Hormoonid möllavad… Oh, naised.. rääkige, kas ma olen peast sooda 🙂 Nimelt, alates suvest on mul kuumahood ja minu jaoks täiesti äkki, päevapealt – olen 44, teema pävakorral. Arvasin, et see on 50 a teema, aga vöta näpust ;). Rääkisin mehele ka nüüd, et vaata, asi niikaugel, et ma olen nüüd vana ja asjad sedamoodi ;). A.. haa.. omast arust tegin nalja. Kuna ma tösiselt kannatan (ei saa magada, hullud kuumahood), siis ootasin oma mehelt mingit lohutust. Sellele ta aga vastas, et nojah, ma peaks ennast Tindesisse kirja panema ja eks mul oleks lööki noorte naiste seas, kes rikkust jahivad. Olen tema reaktsiooni peale täiesti tumm. Ma ei saa aru, kas ma olen peast soe ja see ärritab mind ilmaasjata vöi see tema käitumine/reaktsioon minu terviseprobleemidele on normaalne? Kas te naised räägite neid asju oma mehega? Kas nad on kursis vöi nad ei taha iialgi teada neid nö naiste asju… Kas pean ise sellega toime tulema ja mitte oma kaaslast sellest teavitama? Kas see on üleliigne info meestele, mida nad teada ei tahaks, sest see on ju nö osa elust ja kuulub nö naise elu juurde, mis on normaalne?
Teema: üleminekuiga, lähen hulluks, pahane mehe reaktsiooni peale
Mees on vähemalt aus – rääkis ära, mis plaanid tal nüüd edaspidi on.
Olen ka mõelnud sellele teemale, et kas ma üldse räägiksin mehele (saan kohe 50, aga veel mingeid sümptome ei ole). Ma vähemalt esialgu ei räägiks, kuni kannatab. Meestel on see asi natuke teistmoodi, nad läbivad umbes selles vanuses keskeakriisi, mil ise tunnevad vananemist ja tahavad seda meeleheitlikult edasi lükata. Hakkavad siis lollusi tegema, noori naisi jahtima vms., kõik selleks, et enesele tõestada, et nad pole veel vanad. Kui siis naine hakkab rääkima, et ta on nii vana, siis ehmatab see mehe ikka täiesti ära.
See on minu arvamus muidugi (ja meil on küllalt hooliv suhe). Ma sinu asemel läheks ruttu arstile ja saaks mingi asendusravi peale ja ütleks mehele, et läks õnneks üle.
Ilmselgelt oled sa tõesti ka liiga noor nende asjade jaoks, arstile peaks kindlasti minema juba sellepärast kontrolli.
mu mees teeks ka sellist nalja.
no ja eks me tee lastega ka nalja tema hallide juuste ja hõreneva pealae kohta. pole midagi parata, et need vananemise ilmingud meid tabavad.
Mina mehele ei räägiks.
täiesti arusaadav! Mina oleks ka väga solvunud kui oma mees nii ütleks.
Olen ka mõelnud sellele teemale, et kas ma üldse räägiksin mehele (saan kohe 50, aga veel mingeid sümptome ei ole). Ma vähemalt esialgu ei räägiks, kuni kannatab. Meestel on see asi natuke teistmoodi, nad läbivad umbes selles vanuses keskeakriisi, mil ise tunnevad vananemist ja tahavad seda meeleheitlikult edasi lükata. Hakkavad siis lollusi tegema, noori naisi jahtima vms., kõik selleks, et enesele tõestada, et nad pole veel vanad. Kui siis naine hakkab rääkima, et ta on nii vana, siis ehmatab see mehe ikka täiesti ära.
See on minu arvamus muidugi (ja meil on küllalt hooliv suhe). Ma sinu asemel läheks ruttu arstile ja saaks mingi asendusravi peale ja ütleks mehele, et läks õnneks üle.
