Teema: Üksindus – kas igavesti nii?

Ma saan sinust täiesti aru ja tunnetan päris hästi su muret. Kui keegi lähedane on haige, siis on koolipeod ja sõpradega veedetud aeg selle kõrval tühine.. ainus, millele sa mõtled, on see, et kallis inimene saaks terveks. Seega kõigepealt tahan sulle öelda, et sa oled ilmatuma tubli noor inimene!

Mis puudutab sotsiaalset elu, siis võiksid vaikselt alustada oma töökaaslastega lähedasemaks saamisega, äkki saate mingeid koosviibimisi ja muid üritusi koos planeerida, kus omakorda tutvuksid uute inimestega. Ma usun, et kui juba suhtlema hakkad, siis saad ree peale ja asi läheb ise mööda normaalset jada.

Lootusetuid olukordi pole olemas ja pole sa kusagile hiljaks jäänud. Mida sa teha saaksid, oleks lihtsalt erinevate inimestega suhelda, leida uusi tutvusi, ja nendega väljas käia, elada aktiivselt, mitte karta end avada. Kui sul on mingi hobi, siis piisab kui sa leiad tuttavaid ja sõpru selle hobi kaudu, kui sul hobi ei ole, siis hangi kindlasti endale mingi tööväline asi, millega tegeleda, nt astu erakonna liikmeks, hakka trennis käima või mine midagi uut õppima nt mõnda uut keelt. Kui sul on mingeid töökaaslasi või tuttavaid, kellega sa läbi saad, kutsu neid endaga välja, ja lihtsalt suhtle, suhtle, suhtle. Kõik laabub kui sa ise oled optimistlik ja ei noruta. Võid ka ise kluppi minna, sealt tavaliselt alati leiab inimesi, kellega edasi suhelda.

Mina kolisin teise kohta elama, kolisin üksinda, alguses kolides ma ei tundnud mitte kedagi, mitte ainukesemat inimest, ja keegi ei tundnud mind, ja algus oli tõesti hirmus, paar kuud oli väga suur koduigatsus, mõtlesin ka, et ma ei leia endale mitte kunagi ühtegi tuttavat, aga siis ma hakkasin väljas käima, leidsin endale sõbrannad kellega seda teha, ja tänaseks on mul suur-lai tutvusringkond ning palju sõpru, kellega regulaarselt suhtlen. Kõik on omaenda pealehakkamises kinni.

no ei. pigem hakkaksin suhtlema facebookis vanade klassivendadega vms.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ära hakka otsima meest. Hakka sõpru otsima. Neil meheotsijatel on mingi meeleheite lõhn juures ja see peletab mehi eemale. Nii et kõigepealt hakka vanu tutvusi üles soojendama, et tekkiks suhtlusringkond.[/tsitaat]täpselt nii. sattusime kooliõega samal üritusel suhtesse. olime seal nö kaasas. seltskonnas oli 2 aktiivset meheotsijat, nendega olimegi natuke nagu kaasas. tulidki toredad mehed lauda jutustama. meie saime suhtesse (ma ei tea isegi kuidas :P), meheotsijad olid küll aktiivsed ja lobisesid meestega peamiselt, esialgu 🙂