Küsisin pesemise teemas, aga teen ikkagi eraldi teema.
Mis klassist alates tulevad tunniplaani ujumise tunnid (kui ei ole koolis basseini) ja suusatamine? Tallinnas, tavalises koolis. Kas juba algklassides?
Ja teine küsimus – kas neid tunde saab kuidagi ette näitamisel “arvestatud” juhul kui laps käib ujumistrennis ja oskab ujuda ning samuti oskab suusatada (klassikalises stiilis)?
Ujumine on kindlasti algklassides, see on riiklikus kavas ette nähtud. Meie lapsel oli teises klassis, aga olen kuulnud, et on ka kolmandas olnud. Ujumistrenn ei lugenud, st jah, kui laps oskas hästi ujuda, siis temaga ei pidanud treener nii palju vaeva nägema, aga kohal pidi ikka käima. Ega matemaatikatunnist ju ka puududa ei või sel põhjusel, et korrutustabel peas varem kui teistel.
Suusatamine oli juba esimeses klassis ja jälle, ei saa vabastust, kui käib suusatrennis. See on ju kehalise kasvatuse tund, seal on ette nähtud liikumine, mitte lihtsalt arvestuse saamine. Meil muide on kehaline hindeline (ainule ujumine oli arvestuslik) ja ainsaks 5 või “väga hea” kriteeriumiks on see, et laps peab igal järgneval aastal oma eelmise aasta tulemust parandama. Näiteks kui 100 meetrit jooksis 2. klassis 15 sekundiga, siis 3. klassis peab kiiremini jooksma.
Meil oli ujumine 3.klassis ja kui laps trennis käis j ujuda oskas siis sai vastava eksami ära teha ja ei pidanud rohkem tundides käima kui ei soovinud.
kui koolis on oma ujula, tuleks koolist küsida. kui ujulat omal pole, siis nende koolide ujumistunde koordineerib mingi konkreetne asutus, mõned aastad tagasi oli selleks Kullo, aga täpsemalt saad teada Haridusametist või oma kooli õppealajuhatajalt.
Põhimõte siis selline, et 3.kl jooksul peavad kõikidel õpilastel kohustuslik ujumine läbi tehtud olema ja need ujumise ajad kirjutatakse koolidele suht suvalt ette, kool ei saa midagi teha nende aegade muutmiseks: kui tuleb käsk, et teil on ujumine nt okt-dets N 8:00 või teil märts-aprill K 13:20 , siis tuleb nii teha ja muid võimalusi pole.
suusatunnid on kooli enda teha, need on tavaliselt 3.veerandil ja aegade sättimine käib koolisiseselt.
Sõltub ka mis ajal need tunnid on, meil tuleb ujumine tundide vahel ja kus siis need trennilapsed selleks ajaks lähevad? Muidu saab vist küll eksami ära teha kohe alguses.
Samas käivad paljud lapsed kergejõustikus või võimlemas, pole kuulnud, et neid sellepärast tavavõimlemisest vabastatud oleksid.
Meil algasid ujumistunnid lasteaias. Suusatamine ja ujumine olid alates 1 klassist. Ette ei ole neid võimlik teha, kuna laps peab tunnis kaasa tegema. Samas hästi ei peaks muusikakooli laps laulmistunnis olema.
üks asi on kohustuslik ujumiskursus. See tuleb enamasti 3. klassis, kestab ca kaks kuud ja meil nt said trennilapsed kohe arvestuse ära teha. Istusid siis raamatukogus vmt, kui teised ujusid. Ujumiskursuste aeg ongi hästi segan ja tuleb olla suht paindlik, et see üle elada.
Teine asi on, kui koolis on oma ujula. Need lapsed käivad ujumas ka kehalise tundide raames, meil nt paar tundi kevadel või sügisel, hinne pannakse ka. Kui ujuda korralikult ei oska, aga püüab, saab arvestatud.
1. klass meil kelgutas. Suusatamine tuli 2. klassist, koolil oma suusad.
See on ju iga kooli puhul erinev. Minu lapsed maakoolis käies hakkasid suusatama ja ujuma juba esimeses klassis. Suures linnakoolis lähevad teise klassi lapsed esimest korda ujuma.
Meil (Tallinna piirkonnakool) oli ujumine nüüd, III klassi alguses, 3 kuud (st. täpselt 12 nädalat) ja 2 korda nädalas, kokku 24 tundi. Muide alates sellest õppeaastast on ujumise nõuded palju rangemad. Kui enne pidi õpilane läbima 25 m vabalt valitud stiilis, siis nüüd 200 meetrit.
(Riigi Teataja, Põhikooli riiklik õppekava, Lisa 8
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/2201/8008/Lisa_8.pdf#)
Ujumine (kohustuslik algõpetus I või II kooliastmes)
Õpitulemused Õpilane:
1) oskab ujuda, sealhulgas sukelduda, vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili asendis kokku 200 meetrit edasi liikuda;
2) hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid oskusi.
Õppesisu: Veega kohanemine, sukeldumine, hõljumine, libisemine, rinnuli ja selili asendis edasiliikumine, turvalisus vees.
Ujumine on kindlasti algklassides, see on riiklikus kavas ette nähtud. Meie lapsel oli teises klassis, aga olen kuulnud, et on ka kolmandas olnud. Ujumistrenn ei lugenud, st jah, kui laps oskas hästi ujuda, siis temaga ei pidanud treener nii palju vaeva nägema, aga kohal pidi ikka käima. Ega matemaatikatunnist ju ka puududa ei või sel põhjusel, et korrutustabel peas varem kui teistel.
Suusatamine oli juba esimeses klassis ja jälle, ei saa vabastust, kui käib suusatrennis. See on ju kehalise kasvatuse tund, seal on ette nähtud liikumine, mitte lihtsalt arvestuse saamine. Meil muide on kehaline hindeline (ainule ujumine oli arvestuslik) ja ainsaks 5 või “väga hea” kriteeriumiks on see, et laps peab igal järgneval aastal oma eelmise aasta tulemust parandama. Näiteks kui 100 meetrit jooksis 2. klassis 15 sekundiga, siis 3. klassis peab kiiremini jooksma.
Ohoh, kesse sul teises klassis 100m 15 sekundiga jookseb? Tavaliselt keska poisidki ei suuda nii kiiresti
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
