Mul on üks sõbranna, kes on tugevas ülekaalus, 95kg 160cm juures pigem rasvunud. Tema kilod on kuidagi ühtlaselt jagunenud mööda keha laiali ja ma ei oska teda ette kujutada saledana kuidagi. Viimased kaks aastat olime mõlemad sellised.. ülekaalulised, aga mulle tõesti ei sobinud, kõik kilod tulid ümber naba või kintsudele, samas olin täielik pesulaud. Olen alla võtnud umbes 55 kilo ja tunnen, et olen oma elu parimas vormis, kuigi kehamassiindeksi järgi pigem normaalkaalu alumisel pulgal, aga järjest rohkem kuulen selleltsamalt sõbrannalt, et varem nägin ikka ilusam välja ja tema mees näiteks küll eelistab suuremaid naisi. See on kena küll, aga olen abielus enda mehega ja tema omale meeldida ei tahagi. Kolm eelmist suhet on sõbrannal lörri läinud, kaks viimast neist konkreetselt seetõttu, et mehed, kes suuri tüdrukuid eelistasid, on mõne saledama piigaga kõrvalsuhteid loonud. Muidugi, kaalu põhjuseks mõelda oleks puhas spekulatsioon, sest põhjuseid võib palju olla. Igatahes, ma leian, et suhtes on tähtis võrdsus, mitte ainult see, kui palju kumbki osapool kaalub, aga juba see, kui üks kahest käib jõusaalis, toitub tervislikult, on aktiivne ja sportlik ja teine eelistab vabal ajal diivanil pikutada ja krõpsu süüa, siis need on kaks erinevat maailma ja lõpuks hakkab emb-kumb ikkagi otsima kedagi, kellega enda hobisid jagada, tavaliselt see tervislikum pool. Meeste kallal on palju näritud, kui õllekõhuga lodev kiilakas härra latti väga kõrgele ajab ja otsib piltilusat saledat neiut endale, aga kui naine sama teeb, siis tavaliselt tuleb kisa 😀 Mul igatahes on hea meel, et need, kes mulle mu kaalust rääkisid, seda tegid, olgugi et sel hetkel ei tahtnud endale tunnistada ja arvasin, et inimesed on taktitundetud 😀