Esileht Pereelu ja suhted Üksikemasid on ka korralikke.

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Üksikemasid on ka korralikke.

Postitas:
Kägu

Olen 2 lapsega üksikema. Jah, olen ise süüdi. Kuid peale teise lapse sündi kui mind 25 aastat vanema mudeli vastu välja vahetati ja laps konkreetselt \”pikalt\” saadeti sõna otseses mõttes, otsustasin ise üksi edasi liikuda. 3 aastat ei ole suhteid tahtnud ega tekitanud, haridus on piisav ja saan väikese sissetulekuga ideaalselt kõik makstud ja lapsed toidetud ilma, et peaks kelleltki raha laenama-kerjama. Lastega oma vanemaid ei koorma, nad ise vahel paluvad, et tahavad neid hoida. Ka siis teen selleks ajaks söögid valmis ja annan tagavara riided kaasa, et neil võimalikult väike koormus oleks. Depressiooni ei ole jalaste üle olen õnnelik. Suurem juba koolilaps ja õpib ainult viitele, eks näis mis puberteedieas saab.

Mul tekkis aga imestus kui lugesin erinevaid artikleid ja teemasid, et üksikemad ajavad abielumehi taga? Miks peaks üksikema abielumehi üldse tahtma? Pigem siis juba vaba meest keda oma lastele isaks saada. Pealegi need üksikemad keda tunnen, on meestes nii pettunud, et ei taha üldse mingit suhet enam. Ka mina olen selline. Seks ei huvita, teen trenni ja panustan kõik energia laste kasvatamisse ning seda rõõmuga. Ei arva, et neil tulevikus raskusi tekiks, et isata kasvasid kuna ma olen suuremale (väiksem liiga pisike alles) seletanud, et õige mees tegeleb lastega ja aitab oma peret ja naist, samas seletanud kuidas käituda, et mittetublid naised neid ära ei kasutaks.

Mõlemad lapsed sündisid pikematest suhetest ja plaanitud, peale mida mõlemad mehed leidsid, et neile isaks olemine ei sobi. Jah tõesti, abielus me ei olnud ja ma ei õigustagi end selles osas, aga peale teise lapse sündi ei tekita miski enam, soovi endale uut suhet soetada. Ennast tundes ei teki ka enam uut. Küll aga on nilbeid abielumehi, kes tõesti püüavad ligi ajada. Siiani olen nad täielikult oma tutvusringkonnast välja visanud esimese katse järgi. Ja miks tihti arvatakse, et üksikemad on tingimata mehe hoidmiseks lapse saanud? Minu lapsed tulid just mõlema mehe endi soovil, ausalt mina lapsi isegi ei tahtnud eriti tol hetkel. Ja arvata, et need lapsed kasvavad pätiks? (olen vanematelt inimestelt taolist suhtumist kuulnud) Pigem sõltub asi kasvatusest ja süüdistada tuleks meest, kes ei anna üldse panust. Miks olen täiskohaga üksikema? Kuna isiklikult lihtsalt oleks mulle alandav miinimumalimente välja kerjata ja pärast mehelt luba küsida kui lapsega tahaksin välismaale elama minna. Alimente maksev mees saab seda keelata seadusega. Isaks olemine ei ole nii, et täna sobib, homme ei sobi ja ülehomme võiks jälle natuke katsetada kuni mugav on. Kui ikka raseduse ajal ainult vägivallatseti ja üksi jäeti, peale sündi öeldi, et laps üldse ei huvita ja et ta vihkab väikeseid poisse aga väikeseid tüdrukuid jumaldab, siis mina pole see ema, kes laps kaenlas ohvrimeelselt eksil järgi jookseb.

