Teema: “Üleöö” selgasadanud kilod ja neist lahti saamine

Intervallpaastumise toimest mina aru ei saa. Toitun nii nagunii, kuna isu pole enne pärastlõunat ja õhtul peale 20 meil ei sööda. Nii on see olnud pikki aastaid. Peaksin ammu sale olema. Veidi kahtlustan, et sellises pikas vahes võibki asi olla. Keha on nö säästurežiimis. Aga vägisi toitu sisse ei topi kui isu pole.

#3821021:

#3820940:

Intervallpaastumise toimest mina aru ei saa. Toitun nii nagunii, kuna isu pole enne pärastlõunat ja õhtul peale 20 meil ei sööda. Nii on see olnud pikki aastaid. Peaksin ammu sale olema. Veidi kahtlustan, et sellises pikas vahes võibki asi olla. Keha on nö säästurežiimis. Aga vägisi toitu sisse ei topi kui isu pole.

Hahhahaa. Räägi veel sellest n-ö säästurežiimist ja selgita mulle, kuidas koonduslaagrites viibivad vangid sinusugused paksud ei olnud? Parem tunnista tõde: sa sööd rohkem kaloreid kui kulutad. Need säästurežiimid ja muud vabandused võid ära unustada.

Ehk seetõttu, et neil polnud kuude ja aastate jooksul ühtki korralikku toidukorda ja nad tegid iga päev rasket füüsilist tööd? Lisaks korraliku arstiabi puudumine, levinud haigused, konkurents niigi vähesele toidule jne. Tõesti olukorrad mida võrrelda… http://auschwitz.org/en/history/life-in-the-camp/nutrition

#3821093:

#3821049:

#3821021:

#3820940:

Intervallpaastumise toimest mina aru ei saa. Toitun nii nagunii, kuna isu pole enne pärastlõunat ja õhtul peale 20 meil ei sööda. Nii on see olnud pikki aastaid. Peaksin ammu sale olema. Veidi kahtlustan, et sellises pikas vahes võibki asi olla. Keha on nö säästurežiimis. Aga vägisi toitu sisse ei topi kui isu pole.

Hahhahaa. Räägi veel sellest n-ö säästurežiimist ja selgita mulle, kuidas koonduslaagrites viibivad vangid sinusugused paksud ei olnud? Parem tunnista tõde: sa sööd rohkem kaloreid kui kulutad. Need säästurežiimid ja muud vabandused võid ära unustada.

Ehk seetõttu, et neil polnud kuude ja aastate jooksul ühtki korralikku toidukorda ja nad tegid iga päev rasket füüsilist tööd? Lisaks korraliku arstiabi puudumine, levinud haigused, konkurents niigi vähesele toidule jne. Tõesti olukorrad mida võrrelda… http://auschwitz.org/en/history/life-in-the-camp/nutrition

Ja mis sind takistab vähem söömast? Mingit ‘säästurežiimi’ ei ole olemas. On kas kalorite liig (nagu sinul) või kalorite defitsiit.

Huvitav, et suvaline PK Kägu teab enda meelest paremini kui toitumisnõustajad ja arstid. 🙂 Jäägu sulle sinu arvamus, mina end selle tõttu koonduslaagri dieedile panema küll ei hakka. Kui kaal sõltuks ainult sissesöödud kaloritest, oleksin 20dates 90kg olnud ja praegu modellimõõdus, ometigi on vastupidi. 20dates reaalselt sai modellitööd tehtud kohalikul tasandil, aga sõin rohkem kui mu 2m pikad ja jurakad vennad, samuti pidutsesin palju, sõin öösiti rämpstoitu ja kiitlesin et mul on head geenid ???? Eks on kunagi ka paksudesse halvasti suhtutud. Karma.

#3821109:

#3821093:

#3821049:

#3821021:

#3820940:

Intervallpaastumise toimest mina aru ei saa. Toitun nii nagunii, kuna isu pole enne pärastlõunat ja õhtul peale 20 meil ei sööda. Nii on see olnud pikki aastaid. Peaksin ammu sale olema. Veidi kahtlustan, et sellises pikas vahes võibki asi olla. Keha on nö säästurežiimis. Aga vägisi toitu sisse ei topi kui isu pole.

