Esileht Tööelu, raha ja seadused. Üksikvanem ja kaugõppes magistrisse

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Üksikvanem ja kaugõppes magistrisse

Postitas:
Kägu

Avastasin, et lõpuks on võimalik minu poolt soovitud eriala kaugõppes õppida. Omal ajal jäigi magistris käimata, kuna sain kohe pärast bakat tööle ja kaugõppes oli minu erialal valik kehv. Vahepeal sain ka lapse ja läksime mehega lahku. Laps käib lasteaias. Magister oleks tulevikus ehk kasuks parema/kõrgema töökoha saamisel. Minu erialal sageli nõutakse juhtivtöötajatelt ja ka kõrgematelt ametnikelt magistrikraadi. Googeldasin internetist lapse kõrvalt koolis käimise kohta ning leidsin pigem õudusjutte. Mul on laps u 50% ajast isaga, seega vaba aega peaks olema. Iseasi, kuidas graafik täpselt kokku sobib, et lapsel on parasjagu isaga olemise aeg ning mina saan koolis käia. Probleem on ka selles, et kool asub 1,5 h sõidu kaugusel ja sessi ajal peaks seal ööbima. Tööl on mul praegu suhteliselt vabagraafik, peaasi, et asjad on tehtud. Iseenesest oleks hea aeg kooli minekuks, kuna praegune töökoht seda võimaldab, õpe on tasuta ja laps poole ajast isaga. Paari aasta pärast võib juhtuda, et õpe pole enam tasuta, sobiv eriala kaotatakse kaugõppest või töökoht pole enam n-ö vabagraafiku alusel. Samas on juba enne lapse ees süümekat, et mis siis, kui laps tahab just minuga olla ning siis pean ta minema saatma. Lapsed ju ka haigestuvad ootamatult. Mis siis, kui laps on parasjagu sessi aeg haige? Või oodata veel, kui laps suuremaks kasvab? Aga sellist vaba hetke ja hingamisruumi tekib ilmselt alles siis, kui laps juba teismeeas.

P.S. Otseselt ma pole küll üksikvanem, kuid kasutasin seda terminit, et mitte kirjutada lohisevat ja selgitavat pealkirja.

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina soovitan küll minna, kuigi endal just sess käimas ja väga tüdimus on peal. Terve jõuluvaheaja õppisin, vana-aasta õhtulgi kella kümneni ainult õppisin.  Homme veel viimane eksam, vastik mõeldagi selle peale. Samas kui paar päeva jälle puhata saab, siis ei tundu nii hull ja tegelikult harjub ka suurema koormusega ära. Praegu on üldse hea aeg õppimiseks, kohal olen sel sügisel väga vähe pidanud käima, pigem on veebi teel kõik asjad, ka seminarid ja eksamid. Sügisel mõned korrad käisin teises linnas koolis, ööbisin seal, tagantjärele on see täitsa tore vaheldus. Olen ka üksikema ja minu laps ei ole pool aega isa juures, aga kokkuvõttes ikkagi ei ole nii hull. See enda kokkuvõtmine ongi kõige suurem pähkel.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja mis siis saab kui ise oled sessi aeg parasjagu haige – puudud ju samuti. Ära üle mõtle. Iga kord pole kellelgi võimalik alati kohal käia, saad teiste käest materjale ja kokku leppida järele vastamisi.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi mine! Ära tulla ja uuesti sisse astuda jõuad alati kui peaks pärast esimest semestrit selguma et kohe üldse kuidagi ei saa. Logistika paika ja edu!!

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina arvan ka, et muidugi mine ja kasuta võimalust, see on ju sinu investeering tulevikku. See aeg läheb ruttu ja ma arvan, et mida väiksem su laps on, seda kergem sul on seda kõike korraldada. Igasugu muud asjad, mis vajavad ümberkorraldusi, loksuvad ise paika. Edu!

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seni kuni laps lasteaias käib, on sul endal lihtsam õppida. Kui laps kooli läheb, siis sul kodune koormus pigem kasvab.

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui sul on laps 50% isaga, siis on sul tegelikult palju rohkem vaba aega süvenemiseks kui nendel, kes elavad koos lapse isaga.

ma ei näe küll ühtegi probleemi ega takistust, et sa ei saaks õppida.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ei ole ju tegelikult üksikvanem kui laps on 50% ajast isaga.