Pikk jutt, aga mõtle on selles, et valdavalt on üksikemad siiski meestes pettunud ja ei taha uutest suhetest kuuldagi, kui tõesti pole litsidega tegu kellel joomise tagajärjel apsakas juhtus. kas tõesti elame veel keskajas kus üksikemadesse suhtutakse kui litsidesse kes tuleks avalikkuse eest ära peita? Ja ometi virisevad eluraskuste üle rohkem just need, kellel mees toeks on. Kummaline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
bitch28

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

ah mis sa siin ikka üldistad ja \”ratast leiutad\”, ei võeta neid üksikemasid midagi ühesugustena….Nagu kõik teised inimesed, on toredaid ja vähem toredaid:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Olen ka üksikema ja kolm last ( üks juba tubli täismees) kahe erineva mehega, kelle mõlemaga pikem suhe selja taga. Kõiki lapsi tahtsin just laste endi, mitte meeste pärast, kuigi jh, nemad on ka tahtnud neid, niiet mehe soovita pole ma neile lapsi sünnitanud.
Ei tundnud ma nende meeste kõrval end ei turvaliselt, ega õnnelikult. Pigem tundsin, et mehed olid mulle koormaks ja kaikaks kodarates. Ei olnud neist ka majanduslikult mulle tuge, ikka olin enda ja laste murede ja vajadustega alati üksi. Meestel olid oma suurte poiste mänguasjad ja peod ja sõbrannakesed olulisemad kui pere vajadused. Raha kunagi ei jätkunud ei laste riietele ega muule.
Nüüd, üksi olles tunnen end hästi. Ei käi keegi mulle ajudele ja pole koormaks kaelas – lastest vaid rõõm.
Ei austa ma ringi hooravaid abielumehi ega soeta ühegi sellisega mingit salasuhet. Tegelikult ei taha ma üldse oma ellu mehi hetkel – pole vaja mingit häda endale kaela peale, kes mulle jälle muret ja halba enesetunnet hakkaks tekitama. ei tunne ka puudust seksist, kuna petisest ex suutis selle himu oma ringi hooramistega minus kustutada.
Varem olin ikka üsnagi seksihuviline – aga ainult oma eksi suhtes.
Olen pühendunud oma lastele ja tööle ja endale.
Kurb, et abielunaised süüdistavad teisi naisi nende meeste krabamises. Petja suudab musta valgeks rääkida ja puhtalt välja tulla. Tavaliselt aga pole need petetud naised tihti isegi teadlikud, et mehel abielu või kooselu. Ja kui teada saavad, siis on juba kõrvuni sees, ega suuda enam adekvaatselt mõelda.
Süüdistada tasub ikka ja ainult petjat ( või ennast), mitte seda, kellega petetakse.
Eks erandeid esineb, aga üldistada nende tõttu ei tasuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Mind pani isegi muigama teema, kui mu 75-aastane tädike seletas kuida snende linnas leskede klubi loodi (ta ise lesk peaaegu lapse koolitee algusest) ja et \”vallasemad ka püüavad klubisse trügida, kui rõve, neil ju lapsed kasvavad kõigil pättideks ja joodikuteks\”. Järsku ta taipas, et mina ju ka üksikema. Pealegi, \”vallasemasid\” pole enam olemas. Seepeale oli pisut kohmetu, kuna ma ise elan korralikku elu, ei pidutse, ei ole alkoga probleeme, ei suitseta, hea haridus olemas ja töökoht korralik, sõpru palju kes pidevalt minu toetust ja nõu paluvad ja et mu lapsed on