Hahhahaa. Räägi veel sellest n-ö säästurežiimist ja selgita mulle, kuidas koonduslaagrites viibivad vangid sinusugused paksud ei olnud? Parem tunnista tõde: sa sööd rohkem kaloreid kui kulutad. Need säästurežiimid ja muud vabandused võid ära unustada.

Ehk seetõttu, et neil polnud kuude ja aastate jooksul ühtki korralikku toidukorda ja nad tegid iga päev rasket füüsilist tööd? Lisaks korraliku arstiabi puudumine, levinud haigused, konkurents niigi vähesele toidule jne. Tõesti olukorrad mida võrrelda… http://auschwitz.org/en/history/life-in-the-camp/nutrition

Ja mis sind takistab vähem söömast? Mingit ‘säästurežiimi’ ei ole olemas. On kas kalorite liig (nagu sinul) või kalorite defitsiit.

Huvitav, et suvaline PK Kägu teab enda meelest paremini kui toitumisnõustajad ja arstid. ???? Jäägu sulle sinu arvamus, mina end selle tõttu koonduslaagri dieedile panema küll ei hakka. Kui kaal sõltuks ainult sissesöödud kaloritest, oleksin 20dates 90kg olnud ja praegu modellimõõdus, ometigi on vastupidi. 20dates reaalselt sai modellitööd tehtud kohalikul tasandil, aga sõin rohkem kui mu 2m pikad ja jurakad vennad, samuti pidutsesin palju, sõin öösiti rämpstoitu ja kiitlesin et mul on head geenid ???? Eks on kunagi ka paksudesse halvasti suhtutud. Karma.

Oh, nüüd juba karma ka kaalutõusus süüdi. Mida veel?

Minul  sajavad kilod selga, kui liiga palju söön. Seda tean ilma igasuguste nõustajatetagi.

#3821462:

#3821343:

#3821170:

#3820922:

Mul tuli nö üleöö ehk mõne kuuga 30kg peale neljanda lapse sündi. St rasedusega lisandunud ülekilod ei kadunud, vaid hakkas kiiresti juurde tulema. Sünnitusjärgsel visiidil naistearst juba märkas, et olen kosunud ja kirjutas saatekirja endokrinoloogi juurde kilpnäärme kontrollimiseks. Kokku olen 40kg raskem kui enne rasedust. Arvestades kui raske mul beebi ja teiste lastega oli, kui vähe ma magada sain, kui vähe ma üldse süüa sain, ei ole see puhtfüüsiliselt võimalik, et need kalorid endale sisse sõin. Imetasin tollal veel kahte last ka, neljandat imetasin kaks aastat ja natuke peale. Oleksin pidanud iga päev suure kreemikoogi ära sööma ja füüsiliselt end mitte liigutama, aga meil on kodus magusat ainult sünnipäevalauas, muidu pole isegi suhkrut tavaliselt, kuna kohvi joome mustalt ja ei küpseta. Mingeid burgereid jne ka ei söö tihti, kord kuus ehk tellime pitsat, muidu pigem aedviljadel põhinev toit. Füüsiline aktiivsus oli kohe teisest päevast olude sunnil suur, kuna lapsed ei küsi ja mees pidi tööl olema. Lisaks lastele on meil neli suurt koera ja suur kodu, millega vaja tegeleda. Kodu koristamisel käis küll abiline alguses.

Siiani ei ole jälile jõudnud, mis selle kaalutõusu põhjustas. Ühel hetkel jäi see pidama ja enam ei liigu kaal alla ega üles. Ühtki ekstreemset dieeti ei soovi katsetada, olen vaid oma toitumist aeg-ajalt Nutridatas jälginud ja selle järgi on kõik hästi. Kusjuures neil aegadel kui ma olin noorem ja tõesti sõin rämpsu vastutustundetult, olin alakaaluline. Poleks kunagi arvanud, et kunagi vaatab kaalult vastu peaaegu kolmekohaline number. Õnneks olen pikemat kasvu. Siiani on tervisenäitajad head, ainult võhma on vähem ja jooksmine, mida varem koertega harrastasin, on vastunäidustatud.

Wow, aedviljadieedil 40kg juurde võtta on ikka imelugu küll!

29 kommentaari postitada teemas, millega sul absoluutselt kogemused puuduvad on omaete imelugu. Peab see teiste inimeste kaal ikka kinnisidee olema.

