi väiksemates seltskondades (osakonnad, piirkondlikult vm) ühisüritusteks, kuid öeldakse, et raha pole ja midagi ei saa. kui tahate, siis tehke ise peale tööaega, tööajast ei tohi.
erasektoris töötavatelt tuttavatelt pole ka kuulnud, et mingeid ühisüritusi toimuks, parimal juhul jõulupidu või suvepäev, enamasti isegi mitte mõlemat samal aastal, vaid vaheldumisi

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koroonaga veelgi hullem, kõik kadusid kodutööle, nagu mutiauku. Poolaasta tulemused põhimõtteliselt null. Pole õrna aimugi, mida inimesed teevad.

Sry, aga kas sa tahad sellega öelda, et kui inimene on kodus, siis ta ei tee seal üldse tööd ja kuna ta on kodus, siis on kuidagi normaalne see, et sul ei ole õrna aimugi, mida nad seal teevad ja mingeid töötulemusi ka kohe üldse ei ole?

Tänapäevaste sidepidamisvõimaluste juures tunduvad su väited täiesti absurdsed.

Kui töö ei võimalda selle tegemist kodukontoris, siis ei saa ka inimesed kodusesse kaduda. Kui võimaldab, siis saavad nad sama tööd teha ka kodus vähemalt samade tulemustega nagu kontoris.

Sa tahad öelda, et inimesed läksid koju ja nüüd kasseerivad ainult palka sisse? Väheke ülepaisutatud ei tundu või?

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen töötanud mitmes sellises kohas, kus ühisüritustega on tõsiselt üle pingutatud.

Riigiasutus – ühised sünnipäevad, jaanipäevapidu, jõulupidu, ühised keeltekursused koos kolleegidega (meil oli prantsuse keele kursus), rääkimata siis sellest, et ühine lõunatamine ja mõnikord ka pärast tööd kõrtsis käimine. Toona ma olin noorem, lapsi veel polnud, võtsin osa, oli lõbus.

Erasektor. Sama mis riigiasutuses, ainult et keeltekursus oli inglise keel. Sellest ma õnneks pääsesin, sest nii advanced levelit parasjagu ei pakutud, millel mina paiknesin. Soovitus tuli õpetaja poolt, et kui ei taha, ära käi. Lisaks eelnevale olid seal ka ühepäevased suvepäevad kaks korda suve jooksul (lisaks jaanipäevale, mis oli niisama pidulik sööma) ja sügisel oli nn hooaja alguse piknik. Selles kohas tuli ette välisreise kolleegidega 1-5 päeva. Tuleb tunnistada, et need välisreisid mulle meeldisid.

Erasektor. Inimesed elasidki koos kolleegidega nagu suur pere. ühised sünnipäevad nii kontoris kui väljaspool, reedeti algas pidu juba kontoris, edasi mindi kuskile ööklubisse. Lisaks mitmepäevased suvepäevad ja igal talvel nädala pikkune suusareis. Viimasest mul õnnestus kõrvale hiilida, öeldes, et mulle ei meeldi suusatamine (tõesti, üldse ei meeldi). Õnneks ei sunnitud samal ajal tühjas kontoris tööl käima. Suvepäevade ja suusareisi raamesse üritati pressida ka mingeid koolitusi, aga suurem osa ajast oli siiski jooma-sööma-sportlikud üritused. Pärast suusareisi korraldati veel ühine slaidide vaatamine ja meenutusõhtu koosolekute nurgas, veini ja snäkkidega. Selles kohas olid ka ühised erialased välisreisid 3-5 päeva.

Erasektor. Kõik see, mis oli eelpool loetletud (välja arvatud nädalane suusareis ja välisreisid), aga sellele lisaks iga nädal pikk koolitus-koosolek (tööajast), kuhu oli kutsutud mingi lektor, lisaks ühised teatrikülastused, kontserdid. Ühised regulaarselt korraldatud õhtusöögid kontorist väljas, niisugused, mida korraldas osakonnajuhataja…

Ja siis mingil hetkel käis mul klõps, nii kõrini sai sellest kõigest. Alates 2008. aastast olen töötanud peamiselt kodukontoris. Alguse poole oli rohkem seda, et vähemalt korra nädalas käisin kontoris koosolekul. Või siis oli nii, et kaks päeva olin kontoris, ülejäänud aja kodus. Selle 12 aasta sisse mahub neli erinevat kodukontori töökohta. Ma vahetangi nagunii töökohti umbes 3 aastase intervalliga, nii et siin ei ole midagi ebatavalist. Praegune kõige minimaalsema suhtlusega töö, kus isegi koosolekuid ei ole vaja pidada, sobib kõige rohkem ja seda ma esialgu vahetada ei plaani, aastake kindlasti teen edasi. Peab ikka väga ahvatlev pakkumine olema, et mind kodukontori variandist välja kiskuda.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Koroonaga veelgi hullem, kõik kadusid kodutööle, nagu mutiauku. Poolaasta tulemused põhimõtteliselt null. Pole õrna aimugi, mida inimesed teevad.

