Ma ei saa öelda, et meil esikohal õppimine ja huviringid tulevad alles pärast seda. Need 2 eri asja ja üksteist ei sega.
Mu tütar 8-aastane, ta vaimustub kõigest aga püsivust ei ole. On käinud 3 aasta jooksul inglise keeles, jalgpallis, rahvatantsus, kunstiringis, robootikas ja ujumistrennis. Kõik tore. Ujumine selge, kunstivärgi kohta ütleb, et vaatab juutuubist ja meisterdab ise jne… St on käinud hea meelega aga tahab midagi uut. Sel aastal nt akrobaatika/tsirkuse trenn, loodusring ja robootika. Pillimänguni pole veel jõudnud, aga eriti huvi ei näita.
Lisaks ise käin temaga (õigemini tema minuga) jooksmas, orienteerumas (on täitsa osav kaarti lugema), rattaga sõitmas, talvel suusatamas ja väga palju matkame koos.
Mina arvan, et tuleb lasta proovida erinevaid hobisid, kust ta muidu teab mis meeldib. Või kui tõesti on juba leidnud oma lemmihobi, siis jõuga ju ei muudaks. Suuremana ilmselt sõbrad mõjutavad ka…
Ise lapsena käisin iluuisutamises ja iluvõimlemises. Päris pikalt. Ei osanud muud tahtagi, nõukaajal oli teistmoodi ka, kasvatatigi võitjaid. Aga hiljem olen mõelnud, et oleks sobinud kestvusala v muu klassikalisem kergejõustiku ala sest ma olen väga võistlushimulime ja tulemusele orienteeritud.. oleks võinud orienteerumistrennis või murdmaasuusatamises käia hoopis.