Teema: Uhked brändi asjad jms

#3200151:

Mind jälle üllatavad inimesed, kes panevad ühte patta guessi/Armani ja Gucci/Cavalli. Ühel juhul maksab tsärk 40-50 EUR ja teisel juhul 400-500 EUR. Neid, kes luksusbrände lubada saavad on ikka väga vähe… pigem on need replica kandjad kompleksides, mitte “pärisrikkad”

tõeliselt rikkad inimesed ei kanna ühtegi nendest brändidest, mida sa siin nimetasid

Milleks tuua sisse selle foorumi teemadesse üldse need “tõeliselt rikkad”, ehk miljonärid? Palju neid ikka Eestis on ja kui on, siis mis neil tavainimestega pistmist?
Prioriteedid on see vahe. Üks ühte ja teine teistmoodi.
Ma muidu aga arvan, et pole inimeste oma asi päris, kuidas ta kulutab ja millele. Tänapäeval peaks ikka maailma säästmisele ka mõtlema.
Olen suur taaskasutaja, uued asjad kasutan lõpuni ja mingit telefinijahti õigeks ei pea, olgu oma raha või mitte. Iphoni mul pole ja pole vaja ka, sest ma pole it inimene, kuigi töötan arvutiga. Mood – null minu jaoks. Ülemakstud brändid – sama. Ületarbimine on nõme. Moto – raha olemasolu ei tähenda, et PEAB ostma.

Mina ei ole ka brändikauba tagaajaja, ehkki lasteriideid ostan küll rohkem kvaliteedi kui odava ostuhinna järgi.

Tegelikult on igaühe oma valik, mida osta ja mille peale/mille jaoks säästa. Mul on selliseid teemasid lugedes küll alati tunne, et teemaalgatajal justkui midagi kripeldaks, et äkki peetakse teda vaeseks või koonriks:)
Minu enda riide- ja telefonivalikute üle küll keegi imestanud ei ole ja samuti ei kommenteeri ma ise tuttavate riideid ja tehnikat. Tõenäoliselt jääksid need silma ainult siis, kui tuttaval telefoniekraan juba nädalaid pime või ekraan katki või lastel riietes ilmselgelt külm on.

Sellised küsimused, nagu teemaalgataja on saanud, kinnitaksid vaid minu veendumust, et sellepärast nad minust kehvemal järjel ongi, et nende prioriteedid on välisel näitamisel, mitte tegelikul võimekusel või sisemises rahulolus. Kui siia juba tõeliselt rikaste teema ka sisse toodi, siis kinnitan ka seda teooriat, et tõeliselt rikkad ei aja (enamasti) taga brände ega näita seda ka kuidagi välja, nende jaoks on oluline lihtsalt see, et ta saab osta, mida tahab ja millal tahab, mitte seda välja näidata. Ja rikkaks on nad saanud suurest ka seetõttu, et nad ei raiska. Ei ole suuremaid koonreid, kui päris rikkad.

Kui sa, teemaalgataja, nendele “normaalsuse etalonidele” midagi vastata tahaks, siis ma vist ütleks, et “mul on rahaliselt võimalus küll, aga ma ei armasta seda välja näidata” vms. Või räägi tõsiselt maailma reostuse või kliimasoojenemise juttu.

#3200247:

#3199923:

Kuid mul tekkis küsimus hoopis kuidas inimesed endale kõiki neid brändi asju lubada saavad. Meil küll peale eluaseme laene kaelas pole, kuid mitte mingi valemiga ei saaks ma kulutada üle 400 euri ainult laste kombede peale (mis veel soodukaga). Iga paari aasta tagant uus I-phone osta ju ka väga kulukas (saan aru et järelmaksuga aga mu jaoks ikka mõeldamatu). Minu jaoks on firma asjadest palju olulisem, et saaksin iga kuu palgast säästmiseks kõrvale panna ja vajadusel auto, pliit vm korraga välja osta. Kui hakkaksin kalleid firma riideid jm ostma (isegi soodukatega), siis säästmiseks mul küll enam midagi kätte ei jääks.

