Teema: Ülekaaluliste kohutav mugavustsoon

Eks see oleneb ikkagi ütleja toonist ka. Tähelepanu juhtida saab mitut moodi.

#3498967:

Eks see oleneb ikkagi ütleja toonist ka. Tähelepanu juhtida saab mitut moodi.

Paar aastat tagasi sain ma konkreetselt bussis sõimata, sest silmnähtavalt rasvunud ema ja tütar (täiskasvanud)istusid minu vastu ja tundsid, et neil pole piisavalt privaatruumi 🙂 Sõimata sain selle eest, et mul on nende mõnituseks liiga pikad jalad ja mõnitan nende ülekaalu enda jalgadega 🙂 Päriselt 🙂 Ma olin vait, jalad olid täiesti omal poolel ja üldse lugesin telefonist uudiseid. Seega väga palju mõnitust on inimesel peas kinni. Ja kui Sul on millegi tõttu kompleksid, siis adudki asju mõnitusena. Tegelikult ma ei kasvatanud enda jalgu ülekaaluliste inimeste mõnituseks (kus on seos üldse?!).

#3498983:

#3498980:

Ja kui Sul on millegi tõttu kompleksid, siis adudki asju mõnitusena. Tegelikult ma ei kasvatanud enda jalgu ülekaaluliste inimeste mõnituseks (kus on seos üldse?!).

Jaa, kindlasti usun, et sind sõimati selle eest, et sul on liiga pikad jalad kasvatatud. Ilmselt ka su peas kinni midagi.

No kui laused olid: mida selline istub siin üldse; kas te mõnituseks peate istuma kohal, kus teised teie vastu istuvad; kui teil on ebanormaalselt pikad jalad (kusjuures on normaalsed minu meelest), siis äkki te peaksite mingi invatranspordi endale muretsema; tahate midagi näidata meile sellega, et me ei mahuks jne. jne. Mulle tõesti tundus see mõnitamisena. Või mis see oli siis? Siiani on meeles, järelikult jättis vastiku tunde pikaks sisse. Ja rõhutan veel- mu jalad olid minu poolel ja ka kuidagi muudmoodi ei käitunud ma ebanormaalselt. Vahetult enne neid istusid samas kohas teised inimesed ja kõik oli täiesti tavapärane, ei jäänud kellelegi midagi ette.

#3498955:

aga vot paksud ei pöördu mitte mingil juhul toitumisnõutaja/treeneri poole, kui omal jõud enam üle ei käi vaid otsitakse õigustusi, kuidas mugavustsoonis edasi passida?

Mina olen paks ja ma ütlen sulle, miks ma ei pöördu: sest ma ei usalda mingi treeneri teadmisi inimkeha füsioloogiast nii palju, et teda enda kallale usaldada. Küllalt ja liiga palju olen kuulnud lolli jama poppide treenerite suust. Ühe popi treeneri tõttu on mul üks põlv õhtul – tema arvas, et on täitsa okei, kui ülekaaluline teeb väljaasteid ja poolkükke ning vastutuse veeretas minu peale, teatades, et eks ma ise tunnen piiri. Ma olen võitleja loomuga ja piiri tunnetasin siis, kui põlves raks käis ja nüüd ongi varsti põlveopp ees. Ka nendes peentes telepaksude saadetes näen pidevalt pakse kükkimas ja mõnda isegi veel raskus (!!!) turjal … tule taevas appi. Kuidas ma saan selliseid “õpetajaid” enda kallale lubada? Kui need kuulsad juba sellised on, siis mis veel need tavalised pisikesed trennisaali pupsikud minuga ära teeks? Paneks maratoni jooksma, et küll siis rasv ilusti kulub?
Arsti soovitusi loomulikult kuulan.

A mis su teema mõte muidu oli? Tahtsid sa ikka teada, miks paksud trenni ei lähe või ehk lihtsalt meile teada anda, et kõik paksud on lollid? Paksude mugavustsoonist ei tea sa tegelikult ilmselt mitte midagi, sul pole õrna aimugi, kas konkreetne paks on midagi üritanud või mitte, kui palju ta vaeva on näinud, kas tulemusega või ilma. Sa ei tea ka seda, kust ta tuleb, mis elu ta on elanud, millised võimalikud psüühilised või somaatilise hädad tal on.

#3498955:

Miks on nii, et kui auto läheb katki, viiakse see parandusse, kui kodus lõhkeb veetoru, kutsutakse torumees jne, aga vot paksud ei pöördu mitte mingil juhul toitumisnõutaja/treeneri poole, kui omal jõud enam üle ei käi vaid otsitakse õigustusi, kuidas mugavustsoonis edasi passida?

