Teema: Üle jäänud ja halvaks jäänud söök, kuhu visata?

On komposter, kuhu närilised ligi ei pääse. Korralik kaas peal, õhuaugud väga tillukesed. Pole seal aastate jooksul ühtki hiirt ega rotti näinud.

Prügikasti läheb. Ma ei sorteeri midagi. Täielik lauslollus.

Kas saia-leiba-putru ei või veega ära lahjendada ja nt peldikusse kallata?

Minu on hästi suur plastmasstünn kuhu viskame kogu oma biojäätme. Kaant ei ole peal ja ei pane ka. Ümbruskonnas on rebaseid, hakke, vareseid, kasse. Pole mina kordagi näinud, et keegi sinna sügavasse tünni roniks ja minu kassid pole viimase 10 aasta jooksul ühtegi hiirt püüdnud. Igas ümbruskonna majas on kass, hiiri vist lihtsalt ei eksisteeri enam. Ja vot seda mina nimetan jaburuseks, kui ma pean kartuli-porgandikoori hakkama eraldi kasti panema. Ja üleüldse on selle kompostimisega linnas keeruline. Naabritel on terve aed suuri puid täis, mistõttu lehti tekib sügisel väga palju. Õnneks saan mina need maale viia ja oma juurikad oma kompostiga üles kasvatada, aga kui ma neid lehti kogu aeg oma linnaaias komposteeriks, oleks varsti mullamägi aia nurgas.

Kompostrisse. Muidugi kinnine, närilisekindel komposter. Mul jääb sööki üle väga harva, aga kui näiteks supipõhi jääb seisma, siis vedeliku valan eraldi ära, aga tummisema osa kompostrisse. Leivakoorukesed jne ka kompostrisse. Või viin naabritele, kes viivad omakorda maale oma suvila naabrite kanadele. Igasugused lihakrõmpsud, mis alla ei lähe, lähevad koerale. Enne maitsestamist, muidugi.

#4239747:

? Nt saiad, leivad ja kartulikoored, puder? Mul on aias kompostikast, kuhu viskan ka lehed ja õunad ja heina. Olen sinna visanud ka vana söögi. Aga ümber kompostikasti on urud ja rohus mingid rajad. Ma kasvatan närilisi nii. Kuhu te oma toidujäätmed viskate? Või kuidas visata need nii ära, et hiired ja rotid seal söömas ei saaks käia?

Hetkel segaprügisse. 1.01.2024 tellin biojäätmete kasti, kuigi mul on komposter. Aga jah selline, kuhu närilised ligi saavad.

#4243079:

#4240410:

Milleks neid üldse riisuda, kui just aed paksult tammepuid täis pole, need on jah suht tihedad. Kevadel niiduk purustab ära, muret pole.

Et siis lihtsalt peaks lehtede sees trampima? Platsid lehti täis? Mu kinnistult tuleb igal aastal 120 lehekotti, mille äraveoks sügisel teenuse tellin. Saarepuud.

Okei, kui on pisikrunt. Enamasti puu-aed on 10 m eemal igapäevarajast.

#4243628:

Mis tähendab “vana söök” ja kuidas üldse tekivad toidujäänused, mida ei tea, kuhu visata? Kui paremini majandada, ei ole ka küsimust, mida mingite jäänustega teha. Saia-leiba saab vajadusel väga ilusti hoida ka sügavkülmas ja võtta välja nii palju kui parajasti ära süüakse. Kartulid on söödavad koos koorega või siis saab koortest teha chipse – nagu pakutakse isegi restoranides. Ja puder – mis probleem sellega on? Ajaga peaks ju tekkima ettekujutus, palju korraga ära süüakse. Ülejäänu võib jääda järgmiseks päevaks või muud moodi ära kasutada.

Jah, AJAGA see ettekujutus tekib, aga kust sa võtad, et TA on “ajaga” saanud õppida? Äkki ta on 19 või 20 ja esimesi kuid omaette elamas.

Mäletan, kui mehele läksin, siis esimene aasta-kaks oli ikka söögilaua planeerimine keeruline. Kuna me enne päris koos kahekesi ei elanud, elasime ühes leivas minu emaga, kes oli kodune ja kokkas. Tema käis poes, meie maksime söögiraha. Seega mul polnud 26-aastaseltt abielludes õrna aimu ka, kui mitu võileiba mu mees võiks süüa või kui palju suppi kahele keeta. Lisaks enne töötasime mõlemad ka kuni pulmadeni töökohal, kus osadel päevadel kodus üldse ei söödudki, kell 9.15 ärkasid, kell 10 venisid tööle, seal sõid, kell 23.30 jõudsid koju, mis sa seal enam sööd. Umbes pooltel tööpäevadest sõime tööl, pooled päevad kokkas ema, muide, rõõmuga. Teadsin ma jee, kui suur kapsas näiteks kahele inimesele osta.