Milline kombe maksab 400 euri?

Tal on 3 last, seega soodukaga 3 kombet 400.-

Ma arvan, et cavalli, armani, chanel ja muude sarnased t-särkide ja teksade kandjad ostavad suures osas oma riided kuskilt Poola või lääneriikide outlettidest 35.- eur teksapaar ja 16.- euri särk, 40 eurot jakk. Need on praaktoodang, mida müüaksegi ainult ja ainult outletides ja tk maxx sarnastes poodides ja kuna ostjaid leidub, siis üritatakse realiseerida kõik, mis 500.- hinnasilti välja ei kanna. Olen ka käinud neis poodides, Geox kingad olid seal kõik 2 numbrit väiksemad tavapärasest ükskord. No see ei tee kingast veel halba kinga, et nr vale on veidi.
Tahtsin lihtsalt öelda, et ehk ei olegi need kandjad alati nii jõukad, kui pealt paistab.

#3200273:

Ma arvan, et cavalli, armani, chanel ja muude sarnased t-särkide ja teksade kandjad ostavad suures osas oma riided kuskilt Poola või lääneriikide outlettidest 35.- eur teksapaar ja 16.- euri särk, 40 eurot jakk. Need on praaktoodang, mida müüaksegi ainult ja ainult outletides ja tk maxx sarnastes poodides ja kuna ostjaid leidub, siis üritatakse realiseerida kõik, mis 500.- hinnasilti välja ei kanna. Olen ka käinud neis poodides, Geox kingad olid seal kõik 2 numbrit väiksemad tavapärasest ükskord

Ära plära. Mingit Chaneli outletti pole olemas. Ei tea, mis pärapõrgus sa käisid, originaalid need kaubad vaevalt olid.

Oma kogemustest võin öelda, et noored ja vaesemad ongi need, kes poevad nahast välja, et kõik, mida omatakse (osadel edevamatel veel ainult see, mis välja paistab), oleks kallis ja “maitsekas”. Saades juurde elutarkust ja jõukust, inimesed rahunevad ja seavad oma prioriteedid paika. Kui olin vaene, siis oli minu jaoks ka oluline, et mul oleks nt. kõige kallim madrats, sest “see on ju kõige parem”. Kui see pool varandust maksev madrats ära lagunes, siis veendusin, et osta on vaja ikka toode, mis on mugav, mitte see, mis kõige kallim (kallisbrändidel tihti peale nime midagi polegi). Nüüd, olles keskeas, lapsed suured, saan endale lubada asju, millest noorena unistadagi ei võinud, aga ostan sageli hoopis teisi asju kui neid, millest noorena unistasin.
Ka oli vaesena ülioluline, et ma kaltsukates ei käi, vaid ostan kõik ikka uuena ja parimat (olgugi vähe). Saades raha juurde ja kasvatades 3 last, hakkasin just kaltsukates käima, sest seal olid sageli kallid korralikud kvaliteetriided saadaval sama hinnaga, mis poes uued. Vastupidavus aga neil palju parem.
Igaüks teeb oma valikud ise, aga jõukamaks saades ei ole enam see näitamine üldse oluline, et “ma ka jõuan osta kalleid asju”. On küll inimesi, kes kunagi suureks ei saagi ja neile see Gucci-Mucci jaht moodustabki elu sisu, aga sellistega me ei kuidagi enam ei suhtle. Küllap need omasugustega siiani arutlevad kõige uuemate Gucci mudelite ja iPhone´ide üle.

Liba.