Sest nende jaoks ei ole paks olemine nii suur viga, nagu sulle tundub.
Sinu toodud näidetes teisiti edasi elada ei saa. Sobivamad näited oleks katkine tuli või mõlkis stange või tilkuv kraan, st ei ole perfektne, aga töötab.

#3499053:

Mul oli selline kogemus. 12ndla ultrahelis avastati raseduse peetumine. Laps vastas suurusele, aga süda ei löönud. Ma olin täiesti šokis ja pisarais, arst ütles:”nojah, võtke kaalust alla, ehk jääte uuesti rasedaks.” Ma olen 174 cm ja 65 kg, tõesti, võiks saledam olla, aga ülekaalus ka pole. Hiljem netist otsisin selle günekoloogi kohta ja talle pidigi patsientide puhul kaal ette jääma.

Ma saan aru, et viljatusmurega naisele öeldakse, et suur ülekaal on samuti takistus. Mõistlik. Kas muudes olukordades ilma hea põhjenduseta rasedale on seda mõtet mainida? Ma ei tea. Kas eksisteerib inimest, kes ei tea, mida teeb ülekaal? Kas eksisteerib ülekaalulist, kes soovib lõbu pärast paks edasi olla? Ei usu.

174/65 ja arsti arvates ülekaal? no tule Jumal appi ütlen ma selle kohta.
olin kunagi 168/60 ja nägin välja nagu nälginud oleks. 168/67 näen oluliselt parem välja ja minu poolest öelgu kõik teised, mida tahavad.

Nõus, et teemaalgatus ei ole heatahtlik ega ajendatud soovist aidata. Minu meelest oli selle “paksu raseda” mõte pigem selles, et kui inimene on juba rase, siis on mõttetu loengut lugeda, et enne rasestumist oleks võinud 20 kilo alla võtta.

#3499074:

Nõus, et teemaalgatus ei ole heatahtlik ega ajendatud soovist aidata. Minu meelest oli selle “paksu raseda” mõte pigem selles, et kui inimene on juba rase, siis on mõttetu loengut lugeda, et enne rasestumist oleks võinud 20 kilo alla võtta.

Selle peale oleks võinud ise tulla

#3499067:

Nii et, mis põhjus sul on sadu kordi läbinämmutatud juttu uuesti alustada?

See on ju lihtne. Omal tal on ilmselt geenides see, et võib süüa nii palju kui tahab.
AGA tal EI OLE geenidega muud mitte midagi kaasa saanud. Ei edasipüüdlikkust, haridust ka pole, head pead samuti, no aga siis jääbki üle vaid üks variant: rõhutada oma (ainsat) nö. positiivset poolt.
Ja seda muidugi läbi teiste mõnitamise.

Next question, please.

Appi mida mu silmad näevad ???? Ühes teemas ei viitsinud keegi enam sinuga kaasa kaagutada ja siis oli vaja uus teha. Ütlesin seal teemas ja ütlen ka siin – kui sa ei oska näha inimese sisse (mida ei oska kuskil suvalises foorumis mitte keegi), siis hoia oma lambised kommentaarid endale. Praegu käitud sa nagu klassikaline kiusaja. Andku jumal, et mu lapsed oleksid pigem natukene ülekaalulised kui sellised kibestunud neti- või ka päris elus kiusajad. Ela ja lase teistel elada!

#3499053:

Mul oli selline kogemus. 12ndla ultrahelis avastati raseduse peetumine. Laps vastas suurusele, aga süda ei löönud. Ma olin täiesti šokis ja pisarais, arst ütles:”nojah, võtke kaalust alla, ehk jääte uuesti rasedaks.” Ma olen 174 cm ja 65 kg, tõesti, võiks saledam olla, aga ülekaalus ka pole. Hiljem netist otsisin selle günekoloogi kohta ja talle pidigi patsientide puhul kaal ette jääma.

Ma saan aru, et viljatusmurega naisele öeldakse, et suur ülekaal on samuti takistus. Mõistlik. Kas muudes olukordades ilma hea põhjenduseta rasedale on seda mõtet mainida? Ma ei tea. Kas eksisteerib inimest, kes ei tea, mida teeb ülekaal? Kas eksisteerib ülekaalulist, kes soovib lõbu pärast paks edasi olla? Ei usu.

Kuule, mis saledam! Ma olen 175 cm ja kui kaalusin 65 kilo, siis olin ikka üsna kondine.