toidetud, hoolitsetud ja suurem lausa kiituskirjaline koolis ning väga vastutustundlik. Olen saanud ka palju tagasisidet, et ta pidavat seisma koolikiusatavate eest ja bussis istet pakkuma kui mind läheduses pole ja sõbrad kaasas, et miks peaks temast tingimata pätt kasvama kui ta ilma isata üles kasvab? Sellist suhtumist olen paraku palju kohanud, ka seda üksikemade liiderlikeks abielumeeste ihalejateks süüdistamist (taibates minu seisust on siis kohe vabandatud, et no sina oled üks vähestest kes erinev). Huvitav, ma ei usu, et nii erinev olen. Ja paljud kriitikud tõeliselt on puutunud kokku üksikemadega kes ka lapsed üles kasvatanud, et öelda milliseks isata kasvanud lapsed enamikus kasvavad? Poissi saab mehelikuks kasvatada ka naine, kui õigeid väärtuseid õpetada. Lihtsalt netis mitmeid arutelusid lugedes hakkas selline mõte peas hetkel liikuma, et kas ma tõesti olen nii ainulaadne või on meie ühiskond ikka veel pimedas kesajas ja nõuka-ajas kus mustanahaline on loom, homo on vanglat vääriv värdjas ja üksikema ilmtingimata lits kes viib oma lapsed hukatusse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Ma saan aru, et oled üksik naine. Aga miks ometi üksikema?
Kui mees ei soovi sinuga abielluda, miks sa siis ometi arvad, et ta tahab su lapse isa olla?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen ka üksikema ja kolm last ( üks juba tubli täismees) kahe erineva mehega, kelle mõlemaga pikem suhe selja taga. Kõiki lapsi tahtsin just laste endi, mitte meeste pärast, kuigi jh, nemad on ka tahtnud neid, niiet mehe soovita pole ma neile lapsi sünnitanud.
Ei tundnud ma nende meeste kõrval end ei turvaliselt, ega õnnelikult. Pigem tundsin, et mehed olid mulle koormaks ja kaikaks kodarates. Ei olnud neist ka majanduslikult mulle tuge, ikka olin enda ja laste murede ja vajadustega alati üksi. Meestel olid oma suurte poiste mänguasjad ja peod ja sõbrannakesed olulisemad kui pere vajadused. Raha kunagi ei jätkunud ei laste riietele ega muule.
Nüüd, üksi olles tunnen end hästi. Ei käi keegi mulle ajudele ja pole koormaks kaelas – lastest vaid rõõm.
Ei austa ma ringi hooravaid abielumehi ega soeta ühegi sellisega mingit salasuhet. Tegelikult ei taha ma üldse oma ellu mehi hetkel – pole vaja mingit häda endale kaela peale, kes mulle jälle muret ja halba enesetunnet hakkaks tekitama. ei tunne ka puudust seksist, kuna petisest ex suutis selle himu oma ringi hooramistega minus kustutada.
Varem olin ikka üsnagi seksihuviline – aga ainult oma eksi suhtes.
Olen pühendunud oma lastele ja tööle ja endale.
Kurb, et abielunaised süüdistavad teisi naisi nende meeste krabamises. Petja suudab musta valgeks rääkida ja puhtalt välja tulla. Tavaliselt aga pole need petetud naised tihti isegi teadlikud, et mehel abielu või kooselu. Ja kui teada saavad, siis on juba kõrvuni sees, ega suuda enam adekvaatselt mõelda.
Süüdistada tasub ikka ja ainult petjat ( või ennast), mitte seda, kellega petetakse.
Eks erandeid esineb, aga üldistada nende tõttu ei tasuks.[/tsitaat]

