Kuidas suhtuda sellesse kui tööandja arvab,et teen tööluusi ja valetan talle?Nimelt olen epilepsiahaige ja ei andnud talle kohe tööle asudes teada oma haigusest ja nüüd on ta tige sellepärast ja arvabki nii.Mul oli 2 päeva järjest enne tööleminekut hoog ja polnud võimeline minema sellepärast tääle ja tekkiski selline olukord.Kas oskab keegi nõu anda kuidas antud olukorrast rahulikult välja tulla?
Aitähh
Kui sa oma haigusest kohe oleksid rääkinud, poleks sind tööle võetud või kui oleks võetud, oleks osatud sinu nõrga tervisega arvestada. Nüüd on 2 päeva järjest keegi pidanud sinu asemel tööle tulema ja selge, et selline asi tekitab kollektiivis paksu verd. Kui lootust tervenemisele pole, ei pea võimalikuks, et saaksid sellel töökohal jätkata. Olenevalt tööst ei taha keegi pidevalt teise asemel tööle tulla või kahe inimese tööd teha.
Aga sa valetasidki ja tegid tööluusi.
Oma tervislikust seisundist tuleb enne lepingu sõlmimist rääkida. Tööandja ei tea ja ei oska aimata mis haigus sul on. Talle tuli see ju üllatuseks.
Meil ei ole selline töö kus on vaja asendusi.Töötan üsna suures poes kus on kohal korraga mitmeid inimesi kes ka korraga töötavad.
Enda haigusega on mul tõesti väga raske leida erinevaid töid,kuid antud töö ei tohiks sinna hulka kuuluda kuna pole ohtlik kuidagi ja arvan,et ta poleks tohtinud ka mu haiguse pärast mulle ära öelda kuna see oleks kindlasti diskrimineerimine.
Kuidas see oleks diskrimineerimine, kui sa oma tervise tõttu pole juba mitu päeva tööle saanud? Tööle ju võeti sind siiski vajadusest töötegija järgi, mitte selle järele, et töötaja järjest kodus haige on.
Aga sa valetasidki ja tegid tööluusi.
Kuidas ta valetas ja tööluusi tegi? Ilmselt võttis haiguslehe. Haigusleht ei ole tööluus.
Ja ei, enne tööle asumist ei pea oma haigusest teavitama.
Haiguslehe võtsid ikka? Muidu ju ongi tööluus.
Ma arvan, et sellist asja peaks juba enda heaolu arvesse võttes ütlema. Kasvõi peale tööle saamist. Kui peaks töö juures hoog peale tulema, mida need kolleegid ja ülemus peaks tegema kui nad ööd ega mütsi ei tea? Päris korralik šokk oleks.
Kuidas suhtuda sellesse kui tööandja arvab,et teen tööluusi ja valetan talle?Nimelt olen epilepsiahaige ja ei andnud talle kohe tööle asudes teada oma haigusest ja nüüd on ta tige sellepärast ja arvabki nii.Mul oli 2 päeva järjest enne tööleminekut hoog ja polnud võimeline minema sellepärast tääle ja tekkiski selline olukord.Kas oskab keegi nõu anda kuidas antud olukorrast rahulikult välja tulla?
Aitähh
Lähed ja vabandad. Sisuliselt oled ju inimese usaldust kuritarvitanud ja tema kui ülemuse autoriteeti õõnestanud. Sa oled ülemusele öelnud, et ta on inimene, kellele võibki valetada. Nii et mine vabanda. Ülemuse kiusuga ei ole siin midagi pistmist. Võta vastutust enda tehtud vigade eest ja mine vabandama. Ja muidugi pead arvestama, et sul tuleb töölt lahkuda, kuna ülemus arvab iga järgmine kord, et sa jälle oled midagi varjanud ja valetanud. Ega siin muud võimalust polegi kui vabandada ja lubatada, et teed enda poolt parima, et antud olukord enam ei korduks. Ja siis tuleb sul endal tõesti ka pingutada, et mitte usaldust kuritarvitada.
Oma tervislikust seisundist tuleb enne lepingu sõlmimist rääkida. Tööandja ei tea ja ei oska aimata mis haigus sul on. Talle tuli see ju üllatuseks.
kindlasti mitte, piisab täiesti kui lihtsalt haigusleht esitada. tööandja ei pea teadma su diagnoose.
Kuidas suhtuda sellesse kui tööandja arvab,et teen tööluusi ja valetan talle?Nimelt olen epilepsiahaige ja ei andnud talle kohe tööle asudes teada oma haigusest ja nüüd on ta tige sellepärast ja arvabki nii.Mul oli 2 päeva järjest enne tööleminekut hoog ja polnud võimeline minema sellepärast tääle ja tekkiski selline olukord.Kas oskab keegi nõu anda kuidas antud olukorrast rahulikult välja tulla?