Kui tõesti nii väga huvitab, siis arstide vahet käimisel jõuti järeldusele, et kilpnäärme ja kortisooli näidud on paigast ära, ehk siis kaalutõusu põhjuseks on kilpnäärme alatalitlus ja liialt kõrge stressitase. Alatalitluse vastu on olemas ravim, aga see ei sobi ühe teise ravimiga, mida pean teise (kaasasündinud) haiguse kontrolli all hoidmiseks võtma. Stressitaset üritan madalal hoida, aga alati pole see elus teatavasti võimalik. Meie peres kasvab kaks puudega last lisaks teistele, kes ka tähelepanu tahavad. Üks puudega laps pidavat võrduma viie tavalapsega. Lisaks töö ja muu olme, pereliikmete kaotused, haigused jm mis viimastel aastatel on korraga peale tulnud. Nagu ikka, tulevad sellised asjad lainetena. Kehakaal on viimane asi, mille üle pead jõuab vaevata. Sel nädalal on mul esimene vaba nädalavahetus üle mitme aasta.

Puudega laps pole ülekaalu põhjus. Pigem ikka tervis mis korrast ära ja stressitase. Kilpnäärme teema on üks osa sellest.

Mul kolmest 2 puudega, kaaluga pole kunagi kimpus olnud. Vanuses 50+ ei võta ühtegi ravimit ja käin täiskohaga tööl nende laste kõrvalt.

Ei ole kunagi ka dieeti pidanud. Stressirikastel perioodidel pigem kaob söögiisu ja võtan alla kaalust.

Just seda ma ka kirjutasin. Inimeste organismid käituvad stressiga erinevalt – kes kaotab kaalu, kes võtab juurde. Minu tervisehädad on pärit lapsepõlvest ja pärilikku laadi.

Dieetidest olen pidanud vaid ketot, kuna see pidavat ka ühe minu haiguse kontrolli all hoidmise jaoks hea olema. See aitas isegi 20kg kanti alla saada ja suhteliselt kiirelt, aga kuna ma muidu toitun hoopis teistmoodi, ei suutnud seda pidada. Oli küll kõht koguaeg täis ja soovitan neile, kellele meeldib rasvane, liha ja vähe aedvilju. Mulle hakkas lihtsalt vastu, teadsin et ei suuda terve elu selliselt toituda ja vesistasin koguaeg kui perele ahjus aedvilju tegin. Loobusin isegi kasvuhoone pidamisest sel kevadel, kuna teadsin, et tomatid ajavad mu hulluks ja kaks tomatit oleks minu 20g net/carbs dieedi puhul juba päevanorm.

Mul ongi mingi haige asi, et mul ei ole eriti isu, korraga palju toitu ei mahu (tõstan endiselt rohkem kui ära söön mingi lolli lootusega, et ära mahub). Nt maovähendusoperatsioonist mulle kasu poleks, kuna magu on ilmselt niigi kokku tõmbunud. Vett ja kohvi samas mahub, aga neid ma nii palju ei joo. Kohvi lapsest peale mustalt ja suhkruta va keto ajal kui jõin rasvakohvi. Mingi tavaline eestlaste õhtusöök kartul+liha+kaste on mu jaoks nii raske vastu võtta, et saan teetassi pealt söönuks vist ???? Pasta samuti jube rammus. Armastan pigem nt salateid, kus palju rukolat sees. Seda jaksan rohkem süüa, aga kaloreid see ei anna. Salatile lisatav õli annab nendes põhiliselt. Ühtki tüüpilist patutoitu ei armasta, nt magusat, rafineeritud jahust tooteid jne. Popcorni vahel söön. Alkoholi ka ei tarbi, kuna mu kroonilise haiguse ja ravimitega on see vastunäidustatud. No tõesti ei ole mingit ebatervislikku ületoitumist, aga ülekaal ometigi on. Toidusõltuvust ka pole, pigem ortoreksia poole kaldu ja see ei tulnud ülekaalust, vaid algas esimese lapsega kui hakkasin uurima, mida toidupoes meile toidu pähe müüakse ja õppisin kõik mikrod ja makrod selgeks, lugesin raamatuid, käisin kursustel, vaatasin dokumentaale ja vahepeal ostsin kõike ainult ökopoodidest, pannes toidu alla meeletud summad. Üheks hetkeks leidsin vähemalt selles osas tasakaalu ja enam pilli lõhki ei aja.
Millegipärast tahavad inimesed uskuda, et ülekaalulised on kõik kodus ja söövad päev otsa, kuigi tegelikult on ju ammu tõestatud, et ülekaalul on palju põhjuseid. Erinevad kroonilised haigused, ravimite kõrvalmõjud (lapsepõlves kui ühed ravimid peale sain, võtsin kuuga 10kg juurde, vahetati välja ja kaal läks maha), stress, hormonaalne tasakaalutus jne. Inimese haigust on raskem mõnitada, seetõttu teisi põhjuseid eitatakse. Mul oli sünnitusjärgses kontrollis arstil kohe selge, et asi pole toitumises, vaid milleski muus. Isegi ei küsinud toitumise kohta, vaid andis kohe saatekirja eriarsti juurde, kes tuvastas probleemi.