Mehed, kellega ei tunne end turvaliselt, kellest pole majanduslikku tuge, kõlbavad su laste isaks? Miks ometi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Seletan siis, miks üksikema. Esimene suhe kestis 6 aastat, 17-aastaselt algas. Lapse saamine oli plaanitud, aga mees jõi natuke palju mis tekitas minus muret. Laps sündis, mees kukkus veel rohkem jooma, ütles, et ta nüüd avastas et talle isaks olemine ei sobi ja muutus vägivaldseks. Jah, PEALE lapse sündi. Kui laps laualt mu mehe õlleklaasi kätte sai olles alles käima õppinud ja sealt lonksu võttis (peale korduvaid selgitustöid mehele, et lauale klaasi ei jäeta, ta muidu oli pedant kõiges ja puhas, aga seda tegi tihti), viskas mul üle ja läksin minema, kuna ei saanud riskida lapse eluga. Pealegi ma niigi ise maksin kõik elamises kinni ja talusin sõimu. Tol ajal võis selle lapsesaamisega nõustumise nooruse lolluse alla liigitada ja esimese suhte naiivsuseks panna. Mees kohe peale lapse sündi juba ei tahtnud end sünnitunnistusele. Mõi aasta oli mul suhtevaba kuni tutvusin uue sarmika mehega kelle ümber tiirlesid/tiirlevad tuntud inimesed, poliitikud ja kes tundus majanduslikult hakkama saavat ning andis paljudele elulisi nõuandeid pidevalt, oli karske. Võtsin siis riski. Kõik oli kena, minuga käituti imeilusti, kuid muret tekitas fakt, et \”härra\” sai sõpradelt pidevalt kinke ka toidu näol, ja tuli välja, et on endine alkohoolik ning seetõttu ei joo. Kui ta hakkas avalikult seksima igasuguste naistega (ajakirjadeski kirjutatud, et tal palju naisi ja on uhke selle üle ja et ta on oma täisealistele lastele ideaalne isakuigi neid ei kasvatanud), viskas mul see üle. Jätsin ta maha, kuid siis avastasin, et olin rase. Tabletid olid alt vedanud. Mees ise muidugi oli juba ammu lapsest unistanud ja algul kaalusimegi seda kuni ta varjupool välja tuli. Kohe leidis ta omale uue elukaaslase, käis mul tööl mind sõimamas ja isegi sünnitusmajja tuli selleks, et mind alandada ja sõimata, niisama seosetult, otseseid süüdistusi ei olnudki. Niisama mõnitused. Sünnitunnistusele keeldus ennast panemast kuna ta ütles et ei ole lapse isa sest ma polevat raseduse ajal piisavalt tal järgi jooksnud, laps tema koopia täiesti, kuna ta on üsna iseloomulike näojoonte ja tooniga siis ei saa juba sel alusel kahelda. Pealegi mõlemas suhtes olin truu. Ise ma tean seda ju. Lõpetasin suhte, kuna olin stressist ja kasvajast tulenevast probleemist raseduse katkemisega lausa haiglas, kus suutis ka mind sõimamas käia. Kui ta ka peale lapse sündi lapsest keeldus, lõpetasin kontaktid, muutsin tel numbri ja elukoha ja otsustasin, et ei taha enam ühtegi suhet, neist kahest piisab, ju ma siis ei oska mehi läbi näha ja õigeid valikuid teha, ei taha enam riskida. Ühest küljest kahju, et ma jõudsin rasestuda kui raseduse alguses lahku läksime, teisalt mul hea meel, et aborti ei teinud kuna ka see laps on suppertore ja ei ole mulle koormaks mis siis, et paljud sõbrad aborti algul soovitasid, sest \”lapse isa pole seda last väärt\”. No veelvähem oli ta väärt, et ma lapse tapaks. Mis siis, et ta ise ka abordivastane, aga ega ma enam tema arvamust küsinud ei oleks. Tema ju minult ka ei küsinud kui uue naise soetas. Enese õigustamiseks pidi ta nüüd rääkima, et ma tema eest last varjan. Samas on tal mind kerge üles otsida mõnede ühiste tuttavate kaudu ja oli ka mitme kuu jooksul peale lapse sündi, käisin lapsega tal külas siis poolalasti uus naine kukkus mulle teed keetma kuni beebi isa mind sõimas ja mõnitas kuna ma ei pannud lapsele tema nõutud eesnime. Kui laps selle karjumise peale (mina ei karju muide kunagi mis olevat minupoolne tunnete puudumise märk) hüsteeriasse läks ja kui mul keelati lapse rahustamine sest enne olevat eesnime muutmine \”härra\” soovi järgi uuesti löäbi viia, mitte perenime muutmine, siis läksin lapsega minema sealt ja ootasin veel mitu kuud, et ta oma meelt parandaks lapse suhtes, aga kui vaikus jätkus, otsustasingi eluga iseseisvalt edasi minna ja enam mitte tagasi vaadata vaid pühendada kõik energia oma lastele ja tööle mida naudin, ja kadus igasugune deprekas, päike tundus paistvat ka pilves ilmaga ja isegi jonniv laps ei ajanud enam vihaseks :).