Aitähh
esitad tööandjale haiguslehe ja probleem lahendatud
kui haiguslehte ei võtnud, siis ongi ju tööluus, ei mingit kiusamist ja tööandja pahameel on täiesti õigustatud. loodetavasti ei oota sa, et sulle nende 2 puudutud päeva eest palka makstaks.
kui tööpäeval tööle ei ilmu, siis tuleb esitada haigusleht. diagnoosi tööandja teadma ei pea, küll aga peaks tööandja saatma su töötervishoiuarsti juurde, kes siis annab hinnangu, kas sinu tervislik seisund lubab sellisel kohal töötada. kui arst leiab, et ei sobi, siis lõpetabki tööandja su lepingu, sest inimest ei tohi lubada tööle, mis kahjustab tema tervist
Huvitav, kui inimene peale tööle asumist saab tõsise tervserikke või haigestub krooniliselt, kas siis on ta ka oma ülemusele valetanud? Noh, et ei olegi surematu ja julges haigestuda? Peaks vabandama ja lubama, et saab ülemuse rõõmuks kohe terveks?
Mul on mitu töölesoovijat arglikult vestluse käigus maininud,et neil epilepsia. Mina ei ole sellest probleemi teinud ja seda ka väljendanud. Olen just tänulik, et ta sellest teavitab, sest oskame siis selleks valmis olla ja see haigus ei ole takistuseks töösuhte loomisel. Kui kodanik ise tunneb, et antud töös ei ole midagi sellist, mis võib talle halvasti mõjuda, siis lööme käed!
Olen elu jooksul küllalt epileptikuid abistanud, kusjuures kliendid, mitte kolleegid, ja seega see mind verest välja ei löö.
Ma olen seisukohal, et see on haigus, millest peab rääkima. Su enda heaolu pärast. Inimesed oskavad siis sind vajadusel aidata.
Aga selge on ka kahjuks see, et kui neid hooge hakkab tulema iga nädal, siis töösuhte jätkamine ei saa olla võimalik. Ja solvuda pole siin midagi. See kauplus, kus sa töötad, on ikkagi äriettevõte, mitte sotsiaalhoolekande asutus. Ning väide, et teised said ju töö ära teha, ei ole just pädev. Mõtle ise, mille jaoks siis sind üldse juurde palgati?!
Kas oskab keegi nõu anda kuidas antud olukorrast rahulikult välja tulla?
Esitad haiguslehe ja lähed vabandad tööandja ees, et oma haigusest varem ei rääkinud.
Et sa sellest enne tööleasumist ei rääkinud, sellest saan isegi aru. Aga juba tööd alustades oleks otsest ülemust oma haigusest siiski võinud teavitada, kindlasti oleks ta nüüd palju mõistvam olnud.
Kui on haigusleht, siis pole probleemi.
Võid öelda, et haiguse tõttu polnud võimeline oma haigestumisest teatama.
Diagnoosi ei soovita öelda tööandjale ühegi haiguse puhul. See on siiski ainult teie asi, mis haigus teil on. Eestis on väga palju stigmaseeritud diagnoose ja tööandjate suhtumine kroonilistesse haigetesse väga halb. Isegi töövõimetuse puhul teavitad sellest ilma diagnoosita.
Võta haigusleht.
Kui on haigusleht, siis pole probleemi.
Võid öelda, et haiguse tõttu polnud võimeline oma haigestumisest teatama.
Diagnoosi ei soovita öelda tööandjale ühegi haiguse puhul. See on siiski ainult teie asi, mis haigus teil on. Eestis on väga palju stigmaseeritud diagnoose ja tööandjate suhtumine kroonilistesse haigetesse väga halb. Isegi töövõimetuse puhul teavitad sellest ilma diagnoosita.
Haigestumisest tuleb esimesel päeva hommikul teatada.
Kui on haigusleht, siis pole probleemi.
Võid öelda, et haiguse tõttu polnud võimeline oma haigestumisest teatama.
Diagnoosi ei soovita öelda tööandjale ühegi haiguse puhul. See on siiski ainult teie asi, mis haigus teil on. Eestis on väga palju stigmaseeritud diagnoose ja tööandjate suhtumine kroonilistesse haigetesse väga halb. Isegi töövõimetuse puhul teavitad sellest ilma diagnoosita.
Haigestumisest tuleb esimesel päeva hommikul teatada.
Jah, kui see on võimalik.
#2939075:
#2938994:
Kui on haigusleht, siis pole probleemi.Võid öelda, et haiguse tõttu polnud võimeline oma haigestumisest teatama.
Diagnoosi ei soovita öelda tööandjale ühegi haiguse puhul. See on siiski ainult teie asi, mis haigus teil on. Eestis on väga palju stigmaseeritud diagnoose ja tööandjate suhtumine kroonilistesse haigetesse väga halb. Isegi töövõimetuse puhul teavitad sellest ilma diagnoosita.