#3499002:

#3498955:

aga vot paksud ei pöördu mitte mingil juhul toitumisnõutaja/treeneri poole, kui omal jõud enam üle ei käi vaid otsitakse õigustusi, kuidas mugavustsoonis edasi passida?

Mina olen paks ja ma ütlen sulle, miks ma ei pöördu: sest ma ei usalda mingi treeneri teadmisi inimkeha füsioloogiast nii palju, et teda enda kallale usaldada. Küllalt ja liiga palju olen kuulnud lolli jama poppide treenerite suust. Ühe popi treeneri tõttu on mul üks põlv õhtul – tema arvas, et on täitsa okei, kui ülekaaluline teeb väljaasteid ja poolkükke ning vastutuse veeretas minu peale, teatades, et eks ma ise tunnen piiri. Ma olen võitleja loomuga ja piiri tunnetasin siis, kui põlves raks käis ja nüüd ongi varsti põlveopp ees. Ka nendes peentes telepaksude saadetes näen pidevalt pakse kükkimas ja mõnda isegi veel raskus (!!!) turjal … tule taevas appi. Kuidas ma saan selliseid “õpetajaid” enda kallale lubada? Kui need kuulsad juba sellised on, siis mis veel need tavalised pisikesed trennisaali pupsikud minuga ära teeks? Paneks maratoni jooksma, et küll siis rasv ilusti kulub?

Arsti soovitusi loomulikult kuulan.

A mis su teema mõte muidu oli? Tahtsid sa ikka teada, miks paksud trenni ei lähe või ehk lihtsalt meile teada anda, et kõik paksud on lollid? Paksude mugavustsoonist ei tea sa tegelikult ilmselt mitte midagi, sul pole õrna aimugi, kas konkreetne paks on midagi üritanud või mitte, kui palju ta vaeva on näinud, kas tulemusega või ilma. Sa ei tea ka seda, kust ta tuleb, mis elu ta on elanud, millised võimalikud psüühilised või somaatilise hädad tal on.

Ma täitsa nõus sinuga. Minul küll erilist ülekaalu pole, aga läksin ükskord 24/7 fitnessi kõht-selg-tuhar trenni. Ütlesin treenerile, et pole enne käinud jne. Tema soovitas sellele vaatamata teha harjutusi nii, et mõlemas käes viiekilone ketas. Tulemuseks oli see, et mul tekkis kudede põletik, käed paistetasid üles ja olid kohuvalt valusad, liigutada ei saanud.
Kõik, kellele ma seda rääkisin, ütlesid, et uskumatu, mis treener see oli, algaja peab tegema kiloste hantlitega või üldse ilma. Aga nii see oli. Ärge uskuge spordiklubide treenereid, minge parem füsioterapeudi juurde või käige ujumas.

#3499459:

Minu arust jaguks meil kõvasti tööd toitumishäiretega tegelevatele psühholoogidele, kelle poole peaks saama pöörduda ilma perearsti saatekirjata. Kui keegi oskab sellist psühholoogi soovitada, oleksin väga tänulik.

Sensuses minuteada on, aga seal regulaarselt käimine on paras pankrot – üks seanss oli mõni aasta tagasi 60+ eurot. Oli ka mingi grupiteraapiate seeria söömisteemaline, aga see oli vist rohkem buliimikute teema ja maksis ka 300+ eurot.
Täiesti nõus, et arusaamatult vähe on teada psühholooge, kes tegeleks paksudega. Võimalik, et neid on, aga kui suudan end kätte võtta ja otsustan, et nüüd lähen psühholoogile, siis selliselt neid üles leida on vägagi keeruline. Pealegi mängib jällegi see hind – no ma ei saa hakata lihtsalt läbi proovima psühholooge, et millal leian selle, kellega mul klapib ja kellest mulle kasu on. Nad ju müüvad usaldust ja seda toodet ei ole võimalik ette kuidagi kontrollida.
Ja muidugi mängib ka aegade puudus – psühholoogi juurde minek pole mingi vererõhu kontroll, et lähen kohale, kui minu aeg tuleb, ja teen ära. Sa pead end ette valmistama, olema valmis end avama, olema suuteline abi küsima – ja kui ooteaeg selleks on mitu kuud, siis on asi üsna mõttetu.

Lisan veel, et kui kaalulangetamiseks piisaks TEADMISEST, et ülekaalulisus on ebatervislik, siis ei tohiks meil olla ühtegi ülekaalulist arsti, õde või muud meditsiinitöötajat. Aga sellegipoolest neid on ja mitte vähe.