Perekooli Foorumis on keelatud:
4.7 anonüümsed abipalved;
4.8 omavoliline kooskõlastamata reklaam.
Perekooli Moderaator
Perekooli Foorumis on keelatud:
4.7 anonüümsed abipalved;
4.8 omavoliline kooskõlastamata reklaam.
Perekooli Moderaator
Minu koolis oli selline juhtum, noor naisõpetaja ja gümnaasiumi poiss. Vanusevahe neil väga suur ei olnud. Läksidki kokku, naine lahutas oma paariaastase abielu ja sai lapse siis endise õpilasega. See lugu ei lõppenud aga hästi, noormees osutus vägivaldseks. Kunagi aastaid hiljem kooli külastades nägin, et naine on tagasi tööl (vahepeal puudus, ei osa öelda, kas ainul lapsehoolduspuhkusel olles või ka pikemalt) aga endisest säravast ja väga väga väga heast õpetajast oli alles ainult vari, üks seinaääri mööda hiiliv inimvare. Usun, et ta on oma õppetunni rohkem kui küll saanud ja viimane mida tarvis, on see, et keegi ta nime nüüd kusagil kirema hakkaks ja vanade asjade pärast peedistaks.
Nii teie kui teie lapse nimi jääb anonüümseks, kuid kool ja õpetaja läheks mainimisele. Tegu on tõsise teemaga ja kui midagi sellist Eesti koolides eksisteerib, siis tuleb sellega juba eos tegeleda.
Kuidagi kontrollitakse ka, et jutt tõele vastab või läheb õpetaja nimi igal juhul “mainimisele”, sest “tuleb eos tegeleda” ja kus puid raiutakse, seal laastu ikka lendab?
Oijeh, või et tegu lausa Elu24 reporteriga, nagu Facebook ütleb. Tõeline uuriva ajakirjanduse lipulaev. See siin läks sul nüüd küll natuke nihu, Vahur-poiss.
See on nüüd küll kahtlane üleskutse! Kui kedagi on seksuaalselt kuritarvitatud, tukeb minna politseisse ning selgitatakse välja, mis juhtus ja kas õpetaja on süüdi.
Ajakirjandus ei ole kohus. Igaüks võib mida iganes rääkida õpetaja kohta, kes ei meeldinud, ja õpetaja nimi jääb eluajaks määrituks. Väga kergelt võivad tulla lood, et “Maris rääkis, et seksis ajalooõpetaja Tarmoga”, tegelikult oli tegu lapse tähelepanuvajadusega. Kuidas te neid lugusid kontrollite?
Ma olen üldiselt uuriva ajakirjanduse poolt, aga see üleskutse on on jäle. Sügavalt ebaeetiline.
Üleskutse saab olla, et minge politseisse või kooli. Mitte et andke kõmulist soppa ajakirjandustudengile.
Ebaeetiline. Vuih.
Ajakirjandus ei ole kohus. Igaüks võib mida iganes rääkida õpetaja kohta, kes ei meeldinud, ja õpetaja nimi jääb eluajaks määrituks. Väga kergelt võivad tulla lood, et “Maris rääkis, et seksis ajalooõpetaja Tarmoga”, tegelikult oli tegu lapse tähelepanuvajadusega. Kuidas te neid lugusid kontrollite?
100% nõus sinuga.
ALATI on olnud (läbi aegade) neid (ka endisi) õpilasi, kes on valmis mõne õpetaja peale valetama või kasvõi aastakümneid tagantjärele s.tta keerama.
Kas sa, Ajakirjanikuhakatis, kujutad ette millised tagajärjed su teol olla võivad? nt mõni vanglas istuv või 30a poe taga õllepudeleid kummutav tüüp saadab sulle kirja, et “jah tean kindlalt, et õpetaja Amalie, vanus praegu 95a, elukoht xxxxxxx, osales 7.kl ekskursiooni käigus meie “grupikas”. Tegelikult on see Amalie eluaeg usklik olnud ja pole oma 95 eluaasta jooksul ühegi mehega voodis käinud ja on seniajani neitsi…
Kirja saatmise ajendiks on see, et too õpetaja kunagi selle tüübi 2.klassis nurka saatis, kui too tüüp tüdrukuid patsist tiris või tunnis ropendas.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.