Haigestumisest tuleb esimesel päeva hommikul teatada.
Jah, kui see on võimalik.
teatada tuleb esimesel võimalusel ning see võimalus on kindlasti enne seda, kui inimene kolmandal päeval tööle naaseb.
sellisest haigusest, mis sind võib ka tööl tabada, peab kolleege teavitama juba enda huvides, et nad oskaksid haigushoo puhul sind aidata
Diagnoosi ei soovita öelda tööandjale ühegi haiguse puhul. See on siiski ainult teie asi, mis haigus teil on.
Kui tegemist on haigusega, mille puhul haigushoog võib alata suvalisel hetkel, siis võiks tööandja sellest siiski enne teada, kui inimene keset müügisaali krampides põrandal tõmblema hakkab.
Ausus on nii mõnegi tööandja jaoks olulisem kui hirm diagnoosi ees.
Poetöö on väga stressirikas. Tavaline inimenegi satub vahel olukorda kus närvid viimseni pingul. Tõenäoliselt ikka on ülemusel õigus, kas just tööluusi kohast, kuid see töö on liiga stressirikas sulle sinu olukorras. Vallandatud ei taha keegi saada, kuid kas on võimalik kergem töö? Räägi ülemusega läbi.
Ise ei peaks lahkuma. Tahad ju töötada? Pigem arutaks arstiga raviskeemi. Minu sugulane, epileptik, sai hood täiesti kontrolli alla, juba aastaid ei ühtegi.
Kui tõesti tööandja otsustab töösuhte katseajal lõpetada, siis pöördud Töötukassasse. Kui viimase 36 k jooksul oled 12k töötanud, siis on õigus töötuskindlustushüvitisele.
Kui sa oma haigusest kohe oleksid rääkinud, poleks sind tööle võetud või kui oleks võetud, oleks osatud sinu nõrga tervisega arvestada.
Tööle kandideerides EI PEA oma tervisest sõnagi rääkima, kui ei taha.
Kui sa oma haigusest kohe oleksid rääkinud, poleks sind tööle võetud või kui oleks võetud, oleks osatud sinu nõrga tervisega arvestada.
Tööle kandideerides EI PEA oma tervisest sõnagi rääkima, kui ei taha.
Ja teised ka EI PEA ühe haige töökaaslase tööd kogu aeg ära tegema!
Ülemusele helistaski abikaasa kohe hommikul ja teatas asjaoludest niet teadmatusse ei jäänud keegi ja haigusleht sai ka võetud.Rääkisin ka hiljem tööandjaga kuidas võiks jätkuda töösuhe edaspidi minu haigusega seoses ja ta eriti õnnelik just polnud,et mul see üldse on ja nüüd kahtlebki kas on üldse mõtet töösuhet jätkata või mitte.Ütles,et kardab töökoha maine rikkumist kui klientide ees peaks hoog tulema..Et jah pigem kaalun siiski nüüd hoopis ise lahkumist kuna ta tundub väga suurte eelarvamustega olevat ja töötajatest paistab tal täiesti savi olevat..
Sul endal on ju tööandjast samuti täiesti savi.
Mul on lähisugulasel sama haigus ja ta ikka reaalselt arvestab sellega, milline töö selle haigusega sobida võiks ning alati on töövestlusel oma haigust maininud, iseenda huvides. Ilma tööta pole ta kunagi olnud, pigem pakkumisi alati rohkem kui üks ning saab ka korralikku tasu oma töö eest.
Mina ri tea epilepsiast midagi. Kui keegi mu kõrval kokku kukub, ei oska mina midagi teha. Ei oska ka häirekeskusele öelda, kas infarkt, skisohoog või epilepsia. Mingit abi ta minu käest ei saaks.
Ise tead, kas oma elu ja tervisega niimoodi mängida.
Mina ri tea epilepsiast midagi. Kui keegi mu kõrval kokku kukub, ei oska mina midagi teha. Ei oska ka häirekeskusele öelda, kas infarkt, skisohoog või epilepsia. Mingit abi ta minu käest ei saaks.
Ise tead, kas oma elu ja tervisega niimoodi mängida.
Kiirabi sa ju ikka kutsud, seega saab abi. Ju ta siis ise hindab, et muud abi polegi vaja. Epilepsia puhul ei saagi kõrvalt muud abi pakkuda kui turvalise tagamine ja vajadusel kiirabi kutsumine.
Teatud haiguste puhul on esmane käitumine tähtis, näiteteks epilepsia puhul tuleb panna ta külili, et ei tõmbaks okset kurku. Samas ei tohi anda juua ega panna midagi hammaste vahele (varem soovitati keelde hammustamise vältimiseks).
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