Ilmselgelt oled sa tõesti ka liiga noor nende asjade jaoks, arstile peaks kindlasti minema juba sellepärast kontrolli.
Ainus, mida kiita on su postituse viimane lause. Kõik muu… on nagu on. Elu mõte on meest jumala eest mitte häirida, ehmatada, et su tupsununnu ei peaks iial ühtegi negatiivset uudist kuulma, muidu paneb kohe plagama. Mees ei tohi näha sünnitust, lapse kakaseid mähkmeid ega teada midagi naise päevadest või nende ärajäämisest. Härrale peab jääma arvamus, et elab nuku kõrval, kes ei veritse, s.ttu ega vanane. Sest meestel on “see asi teistmoodi”. Aga naine peab küll ära kannatama oma mehe kiilaneva pealae, erektsioonihäired ja uroloogilised probleemid?
No ma teeks mehele nalja vastu, et paari aasta pärast, kui üleminekuiga sul möödas on, siis teed ka Tinderisse konto ja hakkad noorte meestega hullama, sest rasedusehirmu ju enam pole 😉
Menopaus ei tähenda seda, et naine peaks naiseks olemise ära unustama ja seksiga on kööga.
Ainus, mida kiita on su postituse viimane lause. Kõik muu… on nagu on. Elu mõte on meest jumala eest mitte häirida, ehmatada, et su tupsununnu ei peaks iial ühtegi negatiivset uudist kuulma, muidu paneb kohe plagama. Mees ei tohi näha sünnitust, lapse kakaseid mähkmeid ega teada midagi naise päevadest või nende ärajäämisest. Härrale peab jääma arvamus, et elab nuku kõrval, kes ei veritse, s.ttu ega vanane. Sest meestel on “see asi teistmoodi”. Aga naine peab küll ära kannatama oma mehe kiilaneva pealae, erektsioonihäired ja uroloogilised probleemid?
Aga miks mees peakski selliseid asju teadma? Mulle õpetas vanaema omal ajal, et mida vähem mees naisest teab, seda kasulikum eelkõige naisele endale… ja olen elu jooksul (vanust 40+) aru saanud, et see on üks väga õige õpetus. Minu mees ei tea tõepoolest midagi mu päevadest ega saa teada ka nende ärajäämisest. Ja ma tõesti ei peereta, situ, ei vaheta sidemeid jne mehe juuresolekul. Need on ikka privaatsed tegevused. Miks ma peaks siis seda, ainult minussepuutuvat, üliisiklikku asja nagu menopaus, minema talle kuulutama? Tema mulle pole oma terviseprobleeme kunagi kurtnud. On tüüpiline Eesti mees, kes pigem sureb kui tunnistab, et tal midagi viga. Ei hakka ka mina tema ees virisema, et mul see või teine häda küljes..
Ainus, mida kiita on su postituse viimane lause. Kõik muu… on nagu on. Elu mõte on meest jumala eest mitte häirida, ehmatada, et su tupsununnu ei peaks iial ühtegi negatiivset uudist kuulma, muidu paneb kohe plagama. Mees ei tohi näha sünnitust, lapse kakaseid mähkmeid ega teada midagi naise päevadest või nende ärajäämisest. Härrale peab jääma arvamus, et elab nuku kõrval, kes ei veritse, s.ttu ega vanane. Sest meestel on “see asi teistmoodi”. Aga naine peab küll ära kannatama oma mehe kiilaneva pealae, erektsioonihäired ja uroloogilised probleemid?
Aga miks mees peakski selliseid asju teadma? Mulle õpetas vanaema omal ajal, et mida vähem mees naisest teab, seda kasulikum eelkõige naisele endale… ja olen elu jooksul (vanust 40+) aru saanud, et see on üks väga õige õpetus. Minu mees ei tea tõepoolest midagi mu päevadest ega saa teada ka nende ärajäämisest. Ja ma tõesti ei peereta, situ, ei vaheta sidemeid jne mehe juuresolekul. Need on ikka privaatsed tegevused. Miks ma peaks siis seda, ainult minussepuutuvat, üliisiklikku asja nagu menopaus, minema talle kuulutama? Tema mulle pole oma terviseprobleeme kunagi kurtnud. On tüüpiline Eesti mees, kes pigem sureb kui tunnistab, et tal midagi viga. Ei hakka ka mina tema ees virisema, et mul see või teine häda küljes..
