Teema: ülesande lahenduse vaidlustamine (õpetaja ei vasta e-kirjas, tahab kohtuda)

sõltub mida vaidlustada ja kellena.
kui sa ise pole vastava ainevaldkonna inimene, siis vastandamine “loll õpetaja” – “kõiketeadev lapsevanem” on pigem kurb ja naljakas.
Aga kui sa tõesti oled ise vastavas aines professionaal, siis miks mitte.

minu “vaidlustamised” on jäänud eelkõige mitte lapsevanem-õpetaja tasandile, vaid pigem on need olnud seotud just nooremate õpetajatega ning toimunud tasandil “vanem pedagoog”(mina, gümnaasiumi aineõpetajast lapsevanem) – noor pedagoog (lapse algklassideõpetaja), väga viisakas vormis.
nt kui noor algklassiõpetaja lasi loodusõpetuse tunnis lastel vihikusse kirjutada midagi sellist, mis oli täpselt vastupidine põhikooli kursuses õpetatavaga, siis saatsin talle e-mailile vastavad õppematerjalid ning lapsega õpetajale ka ühe vana põhikooli õpiku.
ma lähtusin sellisel juhul eelkõige sellest, et algklassides õpetatavad baasteadmised oleksid korrektsed, et kui lapsed hiljem põhikooli ja gümnaasiumi jõuavad, ei peaks neid hakkama ümber õpetama.
ka olen kunagi saatnud lapse lasteaiaõpetajale 12.kl astronoomiaõpiku pärast seda, kui laps tuli lasteaiast koju ja teatas, et “tead, meie kasvataja ütles, et kuu on planeet! ja ta ei uskunud, kui ma ütlesin, et ei ole”

see, kas liita tuleb 2+3 või hoopis 3+2, pole küll protsessimist väärt.
eriti kui sa tegelikult ju ei teagi, mida konkreetselt õpetaja seda tunnikat, millest sa pika teema tegid, ülesannet tahvlile kirjutades juurde ütles – ma ise ei kirjuta ka tööjuhendit iial tahvlile, vaid selgitan töö algul suuliselt.

Õpetaja on see, kes viib lapsed kunagi eksamile, seega on vaid lapse huvides, et ta kasutaks õpetaja poolt õpetatud lahenduskäike, sest need on sellised, nagu ka eksamitöös nõutud.

Õpetaja vanuse kommenteerimine on aga kohatu, sest vanus = kogemustepagas. Ole õnnelik, et su lapsel on õpetaja, kes teab, mida teeb.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Õpetaja on see, kes viib lapsed kunagi eksamile, seega on vaid lapse huvides, et ta kasutaks õpetaja poolt õpetatud lahenduskäike, sest need on sellised, nagu ka eksamitöös nõutud.

Õpetaja vanuse kommenteerimine on aga kohatu, sest vanus = kogemustepagas. Ole õnnelik, et su lapsel on õpetaja, kes teab, mida teeb.

Naeran ennast praegu laua alla. Ja ja hallipead austa ja kulupead kummarda.

Oota, mis siin naerda on?

Kohtumine on hea, aga palun, las seal olla keegi kolmas veel juures, muidu tekib selline totter sõna-sõna vastu olukord.

Kägu kirjutas:

Õpetaja on see, kes viib lapsed kunagi eksamile, seega on vaid lapse huvides, et ta kasutaks õpetaja poolt õpetatud lahenduskäike, sest need on sellised, nagu ka eksamitöös nõutud.

