Teema: Üks lugu mu elust, adresseeritud tookord V.L-le

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Ta tõi kaasa kõikvõimalikud probleemid, mida üldse ette kujutada võib – on alko, narko, petmine teise naisega, manipuleerimine, mahajätmine, uuesti alustamine, rahaküsimine, vargusekahtlus, lõputu valetamine, tema ülalpidamine, suured võlad (temal), kasiinosõltuvus, ta on kodutu. Siit loetelust puudub vaid vägivald minu vastu, see on veel olemata.
Jah, peaks tast lahti laskma, kuid kahju on neljast raisatud aastast ja sellest, et olen vanuselt 30ndate lõpus ning kui kohtukski uue mehega, siis lapsesaamist ei saaks ju kohe ette võtta, mehed, õrnakesed, pistaks ju kohe selle jutu peale plagama. Kardan, et jäängi lasteta…
[/tsitaat]
Ja sellisega planeerid siis lapsi saama hakata?
pigem jäta maha ja sul on lootus ikkagi keegi leida. ka 40-ndates on võimalik lapsi saada.
4 a tagasi sa ei olnud just ka esimeses nooruses ja oleks pidanud ikka mõistusega asja võtma, mitte ainult sydame häält kuulama. Sugulased on sul kindlasti targemad kui sina. Praeguseks oled omad vitsad saanud ja nyyd on vaid sinust endast kinni,et oma olukorda parandada saad. Pätt jääb pätiks ja neid juurde sigitada pole kyll vaja!

Kuule enne ole lastetu, kui sellisega lapse saad.
Laps seob teid terveks eluks. Kui hetkel on sul võimalus veel kriminaalist lahti saada, siis lapse saades jääb ta sind piinama ja painama elulõpuni.

Jumal hoidku naine tule nüüd mõistusele millega sa tegeled. Vangid ei ole isakandidaadid. Neist tuleb kauge kaarega mööda käia.

Ja arvesta, et siiski päris suur osa inimese intellektist ja iseloomust määratakse pärilikult. Ja kui sul geenide loteriil veabki, ja laps saab kummaltki vaid parimad omadused, siis tuleb sul siiski pistmist lapse ISAGA, kelle käitumine on selline, nagu sa siin kirjeldad…

Milleks need X-id, kui tekstist tuleb välja, et 4a. tagasi? Teemaalgataja tahtis eriti naljakal moel konspiratiivne olla?

Oleksin suurima rõõmuga pigem lastetu, kui sellise kolliga ahastuses lapsi tegema hakkaks. Täisrumal \”haritlane\”.

Parem laps yheöösuhtest kui sellisega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen tähele pannud, et sageli astuvad vangidega suhtesse täiesti normaalsed, korralikust perest, haritud, keskmisest intelligentsemad, hea käitumisega, igas mõttes korralikud naised.
Huvitav miks see nii on? Ilmselt on põhjus selles, et nendel naistel on mingil põhjusel ülimadal enesehinnang. Nad pole leidnud endale kaaslast endale vääriliste meeste seast. Kindlasti on nad keskmisest tagasihoidlikumad ja suhete loomisel madalama aktiivsusega.

Miks sellised naised on madala enesehinnanguga ja tunnevad alaväärsust? Ilmselt on põhjus liigranges ja autoritaarses koduses kasvatuses. Kindlasti on sellisel naisel korralik kodu, kuid vanemad on oma põhjendamatu rangusega kasvatanud oma tütrest alaväärsuskomplekside käes kannatava inimese.

Kuna selline naine pole oma kodus piisavalt armastust ja lähedust saanud, siis otsib ta meeleheitlikult võimalust olla kellegi jaoks kasulik ja vajalik ning kes siis enam sobiks selliseks inimeseks kui keegi vang, kes vajab mõistmist ja arusaamist ning äraootamist. Üsna kindel valik ju, sest vabanev vang ei saa vangisoleku ajal kuhugile ära kaduda ja on naisesse pigem klammerduv pool ning vanglast vabanedes vajab kindlasti abi ja toetust.[/tsitaat]

Väga nõus selle postitusega. Nii palju kui psühholoogiat lugenud olen, just nii ongi. Naine ise võib olla töökas ja haritud, aga tema probleemid on peidus tema lapsepõlvekodus. Töökaks ja tubliks saadakse sellisel juhul kas läbi suurte teadlike pingutuste (sunnitakse end pidevalt tubliks) või on tavapärasest lahtisem mõistus kaasasündinud.