Ma ei saa aru, kuidas on võimalik elada mehega koos ja ta ei tea midagi sinu päevadest. Magan mehega ikka ühes voodis ja päevade ajal küll vahekorras ei ole. Põhjenduseks ei too peavalu vms. Vahepeal olen tugevast verejooksust nii läbi, et mees teeb koduseid toimetusi minu eest. Pole oma 25 aastase kooselu jooksul kordagi salajas hoidnud. Peale laste sündi on olnud samuti ju sama teema – millal olen selleks valmis.
Ma ei saa aru, miks see menopaus peaks tähendama, et oled vana? Minul läks kergelt, st kuumahood käisid peal küll, kuid mitte väga hullusti, külmetavale tüübile, nagu ma olen, päris head. Päevad jäid ära ja see on parim asi, mis juhtunud on, aga see minu intiimelu küll ei ole muutnud. Isegi ovulatsiooniaegne suurem söögiisu on alles jäänud 🙂
Ma olen 42 ja mul olid eelmisel sügisel kuumahood. Higistamisega, nii et mõni hommik oli voodi ja öösärk niiske. Ma arvasin, et varajane menopaus, aga need hood läksid paari kuuga üle, päevad käivad siiamaani nagu ikka. Tont teab, mis see oli, arsti juurde ei jõudnud.
Mehele ma ilmselt räägiks ikka. Vahest ta ise räägib, et muretseb, et mis saab kui tal vananedes enam ei tõuse. Ta arvab, et mina olen mingi nümfomaan, aga ma saaks hakkama küll ilma.
Nt ühel hetkel pole enam vaja rasestumisvastaseid vahendeid. Kas mees siis ei peaks seda teadma? Või on see ka vaid “naiste asi”. Meest ei huvitagi?
Me pole kunagi rasestumisvastaseid vahendeid kasutanudki. Kui soovitud laste arv täis oli, tegin steriliseerimisoperatsiooni. See oli minu ainuisikuline otsus, mehe panin lihtsalt fakti ette, et lähen opile. Aeg oli juba kinni pandud kui talle ütlesin. Esiteks teadsin ma kindlalt, et mina rohkem lapsi ei taha, teiseks ei näinud mõtet hakata siis aastaid mingit keemiat sisse sööma või muid vahendeid kasutama kui on ma lapsi enam ei soovi.
Vaata oma menüü üle, need kuumahood ei ole sugugi “must be”. Toitumises peab midagi olema, mida keha kuumahoogudega likvideerima hakkab ja mis päevadega ennem kehast lahkus. Aga naljadega on nii, et kui otsustad ise naljaga midagi öelda, ole valmis, et teine teeb vastunalja. ja kui sinu nali torkas teda, siis pole ka ime, et tema oma togis ka sind.
Mina mehele ei räägiks.
Aga miks? See on ju suur nö etapp elus mis on osa elust…
Mis “suurest etapist” sa räägid? Nagu kooli lõpetamine või lapse esimene samm?
Täis veidrik ikka!
mina ka ilmselt ei hakkaks mehele “suurt” uudist teatama, et nüüd kallis mees, on mul käes menopaus. Käin regulaarselt naistearstil ja kui see kätte jõuab, hakkab võtma ka selle leevenduseks vajalikke tablette. oleme üle 20 aasta abielus, mees on olnud kahe lapse sünnituse juures, aga menopaus ei ole küll see teema – mida peaks mehele ettekandma. ei ole ju eluohtlik terviseseisund.