Sry, aga kas sa tahad sellega öelda, et kui inimene on kodus, siis ta ei tee seal üldse tööd ja kuna ta on kodus, siis on kuidagi normaalne see, et sul ei ole õrna aimugi, mida nad seal teevad ja mingeid töötulemusi ka kohe üldse ei ole?

Tänapäevaste sidepidamisvõimaluste juures tunduvad su väited täiesti absurdsed.

Kui töö ei võimalda selle tegemist kodukontoris, siis ei saa ka inimesed kodusesse kaduda. Kui võimaldab, siis saavad nad sama tööd teha ka kodus vähemalt samade tulemustega nagu kontoris.

Sa tahad öelda, et inimesed läksid koju ja nüüd kasseerivad ainult palka sisse? Väheke ülepaisutatud ei tundu või?

Sina muidugi tead paremini.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas on veel mõni selline töökoht ka tänapäeval olemas, kus lubatakse inimesel töö ajal tööd teha ja päeva lõpus koju pere juurde minna?

soovitan ericssoni. abikaasa töötas seal. seal polnud aasta jooksul muid ühiseid üritusi, kui jõulude eel korraldatud pidulik kontsert koos püstjala vastuvõtuga.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas on veel mõni selline töökoht ka tänapäeval olemas, kus lubatakse inimesel töö ajal tööd teha ja päeva lõpus koju pere juurde minna?

Ikka on. Töötan müügijuhina ühes päris suures firmas (oma valdkonnas). Kokku üle 100 töötaja. Igal õhtul lähen koju, kui just komandeeringus ei ole. Ühine üritus on kord aastas, õhtusöök restoranis enne jõule. Aga isegi see ei ole sunduslik. Ma ikka olen käinud, mulle meeldib.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ühest kohast lausa lahkunud, kuna seal totaalselt pingutati ühisüritustega üle. Ja ma ei ole mingi eriline introvert. Sellise tavalise 2x aastas üritused – suvepäevad ja jõulupidu, sünnipäevaõnnitlused jms on mulle täitsa aktsepteeritav, aga tolles kohas korraldas HR osakond pmst iga nädal mingisuguse motivatsioonikoolituse, need olid tööajast, aga ausaltöeldes oleks selle asemel tahtnud pigem tööd teha. Lisaks sünnipäevade suurejooneline tähistamine, igalt ühelt eeldati korralikku sünnipäevalauda, millest oleks siis pidanud olema kõigile töötajatele lõunasöögiks. Vähemalt kord kuus oli kuskile mingi väljasõit, ühispiknikule, paadiga merele jne. Need olid siis pooleldi tööajast, näiteks tööpäev lõppes tol päeval paar tundi varem, aga seal läks siis alati muidugi hilisõhtuni. Jah, ega keegi kinni ei hoidnud, kui tahtsid varem ära minna, aga nägusid tehti küll või siis olid need sellises kohas, kust tagasitulek oli problemaatiline. Mul on küll auto, aga osadel jällegi polnud ja need topiti siis teiste autode peale. Seega ei saa päris poole pealt niimodi ära ka minna, et ei solvutaks.

Suvepäevad kestsid nädala, algasid alati peale jaanipühi. Selle aja sees oli siis ka koolitusi ja koosolekuid. Samuti olid talvepäevad veebruaris, samuti nädal, kus siis mindi suusatama ja lumelauaga sõitma.