Eks igaüks teeb oma valikud ise, mina tegin omad, mu laste isad tegid omad ja kõik teisedki vastutavad vaid oma tegude eest. Ja soovin jõudu kõigile üksikemadele, kes ehk ennast nii tugevalt ja kindlalt ei tunne ja vajaks vahel õlga kus nutta aga kellel seda ei ole. Vaadake oma lapsi ja mõelge, et teist sõltub 90% millised inimesed neist kasvavad ja nadke oma parim nii, et lapsed teid tulevikus vaid hea sõna ja naeratusega meenutaks :). Ideaalne lapsevanem olla ei saa, aga saab anda enda parima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

To Kägu 12:34
Mehed muutuvad tihti peale lapse sündi, ka naised võivad muutuda. Keegi ei ole selgeltnägija ja ühelegi mehele ei ole otsaettek irjutatud, et millie ta peale beebi sündi on. Lisaks teevad ka naised vigu loodavad, et viletsad mehed end parandavad, püüavad nende miinuseid ignoreerida vms. Väga sage küsimus ongi, et miks siis selline isa lapsele valiti, naine ise süüdi. Jah on osalt süüdi küll, aga tähtsam oleks hoopis keskenduda sellele, kuidas peale ühte-kahte sellist viga õigesti edasi liikuda, kuida sneed lapsed sedasi üles kasvatada, et nemad taolsii vigu ei teeks nagu nende ema-isa tegid, kust leida jõud nende laste kasvatamiseks kui teiselt poolt pole seda jõudu tulemas? Kuidas rahaliselt hakkama saada ilma, et peaks end alandama ja närve rikkuma pikkade kohtuprotsessidega alimentide nimel mida tihti niikuinii kätte ei saa? Neid närve läheb muuks vaja.

Seega kui keegi küsib (ja on mult küsitud küll) kuidas ma nii loll olin ja sellised laste isad endale valisin? Ma ei tea kuidas olin ja mis täpselt valesti tegin, et ei osanud nende edasist käitumist aimata isegi kui märgid olid olemas, aga mind see ei huvitagi, mind huvitab rohkem see, kuidas ma nüüd edasi lähen. Liiga palju seljataha vaadates pidavat uuted teepeal olevad augud kahe silma vahele jääma ja olevat kergem neisse komistada kui edasi, liikumissuunda vaadates.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]To Kägu 12:34
Mehed muutuvad tihti peale lapse sündi, ka naised võivad muutuda. Keegi ei ole selgeltnägija ja ühelegi mehele ei ole otsaettek irjutatud, et millie ta peale beebi sündi on. Lisaks teevad ka naised vigu loodavad, et viletsad mehed end parandavad, püüavad nende miinuseid ignoreerida vms. Väga sage küsimus ongi, et miks siis selline isa lapsele valiti, naine ise süüdi. Jah on osalt süüdi küll, aga tähtsam oleks hoopis keskenduda sellele, kuidas peale ühte-kahte sellist viga õigesti edasi liikuda, kuida sneed lapsed sedasi üles kasvatada, et nemad taolsii vigu ei teeks nagu nende ema-isa tegid, kust leida jõud nende laste kasvatamiseks kui teiselt poolt pole seda jõudu tulemas? Kuidas rahaliselt hakkama saada ilma, et peaks end alandama ja närve rikkuma pikkade kohtuprotsessidega alimentide nimel mida tihti niikuinii kätte ei saa? Neid närve läheb muuks vaja.

Seega kui keegi küsib (ja on mult küsitud küll) kuidas ma nii loll olin ja sellised laste isad endale valisin? Ma ei tea kuidas olin ja mis täpselt valesti tegin, et ei osanud nende edasist käitumist aimata isegi kui märgid olid olemas, aga mind see ei huvitagi, mind huvitab rohkem see, kuidas ma nüüd edasi lähen. Liiga palju seljataha vaadates pidavat uuted teepeal olevad augud kahe silma vahele jääma ja olevat kergem neisse komistada kui edasi, liikumissuunda vaadates. [/tsitaat]

Kui mees ei kõlba isegi abieluks, siis on talle küll otsaette kirjutatud, et isaks ei kõlba ammugi mitte. Viimane on lõpmata palju tähtsam!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Eesti on maailmas esikohal \”vabaabieludega\” ehk siis kooseludega, kus ei abiellutagi, ometigi on neis peredes lapsed olemas. Kui ainult abiellumine on näitaja, et mees on ideaalne tulevane isa ja perele toetav, siis tekib mul kohe küsimus, kas kõik need mehed, kes abielus ei ole, on halvad isads kuna nad pole oma lapse emaga abielus? Tean mitmeid mehi kes oma naisele supper kaaslaseks ja lastele fantast isadeks, kuid kes pole abielupaberile veel alla kirjutanud. Tean ka neid, kes on abielus kuid kes vägivallatsevad ja joovad kodus ning kelle lapsed on üsnagi õnnetud, või kes peale lapse sündi lahutavad naisest ja leiavad uue ja \”parema\”. Kahjuks pole elu nii mustvalge, et abielus mees on hea ja mitteabielus mees on isana paha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Alfonss

