Teema: Üks suhtlus läbi röntgeni lastuna, mis arvate?

Kuidas saab pandeemia ajal lohutada et sul ei pruugi olla koroonat ja võta rahulikult?
Testima tuleb saata teha, mitte lohutada.

Ma ei viitsi nämmutada neid olukordi, igaüks näeb seda iseenda kogemuse läbi, oma sõprade ja elukogemuse põhjal, millel konkreetsete inimestega ei pruugi midagi ühist olla. Aga üks on kindel- kui sõprus ei anna, vaid võtab, ei ole toetust ega heakskiitu ega tunnustust sõbrale, siis sellised suhted teevad elu õnnetumaks. Sõprus ja muud suhted peaksid elule JUURDE andma head, mitte võtma hingejõudu. Seega, hinda seda röntgeniga siis, kas see suhe on hoidmist väärt või on lihtsalt kunagine sõber, kauaaegne tuttav, imelik oleks mitte suhelda jms põhjused. Sõpra tunned hädas, on ju nii? Kuidas siis on?

Sellest võiks sõbrannaga rääkida, kui see sind segab. Probleem tuleks lahti rääkida. Sõbranna tõenäoliselt ei tea, et sulle ei meeldi tema jutt ja sa tunned end halvasti selle pärast.

Mul on ämm selline. Ta kohe naudib mu närviajamist ning muretsema panemist.

Näiteks oleme neil külas, istume lauas. Jutt läheb maakodule, mille meie koos abikaasa kunagi ostsime. Jutustan neutraalselt, et sügisel sai viinamari kinni kaetud ja peenrad üles kaevatud. Ämm uurib, et kas olete maakodus käinud, ma vastu, et ei ole praegu, jaanuarikuu on. Märtsis läheme jälle. Selle peale muutub ämm väga rahutuks ja hakkab rääkima, et meie maakoju on sisse murdnud vargad, jaa, kindlasti on nad seda juba teinud! Ja hakkab siis pikalt kirjeldama, mille kõik on vargad juba minema vedanud ja mis kahjustusi nad on meie maakodus juba praeguseks teinud.

Mina üritan jääda ikka positiivseks, naeratan, ütlen rahulikult, et kust sa seda kõike võtad. Ämm aga satub üha enam hoogu oma kirjeldustega õnnetusest. Ta räägib lõpuks nii, nagu oleks kõik juba kindlalt juhtunud.

Kui küsin talt uuesti, et miks sa selles nii kindel oled, hakkab ta mind süüdistama suures naiivsuses, väidab, et “aga loomulikult on teile sinna juba ammu sisse murtud, kuidas sina, lilleke, seda siis ei tea, et talvisel ajal ikka käiakse maakodudes vargil!”

Lõpuks väsin positiivsust säilitamast, hakkan ise ka kahtlema – ehkki tean, et ämmal puuduvad igasugu tõendid, ta lihtsalt naudibki minia närviajamist ja fantaseerib täiega. Lahkudes olen närvis ja väsinud ning hirm ongi pugenud naha vahele – aga äkki ongi tõesti me maakoju sisse murtud? Vastik tegelikult.

Mõned inimesed lihtsalt ongi sellised. On suur vahe hoiatamisel millegi eest, ning sulaselgel pahatahtlikul hirmutamisel. Viimasel juhul ei saa ma ju midagi teha, lihtsalt tuleb loota, et halba ei juhtuks.

Teemaalgatajal soovitan sõbrannapoolsete hirmutamistega mitte kaasa minna, mitte näidata välja, et ehmatasid. Kahjuks on inimeste empaatia erinev. Pead endale julgustavat-toetavat õlga kahjuks mujalt otsima.

#3844014:

#3843682:

. Ma küll ei oodanud vastu sama suurt ülevoolavust ja kallistusi, sest ta pole selline, aga õnne oleks ju võinud ikka soovida. Ja no see kõigest üks pisike näide. Mõni inimene on negatiivsem ja väiksema empaatiavõimega lihtsalt.

Väiksema empaatiavõimega mõtled sa siis neid, kes ei taju, et inimesele, kes ise ei ole oma reaktsioonides ülevoolav, ei tasu kaela karata, kui nad oma rasedusest teatavad? St Sa ise oled väiksmea empaatiavõimega? Minu meelest oled tõesti, kui teise privaatruumi ei arvesta ja kaela kargad.

Vau. Sugulasel küll oli minu reaktsioonist positiivne vastureaktsioon, aga no see selleks. Jäägu sinule sinu arvamus. Kindlasti on inimesi, kellega võrreldes minu empaatiavõime oluliselt väikesem on, lausa olematu, ma üldse ei salga. Aga on ikka vaks vahet, kas sa teisega koos rõõmustad, või otsustad positiivset sõnumit ja elevust selle üle pisendada, viidates millelegi negatiivsemale.

<span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>Te olete lihtsalt erinevad inimesed. Ps. Mulle meeldis esimene kommentaar mis kphe peale teemaalgatajat oli…õige sõber küsib..kuidas sa end tunned? Kuidas ma aidata saan? Kas tahad täpsemalt rääkida/vajad et aitan otsida arsti/nõustajat jne…</span>

Vahel tahetakse lihtsalt, et keegi ära kuulaks, mitte ei oodata lahendusi. Enne tuleb selgeks teha, kumba inimene soovib. Kui ta tahab end lihtsalt ventileerida, siis see ei anna talle midagi, kui sa oma lahendustega peale lendad. Võib hoopis vastupidise tulemuse kaasa tuua, kus ta tunneb, et sa ei mõista teda ega oska kuulata. Vahel pöördutaksegi kellegi poole seetõttu, et lohutust saada, mitte et oma hirme ja kartusi võimendada. Miskipärast siin ei taheta aru saada, mis asi on lohutamine ja peetakse seda pea liiva alla peitmiseks. Lohutamine ei võrdu probleemi eitamisega.