Kui riskantne on ?
Kas on kellelgi on kogemusi tervislike probleemidega nagu statistiliselt väidetakse ?
Teema: Üle 40-selt laps saada ?
Kui riskantne on ?
Kas on kellelgi on kogemusi tervislike probleemidega nagu statistiliselt väidetakse ?
Kui statistika seda näitab, siis peab ju kellelgi olema.
Statistika statistikaks; kõik taandub konkreetse isiku tervisele ja võimalustele. Kui sul endal tervis korras, mingeid vastunäidustusi pole, milles küsimus? Et mõni 20-aastane pööritab silmi? Ja siis?
Statistika statistikaks; kõik taandub konkreetse isiku tervisele ja võimalustele. Kui sul endal tervis korras, mingeid vastunäidustusi pole, milles küsimus? Et mõni 20-aastane pööritab silmi? Ja siis?
Jah, seda loomulikult. Ma vastasin puhtalt teemaalgataja küsimusele. Veel vähem kui statistika annab üksikisikule teadmine, et perekooli kägudel oli/ei olnud probleeme.
Ma sünnitasin oma kolmanda lapse 43-aastaselt. Laps on nüüd 5-aastane ja täiesti terve. Ise olin enne lapseootele jäämist terve ja ei põhjustanud ka rasedus mingeid hädasid.
hästi, ma mõtlen sellele 🙂
Kui on esimene laps, siis ei soovita. Aga kui mitmes, siis võib küll. Mul vanavanaema oli 46 kui viimase sünnitas.
Kui on esimene laps, siis ei soovita. Aga kui mitmes, siis võib küll.
Vastupidi, kui üldse lapsi pole, siis parem hilja kui mitte kunagi. Kui aga juba mitu last olemas, siis pole tõesti tingimata vaja 40+ vanuses naba paigast pingutada, et veel üks laps sünnitada.
mina olin 42, kui kolmas laps sündis, lasin enne kõik uuringud teha ja raseduse ajal samuti.
mina olin 42, kui kolmas laps sündis, lasin enne kõik uuringud teha ja raseduse ajal samuti.
mis uuringuid ette ?
Mu vanaema oli 37, kui sünnitas esimese lapse ja 42, kui sündis kolmas – see oli enne sõda. Paar tuttavat on saanud lapse ka 44-46 aastaselt, kõik on korras olnud ja lapsed nüüdseks tublid täiskasvanud.
mina olin 42, kui kolmas laps sündis, lasin enne kõik uuringud teha ja raseduse ajal samuti.
mis uuringuid ette ?
Käisin naistearsti vastuvõtul ja ütlesin, et plaan saada veel üks laps ja siis võttis analüüsid, et ei oleks mingeid varjatud põletikke vms. takistaksid rasestumist või põhjustaksid katkemist. Ega muid asju palju ette polegi võimalik näha. Raseduse ajal käisin ka tavapärastel uuringutel, kõik oli korras va. see, et vanuserisk muutis mõne statistilise uuringu tulemusi kõrgemaks.
Ma arvan, et oluline on endale aru anda, et laps tuleb ka üles kasvatada, koolitada jne. Mõelda, kuidas laps end tunneb, kui klassikaaslased küsivad, miks ta koos vanaemaga elab jne.
Ma arvan, et oluline on endale aru anda, et laps tuleb ka üles kasvatada, koolitada jne. Mõelda, kuidas laps end tunneb, kui klassikaaslased küsivad, miks ta koos vanaemaga elab jne.
Enam pole nõukaaeg. Keegi ei küsi enam nii. Mul on väikesed lapsed ja olen näinud erinevaid vanemaid lasteaias ja koolis, ikka väga erinevad on need vanused, keegi ei vaata imelikult. Igasuguseid erinevaid perevorme olen samuti näinud. Selliseid perekondi, kus isa on ligi 60, on samuti päris pallju. Lõppude lõpuks ei ela me oma elu teiste jaoks ja teiste arvamusest lähtudes. Küpsem ema on ilmselt seda oma elus juba õppinud.
Ma arvan, et oluline on endale aru anda, et laps tuleb ka üles kasvatada, koolitada jne. Mõelda, kuidas laps end tunneb, kui klassikaaslased küsivad, miks ta koos vanaemaga elab jne.
Enam pole nõukaaeg. Keegi ei küsi enam nii. Mul on väikesed lapsed ja olen näinud erinevaid vanemaid lasteaias ja koolis, ikka väga erinevad on need vanused, keegi ei vaata imelikult. Igasuguseid erinevaid perevorme olen samuti näinud. Selliseid perekondi, kus isa on ligi 60, on samuti päris pallju. Lõppude lõpuks ei ela me oma elu teiste jaoks ja teiste arvamusest lähtudes. Küpsem ema on ilmselt seda oma elus juba õppinud.
Ei peetud ka nõukaajal mind 40+ sünnitanud ema keegi ei lasteaias ega koolis vanaemaks, minu jaoks täiesti pseudoprobleem. minu mees oli küll 50+ kui meie viimane laps sündis aga ausaltöeldes tuleb tunnistada, et väike laps muudab vanemad nooruslikeks.
Ma arvan, et oluline on endale aru anda, et laps tuleb ka üles kasvatada, koolitada jne. Mõelda, kuidas laps end tunneb, kui klassikaaslased küsivad, miks ta koos vanaemaga elab jne.
Enam pole nõukaaeg. Keegi ei küsi enam nii. Mul on väikesed lapsed ja olen näinud erinevaid vanemaid lasteaias ja koolis, ikka väga erinevad on need vanused, keegi ei vaata imelikult. Igasuguseid erinevaid perevorme olen samuti näinud. Selliseid perekondi, kus isa on ligi 60, on samuti päris pallju. Lõppude lõpuks ei ela me oma elu teiste jaoks ja teiste arvamusest lähtudes. Küpsem ema on ilmselt seda oma elus juba õppinud.
Ei peetud ka nõukaajal mind 40+ sünnitanud ema keegi ei lasteaias ega koolis vanaemaks, minu jaoks täiesti pseudoprobleem. minu mees oli küll 50+ kui meie viimane laps sündis aga ausaltöeldes tuleb tunnistada, et väike laps muudab vanemad nooruslikeks.
Lisaks on sellisel lapsel palju suurem tõenäosus, et isa temaga tõepoolest tegeleb, kui 20-ndates mehe puhul.
Ma sünnitasin oma kolmanda lapse 43-aastaselt. Laps on nüüd 5-aastane ja täiesti terve. Ise olin enne lapseootele jäämist terve ja ei põhjustanud ka rasedus mingeid hädasid.
Sama siin, ainult et kolmanda lapse sündides olin 45. Terviseprobleeme ei ole siiani ei mul ega lapsel (praegu 5-aastane).
Sõltub tervisest. mul noorim laps sõndis kui olin 39 ja on kõige tervem. terviseprobleemidega on just varases nooruses 23 aastaselt saadud laps.
samas tean paari kus suht suurte terviseprobleemidega ema sai viimased lapsed (kaksikud) 45 aastaselt ja need lapsed terved pole. ja emal endal ka peale sünnitust püsivad tervisekahjustused.
minu lapselt ega minult ei ole kunagi keegi küsinud, miks sa vanaemaga koos el
Ma arvan, et oluline on endale aru anda, et laps tuleb ka üles kasvatada, koolitada jne. Mõelda, kuidas laps end tunneb, kui klassikaaslased küsivad, miks ta koos vanaemaga elab jne.
sul endal piinlik ei ole oa halvasti kasvatatud laste pärast?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.