Esileht Koolilaps Üks või mitu hobi

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Üks või mitu hobi

Postitas:
Kägu

Mis on teie nägemus, kas kooliealine laps võiks/peaks tegelema vaid ühe huvialaga, või võiks tal neid olla mitu? Tavaline laps, mitte maailmameister misiganes alal.

Kas on nii, et kui tegeleda mitme alaga, siis ei saavuta sa kusagil midagi, ei saa iial maailma parimaks?

Kas on nii, et tegeledes noorena vaid ühe alaga, lased sa käest teised arenguvõimalused. Ei proovi ja katseta erinevaid asju, ei saa teada, mis sulle tõeliselt meeldib ja sobib.

Kui laps ise valib omale mitu hobi, kas on õige, et vanem keelab või soovitab vaid ühe valida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eks sellega on nii, et nagu lapsele sobib.
Kui eesmärk on saada maailmameistriks, siis ega teisteks aladeks tõesti väga palju aega ei jää. Ükski medal ei tule ilma suure töö ja pingutuseta.

Meie peres on esikohal õppimine. Huviringid on teisejärgulised ja nendega tegeleb laps niipalju kui soovi ja aega on. Nii käibki laps neljas väga erinevas ringis. Ühes nendest on natuke andekam, kui teistes. Aga teistest loobuda ei taha ja suurem koormus oleks õppimise kõrvalt liig.

Samas on ju tore vaadata nx Kelli Sildaru või mõnd andekat noort muuusikut.

Lihtsalt iga laps võiks leida enda jaoks selle miski. Olgu selleks keeled, matemaatika, it, kunst, muusika, sport vms.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei saa öelda, et meil esikohal õppimine ja huviringid tulevad alles pärast seda. Need 2 eri asja ja üksteist ei sega.

Mu tütar 8-aastane, ta vaimustub kõigest aga püsivust ei ole. On käinud 3 aasta jooksul inglise keeles, jalgpallis, rahvatantsus, kunstiringis, robootikas ja ujumistrennis. Kõik tore. Ujumine selge, kunstivärgi kohta ütleb, et vaatab juutuubist ja meisterdab ise jne… St on käinud hea meelega aga tahab midagi uut. Sel aastal nt akrobaatika/tsirkuse trenn, loodusring ja robootika. Pillimänguni pole veel jõudnud, aga eriti huvi ei näita.

Lisaks ise käin temaga (õigemini tema minuga) jooksmas, orienteerumas (on täitsa osav kaarti lugema), rattaga sõitmas, talvel suusatamas ja väga palju matkame koos.

Mina arvan, et tuleb lasta proovida erinevaid hobisid, kust ta muidu teab mis meeldib. Või kui tõesti on juba leidnud oma lemmihobi, siis jõuga ju ei muudaks. Suuremana ilmselt sõbrad mõjutavad ka…

Ise lapsena käisin iluuisutamises ja iluvõimlemises. Päris pikalt. Ei osanud muud tahtagi, nõukaajal oli teistmoodi ka, kasvatatigi võitjaid. Aga hiljem olen mõelnud, et oleks sobinud kestvusala v muu klassikalisem kergejõustiku ala sest ma olen väga võistlushimulime ja tulemusele orienteeritud.. oleks võinud orienteerumistrennis või murdmaasuusatamises käia hoopis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina olin selline, kes pani alati ennast uude ringi kirja – seega olen enda arust multitalent 🙂
Tegelikult ainukesed asja, millele annet oli oli näitlemine, joonistamine ja kirjutamine, samas aga käisin kooris laulmas ja mängisin orkestris flööti, lisaks olid perioodid kus tegelesin tantsuga (ballett, peotants, olin ka n.ö. liikumisrühmas nagu neid nimetati), juhendasin oktoobrilapsi, käisin fotograafiaringis ja isegi maletasin. Kirjutasin ka seinalehte ja meil oli korraldas eesti keele õpetaja kirjandushuvilistele oma kooskäimised, kus pidime oma luuletusi jms ettelugema ja kohtusime huvitavate inimetega.
Tulemused olid seinast seina, näiteringiga sai palju esinetud, laulu ja orkestriga ka, tants nii ei istunud. Joonistasin vaid oma lõbuks. Orkestrisse läksin nii, et õhtul tuli flöödiga koju ja vanemad lihtsalt said teada, et nüüd on selline hobi. Kirjutamine istub siiani, aga kirjutan n.ö. sahtlisse oma lõbuks ja terve ports on lastele väljamõeldud muinasjutte, mida olen ka kirja pannud.
Seega ei ole minust saanud ühelgi alal maailmakuulsust, aga ei kahetse, sest iga asi on tulnud kasuks – esinemisjulgust, sõnaseadmis- ja kirjutamisoskust.
Enda laps tegeleb ühe asjaga ja see on muusika, milles on üht-teist saavutanud. Lisaks teeb trenni, et hoida vormis.