Ma olen päris kindel, et brändiasjad on olulised just vaesematele inimestele. Raha olemasolu annab teatud enesekindluse ja sa lihtsalt ei mõtle, mis teised su asjadest arvavad. Miks ma nii arvan? Ma ise pean ennast hästi toimetulevaks, rahalises mõttes. Ometi kasutan ma kõik oma telefonid lõpuni ära ja ka muud kodumasinad. Praegune nutitelefon on mul Samsung A5, vist neli aastat vana? Enne seda oli mul 10 aastat nuppudega Siemens. Minu kooliaegne sõbranna, kõige vaesem inimene üldse, keda ma tean, kolme lapse üksikema, miinimumpalgaline müüja, pidas selle kümne aastaga ära vähemalt viis telefoni.
Hästi tuttav tuli mulle ette Perekoolis suhteliselt hiljuti olnud teema, kui mingi vaesur arutles, miks talle enam järelmaksu ei võimaldata? Kuigi asju kohe välja ostma polnud ta võimeline, kõlbas talle ainult kõige kallim, üle 1000 € maksev külmutuskapp. Paar aastat tagasi juhtus nii, et sattusime ühe sugulasega samaaegselt sügavkülma ostma. Kuna minu mees neid maale toob, siis võttis ta minuga ühendust. Sugulane on ka suhteliselt vaene. Aga tema tahtis päris kallist sügavkülmakappi. Minule sobis palju odavam lihtne kirst ka 😛 Pole vist vaja lisadagi, et sugulane selle kapi järelmaksu peale võttis.
Sellele telefoni-sõbrannale viisin aastaid oma laste väikeseks jäänud riideid. Ta alati nii heldis, kui Columbia või Adidase silti nägi “mõelda, nüüd saavad minu lapsed ka mõne firmaasja!” Mis f…g firma-asjad on Adidas või Columbia? 😀
Kunagi olin pool aastat tööta, raha polnud nii palju nagu tavaliselt, pidi rihma koomamale tõmbama. Vaat see suvi ma tundsin ennast kohutavalt halvasti, et polnud võimalik lastega reisile minna. Nagu me muudel suvedel või talvedel siis hirmasti reisiks nendega! Pole lihtsalt aega, pole head sihtkoha ideed, on kodumaalgi huvitavaid tegevusi. Aga kõige suurem tahtmine reisida oli mul see aeg, kui see polnud rahaliselt võimalik.
Ma olen brändikaupu käinud vaatamas välismaa poodides. Näiteks Milanos seal suure kiriku kõrval on kaubamaja, kus on olemas kõik cavallid, pradad, givenchyd jm asjad. Osta ma neid ei plaani, vaatan nagu kunsti. Aga kui keegi tuleb mingist brändikaubast rääkima Eesti poodide valiku kontekstis, siis see on lihtsalt halenaljakas!

Mina lapse õueriietelt kokku ei hoia. Rahakott paks ei ole, aga 60-70€ ikka leian, et lapsele korralik talvekombekas osta soodukaga. Kasutatult ostmisega on alati see oht, et on valesti või tugevalt lõhnava vahendiga pestud ning kanga omadused vähenenud. Pigem ostan endale miski suvalise no-name asja, sest mina maas ei rooma/istu/mölla, aga lapsel olgu ikka soe ja mugav õues mütates 😁

#3200170:

#3200151:
Mind jälle üllatavad inimesed, kes panevad ühte patta guessi/Armani ja Gucci/Cavalli. Ühel juhul maksab tsärk 40-50 EUR ja teisel juhul 400-500 EUR. Neid, kes luksusbrände lubada saavad on ikka väga vähe… pigem on need replica kandjad kompleksides, mitte “pärisrikkad”

tõeliselt rikkad inimesed ei kanna ühtegi nendest brändidest, mida sa siin nimetasid

