Kuidas käituda, kui oled ülemusest targem? Kindlasti paljud ütlevad nüüd, et oled endast liiga heal arvamusel, pole sa midagi targem. Võib olla nii. See on lihtsalt minu sisetunne. Tegelikult töötasin ma varem sama koha peal, mis tema, ainult et tunduvalt edumeelsemas firmas. Kui mul lapsepuhkus seal lõppes, siis koondati, oli masuaeg. Olin aasta lihtsalt lapsega kodus, rahamuret polnud. Kandideerisin praegusele töökohale, kuna laps läks sügisel aeda ja kodus hakkas igav. Ütleme, et olen nüüd aste allpool, kui varem, ja madalama palgaga ka. Aga päris ausalt ütlen, et oma ülemuse kohta ma ei ihalda. Tahan praegu, kui laps veel nii väike ja teine läks just kooli, olla rohkem pere päralt.
Aga asi on selles, et ma olen teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas tööd paremini korraldada, aga ülemus vaatab neist lihtsalt mööda. Või toob mingeid otsitud põhjendusi, miks ei saa ühte või teist asja teha.
Aga tema poolt on töö korraldamata ja see takistab minu tööd.
Küsimus, kas teie läheksite oma ettepanekutega otsesest ülemusest mööda kõrgema ülemuse jutule või mitte? Ma tõesti ei taha oma ülemuse kohta, vähemalt mitte lähema paari aasta jooksul ja selles firmas tõenäoliselt üldse mitte.
Tegelikult mul on oma ülemusest kahju. Ta on vanem naisterahvas ja mingitel koolitustel ta pole käinud. Tänapäevaste töövõtetega kursis pole. Ühelgi keskastmejuhi koolitusel ta pole ilmselt käinud – kuidas luua meeldivat tööõhkkonda ja töötajaid positiivselt motiveerida. Kui mina tema asemel oleks, siis ma ilmselt kardaks kõvasti oma koha pärast. See on ka veel minu kasuks, et mul poleks probleemi sealt päevapealt ära tulla, aga tema jaoks on see ilmselt unistuste töökoht.
Teema: ülemusest targem
No oleneb kuivõrd sind kotib see teema.
Eesti ettevõtetes on see täiesti tavaline, et madalamal positsioonil olija on ülemusest targem, just nagu siin kirjutad. Kaadrivalik ja täiendõpe on väga kaootiline ja sellest see tulebgi.
Kui on tegu keskastmega, siis soovitan otsesest ülemusest mööda minna. See keskaste on üsna suva. Teinekord ongi nii, et kui keegi saab keskastmeülemuse ülemusega isiklikult hästi läbi, siis ta allub keskastmejuhile vaid formaalselt.
Mul oli otsene ülemus pensioniealine naisterahvas. Väga pühendunud töötaja, aga hirrrmus konservatiivne ja aastakümnetetaguste töövõtete ning arusaamadega. Tolle otsene ülemus ja kõige suurem ülemus (mõlemad firma omanikud) teadsid suurepäraselt tema puudusi, kuid olid harjunud aastakümneid temale toetuma ja hindasid kõrgelt tema lojaalsust ka. See inimene oli töötanud koos nendega paarkümmend aastat vene ajal koos ja kui nad Eesti ajal firma asutasid, siis võtsid selle naise kaasa. Kui ma oleks läinud otsesest ülemusest mööda, siis parimal juhul poleks mitte midagi muutunud ja halvemal juhul oleks mul endal jamaks läinud.
Oota pisut. Kui sa talle ja teistele ikka korralikult märku annad, et ülemus on lol-l-l ja veelgi lollim ja sina oled temast targem, siis võid kindel olla, et kõik muutub. Sinust saadakse lahti. Mis vahenditega, see oleneb… Aga üldiselt, otsi omale uus koht, sest seal ei tule ilmselt midagi välja. Mõlemapoolselt. Mina pearaamatupidajana küll ei kujutaks ette, et läheksin kusagile firmasse rearaamatupidajaks. Nonsens. Ette hukkumisele määratud ettevõtmine. Samuti ei võtaks ma kunagi enda juurde tööle inimest, kes on varem samal ametipositsioonil töötanud kui mina. Samuti mitte endast vanemat inimest. Suppordinatsioon lihtsalt ei töötaks.
Mul sama seis, olen aste madalamal kui enne last ja mul on suuremad kogemused antud alal kui mu ülemusel. Mina endale küll vett peale ei hakka laskma kõrgema ülemuse jutule minnes. Minu poolest olgu asjad nagu on, see pole minu asi osakonna tööd korraldada. Teen oma osa võimalikult hästi ja üritan nii palju kui võimalik mingeid muid asju õppida, et siis hiljem edasi liikuda, kui olen selleks valmis. Kaotasin pärast lapsepuhkust endise töö ja ei leidnud paremat kohta, kui praegu on. Kui mul pole enam CV-s pausi ja väga väikest last, saan kindlasti edasi. Seni ei targuta liialt, vaid teen oma tööd.
Aga sellised nagu su ülemus ei karda oma koha pärast, sest on selleks liiga rumal. Oli ka au ühe tõepoolest rumala ülemusega mõnda aega koos töötada, kui kaupluse juhataja ikka excelit ei oska, siis igasugune lugupidamine kaob. Olin samuti aste madalamal, temal mitte mingit haridust, aa sotsiaaltööd oli kunagi ammu õppinud.
venelastel hea ütlemine- sina ülemus, sina loll; mina ülemus, mina loll
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