Please wait...
Postitas:
Montserrat

Mu arust võiks olla kindlasti üks trenn, 2-3 korda nädalas, ja üks muud sorti hobiring. Just tavalisel, mitte mingi eriandega lapsel, kellel läheb oma alale rohkem kui 3 päeva nädalas. Kui ring toimub kord nädalas, siis miks mitte teine veel, samuti ühel nädalapäeval. Algklasside lapsele sellest rohkem on juba liiga palju (kui pole just aktiivset ja toimekat sorti laps, kes tahab ja jõuabki palju).
Kui laps valib ise endale palju hobisid, siis tuleb aidata tal oma jõudlust hinnata: et kas ajad ei hakka kattuma, kas õhtuks väga ära ei väsi. St väiksemal lapsel – keskkooliealine võiks selliseid asju juba ise taibata, või kui kipub ennast siiski üle hindama, siis võib ju koos arutada ja katsuda nõu anda.
Aga millest see küsimus, et “Kas on nii, et kui tegeleda mitme alaga, siis ei saavuta sa kusagil midagi, ei saa iial maailma parimaks?” – Jutt oli ju tavalisest lapsest, miks peaks üldse tahtma, et ta maailma parimaks saaks? Ja lisaks, “maailma parimaks” võib ju saada ka mingil akadeemilisel alal, mis ei ole üldse seotud ringitegevusega, vaid õppetööga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu esimeses klassis käiv laps tahaks vähemalt viies trennis käia ja veel lisaks kahes huviringis. Mul on hea meel, et ta asjadest nii huvitatud ja väga sportlik on, aga tõmbasime ikkagi piiri. Lubasime ainult kolme trenni ja ühte huviringi. Minu jaoks pole oluline, et ta oleks maailma parim. Minu jaoks on oluline, et ta oleks õnnelik ja saaks tegeleda asjadega, mis talle meeldivad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kooliealisi lapsi on ju väga erinevas vanuses. Algklassilapsel on minu meelest õige käia erinevates huviringides ja proovida, mis talle meeldib ja mis tema ala on. Teismeeaks võiks see ala leitud olla ja keskenduda sellele.
Natuke sporti võiks teha iga laps, aga teismelistel on see muidugi keeruline, sest enamikus trennides rõhutakse ikka tulemustele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väikelapse eas või esimestes klassides olevat last ainult ühe hobiga tegelema ei sunniks. Va ehk kui tänu enda/mehe hobile või huvialale või varakult lapses avaldunud andele, on laps varakult kaasa teinud mingit asja ja on näha, et tal endal ehk ka soovi ja eeldusi areneda asjas kaugemale, kui ainult enda heaoluks tehtuna. Ehk laseks proovida erinevaid.
Edasi sõltub siiski ka lapsest, kui paljudesse huvialadesse laps jõuab korraga panustada. Samas olen suunanud last ka trenni/huviale olemusest sõltuvalt (on hobid, kus igaüks teeb ainult enda heaks, aga ka võistkonnana trennid, kus võistkonna üldtase sõltub kõigi panustest) mõtlema sellele, kui palju mõjutab tema nö kord käin, kord ei käi näiteks aasta keskel või võistlustele mittepanustamine või iga kuu uude trenni hüppamine lisaks endale ka teisi ja kas ta suudab kõikidel valitud huvialadel panustada teisi alt vedamata.
Minule on kool siiski mingilmääral esikohal, sest kui X-aastaselt selgub, et huviala tuleviks tööd ei anna, siis puudulikult omandatud algteadmised (ja ainult ja pigem ühele huvialale pühendumine) võivad ka teistele arengusuundadele üsna kõrgeks komistuskiviks saada.
Nii et mitte ilmtingimata üks, aga mitte ka niipalju, et kuskil tegelikult midagi ei tee või nii tihedat vahetust, et ei jõuagi kuskil veel sellele hobile/alale enda jaoks võimalust anda.
Vanemana on juba keeruline ka mitmes huvialas etteantud/eeldatud mahus käia, kui need tõesti ei ole nädalas kord toimuvad huvialad. Tihti on aga 3-4x (1-1,5h kord või läheb rohkemgi) nädalas ning vanemates klassides lõpevad juba koolitunnid hiljem ja õppimistki rohkem, et ei jõuagi

Please wait...
Postitas:
Kägu

tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja pere võimalustest.

Mõnel lapsel on rohkem energiat, teisel vähem. Õppimine ei tohi kannatada ja olukord last liigselt kurnata. Ka sõprade jaoks peab aega jääma.

No ja kas perele endale olukord sobib nii ajaliselt kui rahaliselt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu lastel on kummalgi üks sportlik hobi, trennid on kaks korda nädalas. Piisab täiesti, sest käivad nö. eliitkoolis ja õppida on palju.

Please wait...
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Koolilaps Üks või mitu hobi