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

see on alles noor ja roheline abielumees, kes oma eidele lisaks veel teisi tahab paksuks pista. abielumees peab teadma, et muru ei ole aia taga rohelisem, st kõik naised on loomult naised, ei midagi muud. vaata oma naisele otsa ja saadki teada, millised on naised.

sellisele mehele ongi paras, kui ta iga kuu peab 3/4 oma palgast elatisteks maksma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Selliseid teemasid lugedes kerkib järjest rohkem üles küsimus, et miks meie Eesti meeste seas ikkagi on nii palju kehvi, kes lastele isadeks ei kõlba? Ja milline oleks lahendus? Väga paljud naised on püüdnud leida endale mees välismaalt. Paljud naised on saanud lapsed ebasobivate meestega. Paljud peavad aga tulenevalt ebasoodsast olukorrast jääma ilma lasteta, see on last soovivale naisele suur tragöödia, väga kahju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Armastus teeb pimedaks. Kahjuks puudub meil ka võime armastust oma tahtmise järgi sisse ja välja lülitada.
Oleks meil kõigil 16 aastaselt juba 100 aastase naise elukogemus 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Alfonss

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Selliseid teemasid lugedes kerkib järjest rohkem üles küsimus, et miks meie Eesti meeste seas ikkagi on nii palju kehvi, kes lastele isadeks ei kõlba? Ja milline oleks lahendus? Väga paljud naised on püüdnud leida endale mees välismaalt. Paljud naised on saanud lapsed ebasobivate meestega. Paljud peavad aga tulenevalt ebasoodsast olukorrast jääma ilma lasteta, see on last soovivale naisele suur tragöödia, väga kahju.[/tsitaat]

tänapäeval ei ole meestel küljes kindlaid märke, mis võimaldavad naisel asjalikku meest tavalisest elupõletajast-tohlemist eraldada.

mehe hea välimus, vinge auto jne võib olla laenuga ostetud ning tegelikult tüüp puruvaene ja võlgades jne jne

enam ei ole meestel uhkeid arme, mis kinnitaks tema sõja või kütikogemusi.

küllap ka naistel on latt madalam. nüüd on piisav, kui kepipartneril on hambavahe, millest saab vingelt vilet lasta vms.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Mina ka üksikema ja pärast 3a üksiolemist leidsin endale uue mehe- ABIELUmehe. Asja iroonia on selles, et abielu on see vaid formaalselt, koos ei elata ammu, mind tutvustati ka enda vanematele jnejne. Elame koos, aga ametlikult on ta jah, veel abielus. Seega, ega see ABIELUmees olemine alati midagi ei näita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma saan aru, et oled üksik naine. Aga miks ometi üksikema?
Kui mees ei soovi sinuga abielluda, miks sa siis ometi arvad, et ta tahab su lapse isa olla?[/tsitaat] sa ajad segamini mõisted üksikema ja vallasema. üksikema on see naine, kes kasvatab lapsi üksi. üksikemaks saad ka siis, kui lahutad oma abikaasast ja laste isast ning elad üksi koos lastega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
sa ajad segamini mõisted üksikema ja vallasema. üksikema on see naine, kes kasvatab lapsi üksi. üksikemaks saad siis, kui lahutad oma abikaasast ja laste isast ning elad üksi koos lastega. [/tsitaat]