Guccit kannavad. Naljakas on lugeda Perekooli arutlusi sellest, kuidas “päris rikkad” kannavad HM, kasutavad Siemensi nuputelefoni ja sõidavad 40 aastat vana Volvoga ning Guccit ja Chaneli ostavad siis need wannabed. Rikaste inimeste hulgas on erineva ellusuhtumisega inimesi nagu ka vaeste inimeste hulgas, kuid julgen küll kahelda, et luksustoodetete müüjad elavad wannabede pealt. Mina olen märganud, et suurel osal rikastest inimestest on väga kallid kodud, kallid autod, kallid reisid, kallid riided (Jah, võib-olla ei karju särk kõigile kohe Gucci, kuid see ei välista, et seespool oleval sildil seda Gucci nime pole)ja kallid iluprotseduurid. Ja rikkust ei näita Didriksons, Emmaljunga või Iphone X.

#3200948:

Point on ju hoopis selles, et korralikke asju saab ka soodsamalt ja üleüldse on ka teisi korralikke riideid, ei ole nii, et kõigi teiste firmade kombekad on kohe külmad ja vett läbilaskvad ja ainult Didriksonsi ja popiga on lastel hea olla, ei ole…

No ja siis? Igaüks ostab, mida tahab ja oma vajadustele/võimalustele vastavalt. Didriksonsiga on lihtne – nad peavad hästi vastu, on mugavad, laste omad pikendatavad ja enamasti on see kindlapeale minek. Ja Didriksonse on laialt igal pool saada, Prismaski müügil. Kui vaja, siis lähed ja paned korvi.
Kui vähegi soojustuse kohta loed, saad täpselt selle, mida tahad. Enamasti pole noname´del selle kohta midagi kirjaski, pole kogemust, kuidas tuult ja vett peab või lumes kohe märjaks ei lähe.
Ma ei pööra eriti nimedele rõhku ja kõiki muid riideid võin osta igasuguseid, aga kuna ma ka eriti otsida ei viitsi ja mingit suuremat uurimistööd ette võtta, siis on D. kõige lihtsam valik õueriiete osas.
Kõik, kes arvavad, et see on näitamiseks, on ise mingites kompleksides, et ei saa firma nimest kaugemale vaadatud.
Keda küll ometi torgib, mida teised inimesed seljas kannavad ja miks torgib? Ära sina osta, kui ei meeldi.

Mul meenus praegu üks tuttav, kes ostis just endale uue väga-väga kallis kampsuni. Kampsunil oli väga tuntud embleem ja üllataval kombel ta võttis käärid ja lõikas selle embleemi väga ettevaatlikult ära. Ehk ta ostis seda materjali, seda värvi ja toote pehmust, mitte firma logo.

#3199971:

Viimasele, kes ütles, et Didriksons on külm ja ebapraktiline – sa ikka oled kursis, et neid on väga paljude erinevate soojustusastmetega, ei saaks külmavaresena küll öelda, et >200 g soojustusega külm oleks.

Teemaalgatajale – milliseid kombekaid sa kasutad siis lastel? Kui ringi vaadata, FB-s Didriksonsi grupis peale passida, saab täitsa soodsalt need kombekad kätte (~65-75 euro eest, ise just ostsin 75 eest uueks talveks, kuna eelmised 2 talve käis laps sama kombekaga ja jäin väga rahule). Kui nüüd võrdlema hakata kas või H&M talvekombekaga, siis palju see hinnavõit seal on, maksab minu arust 70 euri sealgi.. või Lenne (mis on nii paksu vatiga ja puhvis, et lapsel raske liikuda). Lassie saab ilmselt pisut odavamalt, aga ka funktsionaalsed näitajad on halvemad.

Telefonide vahetamisest lihtsalt uuema mudeli vastu ma ka väga aru ei saa.

Nõus et Lassie ei kõlba kuhugi. Talvekombekaga sai käia ainult kevadel ja sügisel jahedamate ilmadega. Mulle meeldib Huppa, pole nii puhvis kui Lenne, samas ei pea sadat kampsunit ja retuuse alla toppima nagu sellele Lassie nn talvekombekale.