Lisaks ei ole baka tänapäeval enam mingi kraad, seega loomulikult tuleb edasi õppida

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pigem on asi tahtmises, kui tahad, saad hakkama, kui väga ei taha, siis ei saa.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ei ole ju tegelikult üksikvanem kui laps on 50% ajast isaga.

Seetõttu lisasingi oma postituse lõppu, et pole küll üksikvanem, aga kasutasin seda terminit lühema pealkirja koostamiseks.

Eks võib õppimisega tõesti alustada ja siis vaadata, kuidas hakkab minema. Pooleli võib alati jätta (või jääda häda korral nt akadeemilisele puhkusele).

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina läksin uuesti kooli, kui vanem laps oli saamas 4 ja noorem laps oli saamas 2. Samal sügisel naasin LHP-lt ja noorem laps alustas hoius. Mehega elame koos. Kooli linn siis umb 2h15min meie kodust.

Esimene asi – sa ei pea seal ööbima. sa võid need 1,5h iga päev ka sõita. Mul oli kursavend, kes sõitis alati õhtul Tartust Tallinnasse tagasi ja hommikul uuesti (kooli 3 p nädalas). Koera pärast 🙂

Mina tõesti ööbisin, sest oleksin nagunii tagasi jõudnud  alles laste uneajaks. Mu ema elab 1 h kaugusel koolist ja aegajalt viisin lapsed hoopis ema juurde ja siis õhtul sõitsin ka sinna. Nii ei olnud lapsed päris iga nädal 3 p emata. 1h sõitu kannatas küll edasi-tagasi teha. Seega 1,5 pole ju palju rohkem 🙂

Muretsesin väga ka noorima lapse pärast, et kuidas see talle mõjub, seda enam, et läks just ka hoidu jne. Tegelikult mulle tundub, et see mõjus talle väga hästi. Ta oli meeletult memmekas laps enne, aga see natuke aitas tal rohkem ka issi poole vaatama hakata 🙂 Sina ilmselt peaksid oma eksiga rääkima ausalt asjast, et kui teil seni oli mingi kindel kava, millal laps temaga oli, siis äkki on võimalik arvestada sinu koolipäevadega.

Kodune õppimine – laste uneajal. 20.30 lugesin lastele unejuttu, laulsin unelaulu ja siis suundusin arvuti taha. Õnneks mul oli mees, kes vajadusel käis lastega tegelemas, kui neil mingi häda oli või kui tegid liiga suurt lärmi magamistoas. Mina panin lihtsalt endal ukse kinni ja õppisin 23-ni, et siis hommikul tööle minna. Oli küll väga väsitav. Peale poolt aastat pidin hakkama pimedas roolis olles prille kandma 😀 Ma kahtlustan, et seal otsene seoses pideva sõitmisega (tagasisõidud laupäeviti olid reeglina pimedas ka) ja et arvuti taga nii tööl, kodus hilisõhtul kui ka koolis tihti.

Aga ma ei kahetse mitte midagi. Mul kestis õpe ainult üks aasta kah. Kordagi ei tundnud, et jätaks pooleli. Vastupidi – tegelikult oli see teises linnas koolis käimine peale 4 aastat LHP-d värskendav. Vahetult enne seda tundsin kerget keskeakriisi kah, aga koolis käimine ja taas tudeng olemine kuidagi tõi korraks ellu teistsugust tunnet, pani natuke noorena tundma (kuigi pool kursusest oli nagunii minuvanused). Aga just see, et mul oli järsku veel midagi peale pere ja töö, midagi päris oma…

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Magistri puhul õnneks tundub, et see kaks aastat läheb linnutiivul. Olen varem ka täiskohaga töö kõrvalt u pooleteise tunni sõidu kaugusel koolis käinud. Toona polnud mul autot ka ja kohale jõudmiseks pidi bussijaamas ümber istuma. Lapsega muidugi siis arvestama ei pidanud ning õppimiseks oli kogu tööväline aeg. Pärast lõpetamist tegin ka kutseeksami ja kõik saadud tunnistused on aastate jooksul kuhjaga ära tasunud.