Õpetaja vanuse kommenteerimine on aga kohatu, sest vanus = kogemustepagas. Ole õnnelik, et su lapsel on õpetaja, kes teab, mida teeb.

oleks see vaid nii
paraku on nt matemaatika lahenduskäigud väga palju muutunud, kasvõi kirjalik korrutamine ei ole enam samasugune, nagu oli 20 a tagasi. kui nüüd see “kogemusepagas” ongi kinni jäänud sinna 20 a tagusesse teooriasse, siis selline õpetaja on pigem õnnetus kui õnn.
tuttavate hulgas on paar sellist õpetajat, kelle õpetatavatele tunnen südamest kaasa, sest tegemist on tõesti rumalate inimestega, kes oma erialal tööd ei leidnud, käisid aga aastase õpetajakoolituse läbi ning nüüd “õpetavad” hoolega.
kuna maakoolides on õpetajatepuudus, siis võetakse sinna tööle iga soovija, nende tegelikesse teadmistesse ei süvene keegi

Ja suulise või mõttelise korrutamise puhul on vastus erinev?
Et 20 a tagasi oli 2×2=4, ja praegu 5?

Korrutatavate arvude asend on tõesti teine. Nüüd pole nad kõrvuti, vaid üksteise all.

Kägu kirjutas:

Korrutatavate arvude asend on tõesti teine. Nüüd pole nad kõrvuti, vaid üksteise all.

Dekoratiivne pisiasi, aga ilmselt eksamil jälle kaotab hullult punkte, kui valepidi ikkagi numbrid paneb.

Vaesed õpetajad, ma ütlen. Teemaalgataja suguste hulludega päevast päeva kembelda. Ükski palgatõus ega pikk puhkus ei kompenseeri seda.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Vaesed õpetajad, ma ütlen. Teemaalgataja suguste hulludega päevast päeva kembelda. Ükski palgatõus ega pikk puhkus ei kompenseeri seda.

Olen teema algataja.
Mis moodi mina hull olen, kui iga aastaselt kuuleme uudistest, kuidas riigieksami tulemusi vaidlustatakse ja päris paljudel juhtudel tuleb punkte juurde.
Kui ikka lahendus on õige (ka õpiku järgi), siis on õpilase seisukohast see väga ebaõiglane kui see valeks loetakse. Oletame, et seda juhtub igas töös ja tulemuseks saab õpilane veerandi 3 (muidu oleks 4 saanud). Ja nii aastast aastasse. Ja tulemuseks on see, et 1) enesehinnang alaneb, 2. ebaõigluse talumine ei ole psüühiliselt just kõige lihtsam ja 3. ja kõige tähtsam – õpilane ei saa võib olla ühtegi gümnaasiumi sisse.
Või ei saa ta valida tulevikus eriala, mis vajab matemaatikat. Võib olla tegelikult just sobib talle kõige paremini matemaatika, kuigi ta ei ole päris 5-line.

No aga mine ja saa siis õpetajaga kokku ja selgita talle seda.

Ah ega õpetaja nagunii järgi ei anna, neil need egod nii suured ju. Arvavad et nemad on ainukesed “ainetundjad” ja teised kõik, kes pole õpetajad, ei tea antud valdkonnast mitte midagi ja ajavad niisama sooja õhku suust välja. ( nagu siin ühe gümnaasiumipedagoogi jutust mulje jäi, et tema on vat see kõige targem ja ainult tema võib vaidlustada). Kokkusaamisele võib ikka minna, huvitav ju millega õpetaja ära põhjendab, et õige on vale.

Kägu kirjutas:

Kindlasti saage kokku. Ja võta mõni täiskasvanu kaasa.

See võiks Õhtulehe ajakirjanik olla. Ehkki need ei viitsi nii palju tööd teha, piisab Perekooli artiklite lõikamisest-kleepimisest.

Õpetajat võiks siis ka teavitada, et ta teaks oma esindajaga kohale ilmuda.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

See võiks Õhtulehe ajakirjanik olla.

Üldjuhul esimene valik võiks ikka ema või isa olla :).

Et lapsevanem võtab lapse õpetajaga kohtumisele omakorda oma ema või isa kaasa?

Kägu kirjutas:

Teemaalgataja, mine kooli kohale ja soovitavalt kutsu vestluse juurde veel klassijuhata (või õppealajuhataja) ning abikaasa.

Ja ära ämma unusta.