Ma olen 42 ja mul olid eelmisel sügisel kuumahood. Higistamisega, nii et mõni hommik oli voodi ja öösärk niiske. Ma arvasin, et varajane menopaus, aga need hood läksid paari kuuga üle, päevad käivad siiamaani nagu ikka. Tont teab, mis see oli, arsti juurde ei jõudnud.
Mehele ma ilmselt räägiks ikka. Vahest ta ise räägib, et muretseb, et mis saab kui tal vananedes enam ei tõuse. Ta arvab, et mina olen mingi nümfomaan, aga ma saaks hakkama küll ilma.
Kui te ühes voodis magate ja sul hommikuks riided niisked on, siis kuidas mees aru ei saa?
Minul on see aeg praegu käes ja mina ei räägi. Milleks rääkida, mis mees teha saab? Ainult kaasa tunda ja haletseda. Aga mingit kaastunnet ma küll ei vaja, menopaus on paratamatus ja tuleb üle elada nagu sügis või kehv ilm. Mis sellest siis heietada ja teisi selle teadmisega koormata.
Sellele ta aga vastas, et nojah, ma peaks ennast Tindesisse kirja panema ja eks mul oleks lööki noorte naiste seas, kes rikkust jahivad
Hea nali see nüüd igatahes pole. See tähendab nagu seda, et teda ennast ei taheta tema enese pärast, ta siis ostaks müüdavaid naisi justkui. Teab ka tinderivärki. Ei hinda oma kaasat ega saa aru inimeste vananemisest üldiselt. Kindlasti arvab,. et tema ei vanane ja ei muutu. Räägib oma rahast imelikult, tekib küsimus, et kas sa oled rikka mehe koos varaga saanud omal ajal või on see ikka teie ühisvara, mille sinu üleminekueani olete koos loonud ja kui nii on, siis miks mees selle eest oleks justkui valmis inimesi óstma hakkama, otu on või?
Öine higistamine, nii et öösärk märg, on vähi B-sümptom. Käige kontrollis ära, higistajad.
No ma teeks mehele nalja vastu, et paari aasta pärast, kui üleminekuiga sul möödas on, siis teed ka Tinderisse konto ja hakkad noorte meestega hullama, sest rasedusehirmu ju enam pole ????
Menopaus ei tähenda seda, et naine peaks naiseks olemise ära unustama ja seksiga on kööga.
Menopaus ongi seksi surm ja kuidas menopausis naine hakkab noori mehi hullutama, ise ka arusaad millist jampsi ajad? Alaväärsus kompleks on tohutu
Menopaus ongi seksi surm
??? Ei ole märganud.
Öine higistamine, nii et öösärk märg, on vähi B-sümptom. Käige kontrollis ära, higistajad.
Keegi on minu eest selle kommentaari kirja pannud! Jah, öine higistamine on vähi sümptom. Olin 39, kui aeg-ajalt hakkasid öised kuumahood. Lasin ennast kontrollida. Ja voilaa… vähk… Kiirelt opile ja praegu kõik ok, vähk opereeriti välja, oli esimene staadium ja siirdeid polnud ka veel ajanud. Kui aga oleksin jäänud arvama, et mul juba miski varajane menopaus ja lihtsalt ootama jäänud mitu aastat, siis oleks vähk saanud kaugemale areneda ja asjalood halvasti…
Sina tegid nalja, aga ei kukkund vist hästi välja. Mees üritas ka vastu nalja teha, kukkus veel kehvemini välja, nüüd on naisel silmad peos ja itk valla.