Avastasin ka õppekorralduseeskirja uurides, et alla 7-aastase lapse vanemalt ei nõuta õppeteenustasu, kui mõni ainepunkt tegema jääb. Samuti saab tasuta edasi õppida, kui ainete läbimata jätmise tõstetakse ümber osalise koormusega õppesse. Vähemalt esimese aasta jooksul ei pea nii hullult põdema, et mis siis saab, kui kohe kõiki aineid läbida ei suuda.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina tegin nii baka kui magistri kaugõppes Tartus, elades ise Tallinnas. Mõlema stuudiumi ajal töötasin täiskohaga 9-17, baka ajal oli mul üks laps vanuses 8-11 ja magistri ajal kaks last, noorem vanuses 4-6.  Mitte mingit ületamatut probleemi ei olnud. Jah, vahel jäi üks või teine asi õigel ajal tegemata ja tuli järgi teha, vahel ei saanud kohale minna. Kooli ajal tuleb kõigile kõike ette. Oluline on sihti mitte silmist lasta. Bakasse astudes olin ma äsja töötu staatusest madala palga peale saanu, täna olen ma hea palgaga keskastmejuht.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Probleem on ka selles, et kool asub 1,5 h sõidu kaugusel ja sessi ajal peaks seal ööbima.

Miks sessi ajal peaks seal linnas ööbima? Arvad, et ühel päeval on mitu eksamit ja nii mitu päeva järjest? Usun, et tegelikult pole üldse probleemi igaks eksamiks ekstra kohale sõita ja pärast tagasi. Iga aine kohta on tavaliselt rohkem kui 1 võimalik eksamiaeg ja enamasti ei tehta eksameid kell 8 hommikul.

Mina õpin statsionaaris ja meil on eksamiperiood just selline väga väikese koormusega kohalkäimise osas – ainult eksamid ju. Eksamite arv sõltub ainete arvust semestris, aga üldiselt ei võeta aineid rohkem kui 6-8, olenevalt soovidest ja ainete mahust. Saab alati ka vähem võtta ja kui peaks juhtuma, et ei jõuagi täiskoormusel õppida, saab õppeaega pikendada mitmel viisil (saad seda konkreetsest kõrgkoolist uurida).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Probleem on ka selles, et kool asub 1,5 h sõidu kaugusel ja sessi ajal peaks seal ööbima.

Miks sessi ajal peaks seal linnas ööbima? Arvad, et ühel päeval on mitu eksamit ja nii mitu päeva järjest? Usun, et tegelikult pole üldse probleemi igaks eksamiks ekstra kohale sõita ja pärast tagasi. Iga aine kohta on tavaliselt rohkem kui 1 võimalik eksamiaeg ja enamasti ei tehta eksameid kell 8 hommikul.

Mina õpin statsionaaris ja meil on eksamiperiood just selline väga väikese koormusega kohalkäimise osas – ainult eksamid ju. Eksamite arv sõltub ainete arvust semestris, aga üldiselt ei võeta aineid rohkem kui 6-8, olenevalt soovidest ja ainete mahust. Saab alati ka vähem võtta ja kui peaks juhtuma, et ei jõuagi täiskoormusel õppida, saab õppeaega pikendada mitmel viisil (saad seda konkreetsest kõrgkoolist uurida).

Avatud ülikoolis nimetatakse sessiks loengute aega – õpoesessioon. Tihti eraldi eksamisessiooni tihti polegi vaid võimalusel tehakse ruttu peale aine lõppu. Sellised on minu kogemused 3x avatud ülikooliga

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Probleem on ka selles, et kool asub 1,5 h sõidu kaugusel ja sessi ajal peaks seal ööbima.

Miks sessi ajal peaks seal linnas ööbima? Arvad, et ühel päeval on mitu eksamit ja nii mitu päeva järjest? Usun, et tegelikult pole üldse probleemi igaks eksamiks ekstra kohale sõita ja pärast tagasi. Iga aine kohta on tavaliselt rohkem kui 1 võimalik eksamiaeg ja enamasti ei tehta eksameid kell 8 hommikul.