Kuigi töötingimused olid head ja palk üle valdkonna keskmise, siis oli kaadrivoolavus seal päris suur. Tulin ise ka tulema. Mul ei ole kolleegide ja suhtlemise vastu midagi, aga tõesti ei taha mitu korda aastas nädala kaupa oma perest eemal olla ega õhtuti kolleegidega lävida. Mul on omal pere ja sõbrad, kellega oma vaba aeg veeta.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma töötan riigiasutuses ja ühisürituseks võib nimetada jõulude ajal tehtavad loosipakid ja needki on vabatahtlikud (kes kingist pole huvitatud, ei osalegi loosimises). Kunagi olid ka suvepäevad, aga osalejate vähese huvi tõttu pole neid enam korraldatud (noh, tegelikult eelarve ei luba). Nii et on olemas ka täiesti üritustevabasid kohti.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

erasektor, IT.
meil on väga tihti ühisüritusi. peod, filmiõhtud, spordiüritused, suvepäevad, talvepäevad, jõulupidu. aga mitte ükski neist pole kohustuslik!
kui on koolitus (2x aastas), siis see algab kohe hommikul, on päevasel töö ajal, ja on organiseeritud tagasisõit neile, kes õhtul peole jääda ei soovi. ülejäänutest pole kohustuslik osa võtta ja tuleb kes tahab.
teemaalgatajal on paranoia, et kõik mõtlevad temast, kui ta ei viitsi üritusele minna. ära muretse – kedagi ei huvita. on inimesi, kellele üritused meeldivad, las nemad käivad. ja on inimesi kellele üritused ei meeldi – see on ka okei ja nemad ei pea tulema kui ei taha.

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mul tuli teemat lugedes täitsa soe tunne oma töökoha suhtes.
üritustel käima ei pea, avatud kontorit pole, roosa kleidiga ka keegi kommi jagama ei saada.
igal ühel oma tuba ja teisi näed täpselt niipalju kui tahad.

aastas korra teeme jõulupeo ja see on ka kõik. suvepäevadest loobusime, sest osalus oli vähene ja ei kaalunud kulutusi üles.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on ka kuulutustes boonusena märgitud ühisüritused, isegi töövestlusel räägitakse, et umbes kord kuus on mõni ühine lõuna või siis 2–3-tunnine muu ühine ajaveetmine (töö ajal, või neile kes tööpäeva varem alustavad ja hiljem ei taha sel päeva tulla, läheb ületundidesse kokkuleppeline tundide arv). Reaalsuses on meil viimase aasta jooksul olnud vist 3, kui lugeda sisse jõulupidu. Kui koroonat poleks, siis oleks neid maksimaalselt 5.

Meie ülemustele meeldib mõelda, et kord kuus on üritus, aga reaalsus on see, et piisava arvu inimesi saab kokku umbes iga kolme kuu tagant. Tavaliselt on kas liiga paljud puhkusel/haiguslehel või on neil kodust töötamise päev ja kuhuiganes end transportida ei viitsi. Ah, ja keegi ei vaata imelikult neid, kes valivad töö tegemise üritusel osalemise asemel, sest kõigil meist on ette tulnud, et ei viitsi või on sel ajal midagi pakilisemat teha.

Ma ei suhtuks liiga tõsiselt sellesse “hüvesse”, seda ei pruugi päriselt ollagi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

erasektor, IT.

meil on väga tihti ühisüritusi. peod, filmiõhtud, spordiüritused, suvepäevad, talvepäevad, jõulupidu. aga mitte ükski neist pole kohustuslik!

kui on koolitus (2x aastas), siis see algab kohe hommikul, on päevasel töö ajal, ja on organiseeritud tagasisõit neile, kes õhtul peole jääda ei soovi. ülejäänutest pole kohustuslik osa võtta ja tuleb kes tahab.

teemaalgatajal on paranoia, et kõik mõtlevad temast, kui ta ei viitsi üritusele minna. ära muretse – kedagi ei huvita. on inimesi, kellele üritused meeldivad, las nemad käivad. ja on inimesi kellele üritused ei meeldi – see on ka okei ja nemad ei pea tulema kui ei taha.

Jeah, võib-olla on tõesti tore-tore ja üldse mitte kohustuslik, aga tegelikult mõtleb ülemus ikkagi nii nagu Kägu 19.09.2020 21:49.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jeah, võib-olla on tõesti tore-tore ja üldse mitte kohustuslik, aga tegelikult mõtleb ülemus ikkagi nii nagu Kägu 19.09.2020 21:49.

Mis ülemus? See oli mingi noor üritustest õhinal tibi, kellel pole veel kogemust, et suhteid luuakse ja muljet jäetakse olulisemal määral ikkagi tööalastes situatsioonides.
Tutvumiseks võivad need üritused head olla, aga mitte pikaaegsete kolleegide vahel hädavajalikud.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ühisüritused