Järgmine kord kordus seesama siis, kui kahe kuu jooksul kolisid välja kõik meie neli last. Kes ülikooli, kes kuhu. Ja siis…mis sa arvad, kas oli pärast 20 aastat, mil majas kokati kuuele, jälle keeruline teha koguseid kahele? Kas jäi toitu üle, mis pakud? Esmalt pidin välja vahetama kogu keedunõude arsenali, sest viimased aastakümned enne seda polnud liitrise potiga midagi teha, pärast aga polnud midagi teha jälle viiieliitrisega.

Üldiselt sa võiksid toiduteemades ründaav alatooniga postituste vorpimise asemel püüda teinekord enne kirjutamist mõelda, kas äkki sa ei peaks kallale sööstma? Äkki siiski on võimalik ka juhus, et kellelgi teisel on avaram maailmapilt kui sinul.

#4243711:

Nii, ja kui jääbki osa suppi järgi, mehel üks võileib söömata või pool kapsast mingi roa tegemisest üle, siis ei oska nendega muud teha, kui ära visata? Väga avar maailmapilt tõesti.

Mida sa teeksid lapse või mehe poolt poolikult söödud võilevaga muidu? Ja ära ütle, et sinu peres mitte kunagi ei jää näiteks lastel pudukausi põhja seda pooltteist lusikatäit, mis tõesti enam sisse ei mahu. Annad siis lapsele peksa või? Istub, kuni sööb või sureb? Pressid endale sisse? Esitad ultimaatumi, et enne uut sööki ei saa, kui see söödud, võtku või aasta?

Ah, sinuga vaielda on muidugi lollus. Jah, tõesti, kui olin 19, siis tõesti juhtus, et koolipäevad, seminarid ja siiis veel töö ülikooli kõrvalt täitis paar päeva nii ära, et see närtsinud pool tomatit või piimapaki põhi oli ebameeldiv avastus külmikust. Ja tõsijutt, kui oled harjunud kuuele täiskasvanule kapsast ostma, siis võib tulla pisukese üllatusena, et võtad enda meelest palju väiksema kapsapea ja kodus selgub, et kahekesi tuleks ainult kapsast nädal aega näridagi.

Aga elad natuke, saad oma haigusest üle, hakkad ehk teisi inimesi veidi mõistm. Omandad inimnäe sinagi.

#4243095:

Okei, kui on pisikrunt. Enamasti puu-aed on 10 m eemal igapäevarajast.

Ma ei ütleks, et Tallinnas 3000+m2 pisikrunt on. Kõrghaljastuselt pudeneb 400 m2 autoplatsi korralikult täis, eriti, kui tuul neid ringi ajab.

Mismõttes kuhu?? 🙄🙄 supi ja pudru viskan wc potti, kuna vedelat asja kilekotti ei pane. Kõik muu jura läheb prügikasti. Inimeses on ära keeranud oma sorteerimisega v ? 🤣🤣 ei andke minna.. mis seal ikka. Piim matke maha, papist pakk viige jäätmejaama ja korgist tehke kaelakee 😀

#4247917:

#4240091:

Prügikasti läheb. Ma ei sorteeri midagi. Täielik lauslollus.

Varsti hakkad selle eest trahvi saama.

Ikka odavam ja parem kui sorteerida.

#4252692:

#4244423:

ma pean ütlema, et mu mehel ei ole 30 kooseluaasta jooksul vist kordagi poolikut võileiba alles jäänud. mis olukorras selline asi üldse juhtuma peaks? lastel ka pärast titeiga mitte.

Meil ikka juhtub. Näiteks on viimane juustutükk, aga sepikuviil on selle jaoks liiga suur. Murrad ära, mõeldes, et hommikul sööd teise poole sellest viilust. Unustad. Õhtul oled teatris-peol-matkal vms. 36 tunni pärast mina kambaid murdma ei hakka, mees ka mitte. Leivasupi jagu ei kogu, aga kuus juhtub seda umbes 5 võileivaga meie 4-liikmelises peres.

Ja laste titeea ajal muidugi palju sagedamini.

Väga kummaline. Et on ainult pooliku võileiva jaoks juustu, aga muud ka peale panna üldse pole? Siis murrad pooleks ja jätad selle viilu lihtsalt lauale vedelema? Miks kohe kotti tagasi ei pane? Meil ka vahel lõigatakse mõni viil rohkem lahti, kui sööjaid on, aga kohe lähevad kilekotti tagasi ja miski ei lähe raisku ega kuiva kõvaks.