Mina õpin statsionaaris ja meil on eksamiperiood just selline väga väikese koormusega kohalkäimise osas – ainult eksamid ju. Eksamite arv sõltub ainete arvust semestris, aga üldiselt ei võeta aineid rohkem kui 6-8, olenevalt soovidest ja ainete mahust. Saab alati ka vähem võtta ja kui peaks juhtuma, et ei jõuagi täiskoormusel õppida, saab õppeaega pikendada mitmel viisil (saad seda konkreetsest kõrgkoolist uurida).

Avatud ülikoolis nimetatakse sessiks loengute aega – õpoesessioon. Tihti eraldi eksamisessiooni tihti polegi vaid võimalusel tehakse ruttu peale aine lõppu. Sellised on minu kogemused 3x avatud ülikooliga

Jah, ma mõtlesin õppesessiooni, mitte vaid eksamite aega. Praeguse informatsiooni järgi on konkreetsel erialal õppesessioonid iga 3-4 nädala tagant ja kolm-neli päeva järjest. Mõni päev on loengud kl 8-20, teine päev jälle vaid paar tundi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See sinu nn. üksivanemlus on ju puhas eelis ende ees, kes on samuti lapsevanemad, aga kes elavad koos teise lapsevanema/elukaaslase/abikaasaga. Sest nemad on 100% ajast lapsevanemad, sina ainult 50%…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See sinu nn. üksivanemlus on ju puhas eelis ende ees, kes on samuti lapsevanemad, aga kes elavad koos teise lapsevanema/elukaaslase/abikaasaga. Sest nemad on 100% ajast lapsevanemad, sina ainult 50%…

No oleneb. Koos elades on ikka lihtsam klapitada, et kui nt ema käib paar päeva kuus koolis, siis on isa lapsega kodus. Võib ka leppida omavahel kokku, et õhtuti tegeleb lapsega tund või paar mees ja naispool kasutab seda aega õppimiseks. Juhul kui laps on minuga, siis n-ö aega endale mul polegi. Koos elavad vanemad võimaldavad enamasti ikkagi teineteisele vaba aega ning valvavad lapsi vaheldumisi. Käiakse nt vaheldumisi trennis, sõpradega väljas, tegeletakse hobidega jne. Juhul kui minu laps on isaga, siis jah, mul on vaba aeg (mida olen ka kasutanud tööasjade järje peal hoidmiseks, et kui tuleb minu aeg lapsega olla, siis ei peaks haigestumise korral hoolduslehte võtma). Samas kui laps on minuga, siis ma ei saa teda üksi koju jätta ja ise trenni minna või sõbrannadega klubiõhtut teha.

Laste isad pole pärast lahku minekut ka alati nii sõbralikud, et on kahe aasta jooksul nõus suhtlusgraafikuga, mille aluseks on eksnaise sessiajad koolis. Näiteks võib eksmees vabalt teatada, et tal tuli nüüd midagi vahele ja last pole võimalik enda juurde võtta. Koos elavate vanemate puhul on teise poole käitumine eeldatavasti rohkem etteaimatav.

Kusjuures praegu suhtlen ühe meesterahvaga, kes on samuti oma lapse emast lahku läinud. Ta ütleb, et koos olles on tegelikult lihtsam lapsega seonduvaid asju sättida, sest tugi on kõrval. Paarina koos olles ilmselt tegutsetakse rohkem ühiste eesmärkide nimel, tullakse teineteisele vastu ning toetatakse üksteist ootamatute olukordade ja raskuste tekkimisel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kusjuures praegu suhtlen ühe meesterahvaga, kes on samuti oma lapse emast lahku läinud. Ta ütleb, et koos olles on tegelikult lihtsam lapsega seonduvaid asju sättida, sest tugi on kõrval. Paarina koos olles ilmselt tegutsetakse rohkem ühiste eesmärkide nimel, tullakse teineteisele vastu ning toetatakse üksteist ootamatute olukordade ja raskuste tekkimisel.

Keegi ju ei vaidlegi vastu, et kahekesi on kergem koos lapsi kasvatada, aga kui on läinud teisiti, ei tähenda see seda, et edasine elu on võimatu ja peaks kõikidest plaanidest loobuma.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Üksikvanem ja kaugõppes magistrisse