Üksikema saab olla ka kooselust lahku minnes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Üksikema saab olla ka kooselust lahku minnes.[/tsitaat] jah, muidugi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Üksikemadus ei ole kindlasti asi, mis teeb naisest mittekorraliku naise.
Naiivne oleks ju arvata, et kõik abielunaised on korralikud ja üksikemad on mittekorralikud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Ma olen ka üksikema. Teema-algatajast ei saa aru, miks teda nii häirib teiste inimeste arvamus, et on vaja siin oma korralikkust kuulutada. Ela oma elu nii, nagu õigeks pead, mitte ära õigusta oma tegusid suvaliste inimeste ees. Mina näiteks jätsin oma mehe maha peale pikajalist abielu. Lahutasime. Võiksin ka olla kibestunud, kuid ma ei ole. Mulle meeldivad mehed ja mul ka kavalere. Võibolla ma olen siis mittekorralik, et käin väljas ja lõbutsen. Aga see on minu elu ja ma naudin seda. Selle asemel, et teiste arvamuse järgi elada, tuleb oma parima äranägemise järgi elada, et surivoodil saaks rahul olla oma otsustega. Mina tean, et kui oleksin jäänud oma õnnetusse abiellu, siis oleksin vanaduses olnud kibestunud ja kuri vanamutt, kes kõiges oma hädades teisi süüdistab, olles tegelikult ise süüdi, et elas teiste arvamusi arvestades, mitte omaenda tahte kohaselt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

Olen 2 lapsega üksikema – lahutatud. Laste kasvatamiseks on hetkel määratud miinimumelatis. Ma ei arva, et ma oleksin seda kerjanud – esimene kohtuotsus oli maksimummääras, leian lihtsalt, et kuna mina kasvatan lapsi siis isa peaks maksma, et ma saaks seda täie eest teha.
Meesõber on abielus – kunagine kallim. Kuna ma ei otsi omale meest ega lastele isa, siis nii on lihtsam – pole kohustusi ega ootusi ja mõlemale on selge, et nö püsisuhet sellest ei tule. Kõik varasemad suhted on luhta läinud just meeste pereloomise soovi tõttu.
Lapsed ei ole raisku läinud ja loodetavasti ei kasva neist ka pätte. siiani olen saanud ainult kiita nii õppeedukuse kui laste isiksuseomaduse pinnalt.
Leian, et üksikemana lapsi kasvatades saan ma neile rohkem tähelepanu pöörata ja veeta rohkem aega kui abielus olles. Samuti on lapsed muutunud iseseisvamaks ja kulutuste suhtes paindlikumaks.
Niisiis olen üksikema, \”suhtes\” abielus mehega, keda ma ei kavatse \”üle lüüa\”, lapsed on korralikud ja ise olen oma eluga rahul 🙂
Halvustava suhtumisega pole mul kunagi tegemist tulnud teha. Pigem on öeldud, et tubli naine kasvatad üksi kahte last ja lõpetasid kooli 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Alfonss kirjutas:[/small]
[tsitaat]see on alles noor ja roheline abielumees, kes oma eidele lisaks veel teisi tahab paksuks pista. abielumees peab teadma, et muru ei ole aia taga rohelisem, st kõik naised on loomult naised, ei midagi muud. vaata oma naisele otsa ja saadki teada, millised on naised.

sellisele mehele ongi paras, kui ta iga kuu peab 3/4 oma palgast elatisteks maksma.[/tsitaat]

Abielumiis eeldab, et teine naine teeb aborti! 🙂

Mina ei teinud ja suur vigin ning kigin hakkas kui peab pisku siis iga kuu oma palgast poetama.
Minu arust on ka paras, kui ei oska tilli püksis hoida siis ei liigu minus ükski kaastundelihas mitte seda raha koguma lapsele kontole…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
sa ajad segamini mõisted üksikema ja vallasema. üksikema on see naine, kes kasvatab lapsi üksi. üksikemaks saad ka siis, kui lahutad oma abikaasast ja laste isast ning elad üksi koos lastega.
[/tsitaat]

Mina peale lahutust küll kuidagi üksikemaks ei saanud. Mees lahutas minust, mitte lapsest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mina peale lahutust küll kuidagi üksikemaks ei saanud. Mees lahutas minust, mitte lapsest.[/tsitaat]
Mina küll sain. Mõiste üksikema tähendab seda, et oled üksik (suhte mõttes vaba) naine, kellel on laps(ed). See pole üldse seotud asjaoluga, kas laste isa toetab või mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mina küll sain. Mõiste üksikema tähendab seda, et oled üksik (suhte mõttes vaba) naine, kellel on laps(ed). See pole üldse seotud asjaoluga, kas laste isa toetab või mitte. [/tsitaat]