Menopaus on tüütu ajajärk küll, aga no nii afiseerima ma seda mehele nüüd ka ei hakka, et vot nüüd on sul vanamutt voodis, märjaks ei lähe, higistab, päevad tulevad kuna juhtub jne. No misasja, loomulik asi, aga ega ta ka kõike ihulisi detaile teadma ei pea. Samamoodi näiteks ei oota mina temalt ülevaadet, kuidas eesnääre elab ja kas 6ise pissimisega veel juga tugev on (kuigi tean, kui tal sellega probleeme on, kuid arsti leiab inime ise üles). Vanaks jääme me mõlemad. Mul ootavad need veel ees ja nii emal kui vanaemal on menopausivaevused ikka 10+ aastat, kuumahood jne, panen vaimu vaikselt valmis juba, et minulgi pole enam mägede taga.
Sellele ta aga vastas, et nojah, ma peaks ennast Tindesisse kirja panema ja eks mul oleks lööki noorte naiste seas, kes rikkust jahivad.
Sellele tuleb vastata, et sõbrake, pool varast on ju minu oma ja lapsed tuleb sul ka veel üles kasvatada – pole sul eriti hoobelda millegagi.
Minul on see aeg praegu käes ja mina ei räägi. Milleks rääkida, mis mees teha saab? Ainult kaasa tunda ja haletseda. Aga mingit kaastunnet ma küll ei vaja, menopaus on paratamatus ja tuleb üle elada nagu sügis või kehv ilm. Mis sellest siis heietada ja teisi selle teadmisega koormata.
Mul üks tuttav mõtles ka nii oma vähiga. Et mis ma ikka siin lähedasi koorman… Kuni ühel päeval surnud oli… Meeski ei teadnud.
Ma tõesti ei mõista selliseid suhteid. Miks neid üldse siis peetakse kui oma väga isiklikke asjugi ei saa partnerile rääkida…
Rääkisin mehele ka nüüd, et vaata, asi niikaugel, et ma olen nüüd vana ja asjad sedamoodi ;). A.. haa.. omast arust tegin nalja. Kuna ma tösiselt kannatan (ei saa magada, hullud kuumahood), siis ootasin oma mehelt mingit lohutust. Sellele ta aga vastas, et nojah, ma peaks ennast Tindesisse kirja panema ja eks mul oleks lööki noorte naiste seas, kes rikkust jahivad.
Kui sa ise enda arust nalja tegid, siis miks mees sellele naljaga vastata ei tohtinud? Või mis liiki lohutust sa mehelt otsisid, et ta tuleb kuumahoo peale sulle tuult lehvitama või tunneb kaasa, et oo kui kahju, kui sul päevad ära jäävad…
Menopaus ei ole siiski tavaline terviseprobleem. Mees on ööd läbi mu voodil istunud ja mul verd pühkinud, on imetamisrinnahoidjat ostnud ja üldse kõike teinud ja näinud. Aga menopausist ma siiski ei räägiks, vähemalt sel ajal mitte, kui mees veel täies elujõus ja seksuaaljõus on. Miks? Sest sellest on siingi varem juttu olnud, menopaus on meestele signaaliks, et naine on seksuaalsest east välja jõudmas / jõudnud. Midagi ei ole parata, nii see lihtsalt on. Kõik muud tervisehädad ja sünnitamised ja mis iganes kannatab mees suht valutult ära, aga neil on raske leppida, et nende naine on fertiilsest east väljas. Mina olen nii aru saanud.
Huvitav, mul oli ka paar aastat tagasi mingi higistamisprobleem, kaebasin ka mehele, et ei tea, kas menopaus. Tema tegi ka enda arust nalja, et kas peab uue naise otsima, mispeale mina lõõpisin vastu, et andku minna, kas ma teen sust paar kena portreed või, mine seisa sinna valgemasse nurka.
Teadaolevalt pole ta uut naist veel otsima hakanud, minul päevad jätkuvad endiselt, higistamishood on kadunud, seks nagu muiste, ainult kui on tööl stressirohke periood, kipub mehel natuke probleeme olema sellega ja mina pean rohkem võimlema.
Muidugi, meie peres on majandamine tasakaalus ja mina pole mehe ülalpeetav, see võib ka lugeda.
Naine 45
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