Palju õnne, TA 🙂 Ma tean, mida sa tunned. Olen samas paadis. Alustasin 1. juunil ja nüüdseks on märkamatult, ilma erilise pingutuseta 12 kilo kadunud.  67 kg/170 cm, peagi 47a.

#3858428:

#3774704:

Pagan! Mul ei lähe riided selga juba siis, kui 3 kilo juurde võtan. Mis riideid te kannate? Mul on küll stretš teksad, aga ega need ju lõpmatuseni veni. Pigistavad siit-sealt ja peeglist vaadates on ka kileviineri mulje, kui oma 58-60 asemel 62 kg on “üleöö” tulnud. Mul isegi rinnahoidja pigistab, kui 62 kg ette tuleb. Annan ikka au teile, daamid, kes te aastaid endale valetada saavad (pole üldse paha pärast öeldud).

Sama siin. Mul on nii taljes või liibuvad riided ehk et juba 1-2 kg misiganes põhjusel paneb tulukese vilkuma. Ja tegutsema. Jätan pika mõnuleva õhtusöögi restoranis ära. Vahesnäkid samuti. Nädala pärast vanad püksid taas mõnusa istuvusega.

Naine 50, 170 cm, 55 kg

Jaa, eks suurel osal inimestest ongi toiduga normaalne suhe, nagu sinagi kirjeldad – suudetakse jääda mõõdukaks, korrigeerida ajutist ülesöömist või laisemat perioodi ning püsida läbi elu tervislikus kaalus. Samamoodi nagu suurel osal inimestest on terve suhe alkoholi või sigarettidega – et ei tarbita või püsitakse tarbides mõõdukas, mõju tervisele on sellisel puhul vähene.

Aga mõnikord suudab mõni mitte-nii-terve suhtumisega tegelane ka end “valguse poolele” tagasi murda, hirm tiksub kuklas küll, et mis siis saab, kui valvsus salamisi kaduma hakkab jälle, kas uus elustiil on piisavalt kinnistunud, et hakkab automaatseks muutuma?

Aga mina, TA,  tiksun vaikselt kahanedes edasi igatahes, praeguseks kaalun 66,7 kilo, kuskil 69-68 kg juures hakati mu kaalukadu nii massiliselt märkama-kommenteerima, et lausa ebamugav hakkas, aga tunnen end üle aastate jälle iseendana, energilise, särava, noh, ilusana 🙂

#3821021:

Hahhahaa. Räägi veel sellest n-ö säästurežiimist ja selgita mulle, kuidas koonduslaagrites viibivad vangid sinusugused paksud ei olnud? Parem tunnista tõde: sa sööd rohkem kaloreid kui  kulutad. Need säästurežiimid ja muud vabandused võid ära unustada.

Loomulikult olid koonduslaagrites inimeste ainevahetused säästurežiimil, muidu oleks nad seal kõik palju kiiremini hinge heitnud. Uuri parem, mida see säästurežiim tähendab. Jah, kui ikka piisavalt kaloreid ei saa, võtab alla igal juhul, aga keha hakkab ennast sööma ja vähehaaval oma funktsioone välja lülitama – inimene on väsinud, jõuetu, apaatne, vastuvõtlikum haigustele ja traumadele. Või arvad tõesti, et nad seal koonduslaagrites tervisest ja energiast pakatasid?