Teema: Üksikvanem ja kaugõppes magistrisse

Ja mis siis saab kui ise oled sessi aeg parasjagu haige – puudud ju samuti. Ära üle mõtle. Iga kord pole kellelgi võimalik alati kohal käia, saad teiste käest materjale ja kokku leppida järele vastamisi.

Mina arvan ka, et muidugi mine ja kasuta võimalust, see on ju sinu investeering tulevikku. See aeg läheb ruttu ja ma arvan, et mida väiksem su laps on, seda kergem sul on seda kõike korraldada. Igasugu muud asjad, mis vajavad ümberkorraldusi, loksuvad ise paika. Edu!

kui sul on laps 50% isaga, siis on sul tegelikult palju rohkem vaba aega süvenemiseks kui nendel, kes elavad koos lapse isaga.

ma ei näe küll ühtegi probleemi ega takistust, et sa ei saaks õppida.

Pigem on asi tahtmises, kui tahad, saad hakkama, kui väga ei taha, siis ei saa.

Mina läksin uuesti kooli, kui vanem laps oli saamas 4 ja noorem laps oli saamas 2. Samal sügisel naasin LHP-lt ja noorem laps alustas hoius. Mehega elame koos. Kooli linn siis umb 2h15min meie kodust.

Esimene asi – sa ei pea seal ööbima. sa võid need 1,5h iga päev ka sõita. Mul oli kursavend, kes sõitis alati õhtul Tartust Tallinnasse tagasi ja hommikul uuesti (kooli 3 p nädalas). Koera pärast 🙂

Mina tõesti ööbisin, sest oleksin nagunii tagasi jõudnud  alles laste uneajaks. Mu ema elab 1 h kaugusel koolist ja aegajalt viisin lapsed hoopis ema juurde ja siis õhtul sõitsin ka sinna. Nii ei olnud lapsed päris iga nädal 3 p emata. 1h sõitu kannatas küll edasi-tagasi teha. Seega 1,5 pole ju palju rohkem 🙂

Muretsesin väga ka noorima lapse pärast, et kuidas see talle mõjub, seda enam, et läks just ka hoidu jne. Tegelikult mulle tundub, et see mõjus talle väga hästi. Ta oli meeletult memmekas laps enne, aga see natuke aitas tal rohkem ka issi poole vaatama hakata 🙂 Sina ilmselt peaksid oma eksiga rääkima ausalt asjast, et kui teil seni oli mingi kindel kava, millal laps temaga oli, siis äkki on võimalik arvestada sinu koolipäevadega.

Kodune õppimine – laste uneajal. 20.30 lugesin lastele unejuttu, laulsin unelaulu ja siis suundusin arvuti taha. Õnneks mul oli mees, kes vajadusel käis lastega tegelemas, kui neil mingi häda oli või kui tegid liiga suurt lärmi magamistoas. Mina panin lihtsalt endal ukse kinni ja õppisin 23-ni, et siis hommikul tööle minna. Oli küll väga väsitav. Peale poolt aastat pidin hakkama pimedas roolis olles prille kandma 😀 Ma kahtlustan, et seal otsene seoses pideva sõitmisega (tagasisõidud laupäeviti olid reeglina pimedas ka) ja et arvuti taga nii tööl, kodus hilisõhtul kui ka koolis tihti.

Aga ma ei kahetse mitte midagi. Mul kestis õpe ainult üks aasta kah. Kordagi ei tundnud, et jätaks pooleli. Vastupidi – tegelikult oli see teises linnas koolis käimine peale 4 aastat LHP-d värskendav. Vahetult enne seda tundsin kerget keskeakriisi kah, aga koolis käimine ja taas tudeng olemine kuidagi tõi korraks ellu teistsugust tunnet, pani natuke noorena tundma (kuigi pool kursusest oli nagunii minuvanused). Aga just see, et mul oli järsku veel midagi peale pere ja töö, midagi päris oma…

Mina tegin nii baka kui magistri kaugõppes Tartus, elades ise Tallinnas. Mõlema stuudiumi ajal töötasin täiskohaga 9-17, baka ajal oli mul üks laps vanuses 8-11 ja magistri ajal kaks last, noorem vanuses 4-6.  Mitte mingit ületamatut probleemi ei olnud. Jah, vahel jäi üks või teine asi õigel ajal tegemata ja tuli järgi teha, vahel ei saanud kohale minna. Kooli ajal tuleb kõigile kõike ette. Oluline on sihti mitte silmist lasta. Bakasse astudes olin ma äsja töötu staatusest madala palga peale saanu, täna olen ma hea palgaga keskastmejuht.

#3653539:

#3650604:

Probleem on ka selles, et kool asub 1,5 h sõidu kaugusel ja sessi ajal peaks seal ööbima.

Miks sessi ajal peaks seal linnas ööbima? Arvad, et ühel päeval on mitu eksamit ja nii mitu päeva järjest? Usun, et tegelikult pole üldse probleemi igaks eksamiks ekstra kohale sõita ja pärast tagasi. Iga aine kohta on tavaliselt rohkem kui 1 võimalik eksamiaeg ja enamasti ei tehta eksameid kell 8 hommikul.

Mina õpin statsionaaris ja meil on eksamiperiood just selline väga väikese koormusega kohalkäimise osas – ainult eksamid ju. Eksamite arv sõltub ainete arvust semestris, aga üldiselt ei võeta aineid rohkem kui 6-8, olenevalt soovidest ja ainete mahust. Saab alati ka vähem võtta ja kui peaks juhtuma, et ei jõuagi täiskoormusel õppida, saab õppeaega pikendada mitmel viisil (saad seda konkreetsest kõrgkoolist uurida).

Avatud ülikoolis nimetatakse sessiks loengute aega – õpoesessioon. Tihti eraldi eksamisessiooni tihti polegi vaid võimalusel tehakse ruttu peale aine lõppu. Sellised on minu kogemused 3x avatud ülikooliga

See sinu nn. üksivanemlus on ju puhas eelis ende ees, kes on samuti lapsevanemad, aga kes elavad koos teise lapsevanema/elukaaslase/abikaasaga. Sest nemad on 100% ajast lapsevanemad, sina ainult 50%…

#3654847:

Kusjuures praegu suhtlen ühe meesterahvaga, kes on samuti oma lapse emast lahku läinud. Ta ütleb, et koos olles on tegelikult lihtsam lapsega seonduvaid asju sättida, sest tugi on kõrval. Paarina koos olles ilmselt tegutsetakse rohkem ühiste eesmärkide nimel, tullakse teineteisele vastu ning toetatakse üksteist ootamatute olukordade ja raskuste tekkimisel.

Keegi ju ei vaidlegi vastu, et kahekesi on kergem koos lapsi kasvatada, aga kui on läinud teisiti, ei tähenda see seda, et edasine elu on võimatu ja peaks kõikidest plaanidest loobuma.