Ei, see on üksik naine või üksik ema. Üksikema tähendab lapse üksi kasvatamist. Minu eksmees mitte ainult ei toeta, vaid osaleb igati meie lapse kasvatamises. Seega ma ei ole üksikema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen 2 lapsega üksikema – lahutatud. Laste kasvatamiseks on hetkel määratud miinimumelatis. Ma ei arva, et ma oleksin seda kerjanud – esimene kohtuotsus oli maksimummääras, leian lihtsalt, et kuna mina kasvatan lapsi siis isa peaks maksma, et ma saaks seda täie eest teha.
Meesõber on abielus – kunagine kallim. Kuna ma ei otsi omale meest ega lastele isa, siis nii on lihtsam – pole kohustusi ega ootusi ja mõlemale on selge, et nö püsisuhet sellest ei tule. Kõik varasemad suhted on luhta läinud just meeste pereloomise soovi tõttu.
Lapsed ei ole raisku läinud ja loodetavasti ei kasva neist ka pätte. siiani olen saanud ainult kiita nii õppeedukuse kui laste isiksuseomaduse pinnalt.
Leian, et üksikemana lapsi kasvatades saan ma neile rohkem tähelepanu pöörata ja veeta rohkem aega kui abielus olles. Samuti on lapsed muutunud iseseisvamaks ja kulutuste suhtes paindlikumaks.
Niisiis olen üksikema, \”suhtes\” abielus mehega, keda ma ei kavatse \”üle lüüa\”, lapsed on korralikud ja ise olen oma eluga rahul 🙂
Halvustava suhtumisega pole mul kunagi tegemist tulnud teha. Pigem on öeldud, et tubli naine kasvatad üksi kahte last ja lõpetasid kooli :)[/tsitaat]Ja mida arvab sellest idealsest elukorraldusest sinu abielus meessõbra abikaasa?
Ja mida arvab mees ise? On uhke selle üle, mida teeb?
Ja sina? Oled uhke? Süda on rahul?

\”Üle lüüa\” või mitte, aga praegu te ju (tõenäoliselt) mängite julma mängu ühe usaldava naise selja taga, ja mees tegeleb kodus pideva valetamise ja varjamisega, mis juba iseenesest on tülgastav (olgu siis põhjuseks petmine, kasiino vm).
Vabandan muidugi, kui teil on asi kolme osapoole vahel selgeks räägitud ja ka see abikaasa on olukorraga rahul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei, see on üksik naine või üksik ema. Üksikema tähendab lapse üksi kasvatamist. Minu eksmees mitte ainult ei toeta, vaid osaleb igati meie lapse kasvatamises. Seega ma ei ole üksikema.[/tsitaat]

😀 loe oma esimest lauset… üksik ema …või üksikema …

Minu laste isa ka suhtleb lastega, viib neid igale poole, maksab raha laste kasvatamiseks ja osaleb nende kasvatamises isiklikult. Aga see ei muuda fakti, et olen üksikema. Ja sina samuti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

😀 loe oma esimest lauset… üksik ema …või üksikema …

Minu laste isa ka suhtleb lastega, viib neid igale poole, maksab raha laste kasvatamiseks ja osaleb nende kasvatamises isiklikult. Aga see ei muuda fakti, et olen üksikema. Ja sina samuti. [/tsitaat]

Ja naine, kelle mees ja laste isa on välismaal tööl ja käib puhkepäeviti või veel harvem kodus, on siis ka üksikema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ja naine, kelle mees ja laste isa on välismaal tööl ja käib puhkepäeviti või veel harvem kodus, on siis ka üksikema?[/tsitaat]
Ei, sest neil on suhe. Sul vist pole enam suhet oma laste isaga?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Üksikemasid on ka korralikke.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei, sest neil on suhe. Sul vist pole enam suhet oma laste isaga?[/tsitaat]

Mis puutub suhe emadusse? Kui mees naist aeg-ajalt kepib, aga lastele ei tähelepanu ei pööra, siis ei ole üksikema? Aga kui mehe-naise suhet pole, aga mees tegeleb lapsega igakülgselt ja pidevalt, on üksikema? Ei saa aru.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Pereelu ja suhted Üksikemasid on ka korralikke.

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.