Oletame, et seda juhtub igas töös ja tulemuseks saab õpilane veerandi 3 (muidu oleks 4 saanud). Ja nii aastast aastasse. Ja tulemuseks on see, et 1) enesehinnang alaneb, 2. ebaõigluse talumine ei ole psüühiliselt just kõige lihtsam ja 3. ja kõige tähtsam – õpilane ei saa võib olla ühtegi gümnaasiumi sisse.
Või ei saa ta valida tulevikus eriala, mis vajab matemaatikat. Võib olla tegelikult just sobib talle kõige paremini matemaatika, kuigi ta ei ole päris 5-line.
Ta ei saagi seda valida. Kui tööjuhendit lugeda ei oska või korraldusest aru ei saa, siis matemaatikast ei käi ammugi üle. Nii et päris nii ikka ei ole, et matemaatika on kolm puhtalt ainult õpetaja pärast, ja ainult temal. Matemaatika on kolm sellepärast, et tal on keskpärased matemaatilised võimed, võib-olla isegi viletsad. Kolm on väga veniv hinne.
Matemaatiliselt võimekatel inimestel on matemaatika viis, vahel ka neli.
Vägagi võib 3-line tegelikult olla matemaatiliselt võimekas. Minu enda laps on selline. On päris mitu kontrolltööd saanud koolis 3-d, sest ei täida vormistamise nõudeid.
Jaa, aga mitte läbivalt. Siin käod toovad näiteid, kuidas kohe läbi aastate ja igas viimases kui töös õpetaja muudkui jätkuvalt eksib ja eksib ja eksib ja teeb valesti, oh õudu. Nii ei ole.
Näide polnud vale, sest selles ju teema ongi, et ei Eestis ega ka muus maailmas ei saa ette kirjutada, millist lahenduskäiku peaks keegi kasutama, kui see on õige ja viib õige tulemuseni. Sellega nõustus nii HM kui ka Innove.
Väga hea, et nõustus. Eksamitöid kontrollitakse uneajast, neid on mägedena, sadu. Ebaharilikku lahendust nähes, tõmmati sellele joon alla poolautomaatselt. Eks sellest nüüd õpiti, seda ei saa tuua mingiks tüüpnäiteks. Viriseda võiks, kui Innove jäänuks, nui neljaks, oma juurde.
Kui õpikus kirjeldatakse kahte lahendusmeetodit ning õpetaja teeb neist teise peale kontrolltöö, siis sinu loogika järgi tuleb õigeks lugeda ka esimesel meetodil lahendatud ülesanded?
Kuulge, mõelge nüüd natuke rahulikult ja uuesti teemal, mis on on õppimise eesmärk – kas on ikka õige vastuse saamine kasvõi näppudel arvutades, või äkki on siiski erinevate lahendusmeetodite omandamine.
Loomulikult. Aga see näikse viimase aja kogemuste valguses olevat täielik raketiteadus – sellest arusaamine nimelt.
Minu lapse matemaatika õpetaja õpetab küll erinevaid lahendusi.
Lapsed saavad ise valida kuidas arvutada. Õige vastuse peab kätte saama.
Sa ei tea seda, esiteks. Teiseks, kui õpetaja tõesti ükshaaval meetodeid läbi võtab, ilma vahehindamist tegemata, ja hindab ainult õiget vastust, siis ta ei tee metoodiliselt kuigi õigesti. Pole õige õpetada korraga hunnik meetodeid ja siis neid korraga kontrollida, ainult vastuse saamise aspektist. Ilmselt see õpetaja siiski nii ei teegi.
Sa ei tunne õpetajatöö spetsiifikat, aga seletad.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 07.12 18:12; 07.12 20:18; 08.12 19:05; 08.12 19:08; 08.12 19:34; 08.12 19:57; 08.12 20:00; 12.12 12:47; 12.12 16:28; 14.12 16:54;