Probleemid algavad lähisuhetes.
Üks suur näitaja on madal enesehinnang. Kui endast arvad halvasti, siis tõmbad ligi ebaterveid suhteid – kannatad valetamist, petmist, alandamist, sest enda arvates sa pole paremat väärt. Enesehinnang tuleb kaasa lapsepõlvest, kodust. Kui sulle pole ikka kordagi öeldud, et sind armastatakse, sind pole kallistatud ja hoitud ja ära kuulatud, siis lapse sisse ei teki tunnet, et ta on väärtuslik, laps hakkab uskuma, et ta teeb midagi valesti, et ta pole armastust väärt. Lapsest saab täiskasvanu ja ta võtab selle alaväärsustunde endaga igale poole kaasa, kuigi elu läheb edasi jne.
Tegelikult on meil kõigil elus valikuid, iseasi, kust pärineb meie oskus valida (milline on kogetud perekonnamudel). Ikka teeme selliseid valikuid, mis tunduvad tuttavlikud.
Kindlasti on ka teemaalgataja elus olnud kohtumisi \”heade\” meestega, aga ta pole nendega haakunud. Kas pole nad piisavalt huvitavad tundunud või on teemaalgataja tutvuse loomisel krampis vms.
Üsna tihti käivitub muster, kus naine hakkab sõltlasest mehele ümmardajaks, sest tema ema elas nii tema isaga, raske küll oli (ja kahju oli ka), aga ikka elati.

Teemaalgatajal ongi vist mehest kahju, et kuidas ta ikka edaspidi saab jne. Ja siis teemaalgataja muudkui \”aitab\” meest, ühest jamast teiseni.
Lõpetamiseks on vaja pöörata kogu energia, mis praegu kulub mehe jamade klaarimisele, enda peale.
Iga inimese elus on kõige tähtsam ainult üks isik – tema ise. Ainult ise saab oma elu muuta ja meeldivaks teha. Mitte keegi teine ei tule seda tööd ärategema.
On raamat: \”Naised, kes armastavad liiga palju\”.
Üks esimesi omasuguste seas ja väga hea raamat.
Ennast peab väärtustama õppima.
Madala enesehinnangu puhul on see kõige raskem töö siin elus.
Teemaalgataja, mehi on maailmas (ka siin, Eestis) rohkem kui see üks, keda sina praegu tunned.
Miks sa arvad, et see protsent peaks olema väiksem kui 100, et sa mõnda endale sobilikku kohtad? Tegele sellega.
(Ja ära jää lootma, et kui sa piisavalt hea oled ja praegust meest ikka aitad ja pidevalt räägid, küll ta siis ükskord aru saab ja normaalseks muutub. Ei muutu! Õigemini, ta võib muutuda, aga sina ei ole võimeline seda muutust esile kutsuma, see muutumine tuleb tema seest, kui ta ise tahab, sinu pärast ta ei muutu.
Sinu ainuke võit on see, kui suudad ise edasi liikuda.)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Noh, mul on ka kahjuks üsna madal enesehinnang, aga vangiga suhtlemast takistab mind enesealalhoiuinstinkt. Sest vangi ju minnakse millegi eest ja meie riigis mitte pisiasjade eest. Miks peaks keegi tahtma selliste inimestega intiimselt suhelda ja kuidas end seejuures turvaliselt tunda? Mingid adrenaliinilaksu otsijad peavad need vangidearmastajad olema. Ma saan aru, kui juba enne tunti ja noh, läks tuttav pätiks kätte, aga teadlikult vangiga suhtlema hakkamine on ikka üsna ohtlik ettevõte. Ja ma küll ei mõista, miks teemaalgataja sellest põrgust välja ei astu. Kardab ilmselt. Keegi lähedastest võiks teda aidata. Kas meil tugigruppi ei ole vägivaldses suhtes olijaile?[/tsitaat]Sa saad natukene valesti aru. Ilmselt ei mõeldud siiski seda, et KÕIK madala enesehinnanguga naised loovad vangidega suhteid, vaid teatud osa või mingi kindel tüpaazh naistest loob selliseid suhteid ning peaaegu alati on sellised naised lisaks veel ka madala enesehinnanguga.
On, on olemas selline tüüp naisi, kes ei põlga vange või muidu asotsiaalseid või ühiskonnas mitte aktsepteeritud käitumisega mehi ära.
Hästi, hästi kahju on sellistest naistest tegelikult.

Miks teemaalgataja sellisest suhtest välja ei astu? Aga sellepärast, miks näiteks naine ei tule vägivaldse või joodikmehe juurest ära. See on konkreetselt sõltuvussuhe. Tunnustuse vajadus, kellelegi vajalik olemise ja kasulik olemise vajadus, kellegi päästeingliks olemise vajadus jne. jne.

Väga kurb lugu ;S Loodan, et sa suudad sellest välja tulla.

Nii palju kui ma olen siin lugenud postitusi suhetest vangidega on nad reeglina negatiivsed ja tõenäoliselt see nii ka on.
Mina olen siis see erand, kes on exvangiga loonud pere, saanud lapsed ja parimat isa oma lastele on raske soovida. Ei ütleks , et mul väga madal enesehinnang on ja ülikoolis sai ka kunagi käidud, lapsepõlv oli oki-doki-pole nagu suurt midagi kurta.vahel on olukordi ,millele lihtsalt polegi loogilist seletust.