Teema: Üliemotsionaalne suhted

#3281360:

Kui on hea, siis ülihea ning kui halb, siis on pinge talumatu.

Just ütles üks 30a abielus olnud mees seda ja vaatas hellalt oma naise poole.

Ehk siis lihtne point: õppige ükskord käituma ka.
Ei ole kellelegi suhe mingi kingitus ja lillepidu.

Küllap mingi hetk väsite ära

Kirjutad nagu minust!
Olin ka sellises suhtes- kokku pea 2,5 aastat.

See mees oli tõesti mu eluarmastus, pole kunagi sellist tunnet teistega olnud. Kui oli hea, oli mega hea ja kui halb, siis ikka väga kole.
Vägivalda ei olnud, aga sõnadega sai haiget tehtud väga väga palju. Olime paljus heas väga sarnased inimesed. Muidugi samal ajal olime mõlemad kanged nagu purikad, samamoodi käis see trall üles-alla..kokku-lahku..
Ca kuu peale viimast lahku minekut sain teada, et olin rase, aga see katkes. Ta tegi mulle väga haiget, väitis, et valetasin, et teda kinni hoida. See purustas mu hinge.
See lahku paus oligi pikim (kestis üle 6 k) Me ei suhelnud, vb mõned sõnumid ainult.
Kohtusime peale 6+ kuud, rääkisime. Tundsin, et armastan teda ikka meeletult palju (tema samuti ütles, et armastab mind ikka endiselt ja tahab proovida veel viimast korda). Kuid vahepeal oli palju juhtunud ja mina ei suutnud enam tagasi minna, sest ta oli mitmete naistega tolle pika pausi ajal intiimelu elanud.
Proovisin küll seda endas alla suruda (täna saan aru, et olime ju lahus ja vabad inimesed- olin rumal ja armukade), aga no ei saanud hakkama.
Selle leppimisfaasi ajal tekkiski meie viimane ja ühtlasi ka suurim tüli, mis oli nagu Teine maailmasõda.. väga, väga kole.
Peale seda ei ole me enam sõnagi vahetanud, just sai 2 aastat täis.

Tegelikutl on kahju, et lasin oma egol nii emotsionaalseks minna. Täna näen ma neid tehtud vigu ja tahaks temaga kasvõi teretuttavad olla, kuid see on ilmselt läinud lumi. Mina ei saa minna esimesena kontakti looma, sest tema pani selle ukse väga kõvasti ja konkreetselt kinni. Ma arvan, et ta on täna juba oma õnne leidnud, tal on uus suhe ( algas suht kohe peale meie Maailmasõda) . Võibolla ongi nii kõigile parem, et läksime eri teid…
See ei muuda ju seda, et võin ikka teda armastada, aga salaja, omaette.. Soovin talle südames ikka head.

Soovitan: tehke paus, kui tahate ikka peale 6 kuud olla koos, siis minge nõustaja juurde ja paluge abi. Probleem seisneb selles, et vana jama keeb kaane all ju aina edasi, isegi kui iga kord kiirelt lepite. Need emotsioonid ei aita teil kainelt asjale läheneda. Tuleb tegeleda nende vanade mustritega, miks teil tylid tekivad. Paus aitab ajul puhata, endas selgusele jõuda.. Ja see paus tulebki teha minimaalselt 6 kuud. (leppige kokku, et selle 6 k ajal olete vallalised ja teete, mis soovite! Mis peamine, endas peate selguse saama)

Loodan, et teil läheb paremini, kui minul.

#3281360:

Mehega suhe 5a ning meil on see nagu ameerika mäed. Kui on hea, siis ülihea ning kui halb, siis on pinge talumatu. Vägivalda ei esine. Pigem ongi nii, et kui tülitseme, siis lähme lahku ja paari päeva pärast jälle lepime. Vanus 35+, seega pole ka liiga noored. Oleme selline plahvatuslik duo. Muidu oleme ka väga kirglikud. 2-3 kuud on nagu ülihea, siis hakkame eemalduma, plahvatama, lähme lahku ja lepime. Armastan teda, aga need tülid on nii väsitavad. Kas sellisest ringist saab välja või mida üldse teha. Iga tüli ajal mõtlen lahkumineku tõsiselt ja mees ka aga siis on mõlemal hull igatsus ja emb-kumb tuleb tagasi paluma.

Tüli on vägivald. Nii et sinu kiri räägib ju iseenda vastu. Teil esineb vaimset ja emotsionaalset vägivalda. Kirg ei tähenda, et peab üksteise peale plahvatama. Kuni sa ei nimeta asja õige nimega, siis ei leiagi lahendust. On eriarvamused, need ei ole tülid. Aga kui juba midagi plahvatab, siis on tegemist vägivallaga üksteise ja iseenda suhtes.

#3281459:

Soovitan: tehke paus, kui tahate ikka peale 6 kuud olla koos, siis minge nõustaja juurde ja paluge abi. Probleem seisneb selles, et vana jama keeb kaane all ju aina edasi, isegi kui iga kord kiirelt lepite. Need emotsioonid ei aita teil kainelt asjale läheneda. Tuleb tegeleda nende vanade mustritega, miks teil tylid tekivad. Paus aitab ajul puhata, endas selgusele jõuda.. Ja see paus tulebki teha minimaalselt 6 kuud. (leppige kokku, et selle 6 k ajal olete vallalised ja teete, mis soovite! Mis peamine, endas peate selguse saama)

Loodan, et teil läheb paremini, kui minul.

Kas sa teed nalja? Nn paus on kõige parem viis nii suhte kui omaenda vaimse tervise hävitamiseks üleüldse! Sa ise ei tulnud leppimisega toime, sest mees “oli mitmete naistega tolle pika pausi ajal intiimelu elanud” ja sulle tundus see ilmselt liialt valusa, alandavana jne. Arvad, et teised tunneksid kuidagi teisiti? Et kui olete eelnevalt kokku leppinud, et mees võib pausi ajal panna kõike, mis liigub, siis ei teegi üldse pool aastat iga päev haiget see teadmine, et mees, keda sa endiselt armastad, hellitab võib-olla just sellel hetkel mõnda teist naist? Milleks ennast niimoodi piinata?

kooselu 20a. pole kunagi tülitsenud.
ma ei saa aru, miks inimesed tülitsevad? eriti lähedased, üksteisest hoolijad.

tülitsege, kui tahate või peate.
ärge ainult lapsi saage.

#3281360:

Mehega suhe 5a ning meil on see nagu ameerika mäed. Kui on hea, siis ülihea ning kui halb, siis on pinge talumatu. Vägivalda ei esine. Pigem ongi nii, et kui tülitseme, siis lähme lahku ja paari päeva pärast jälle lepime. Vanus 35+, seega pole ka liiga noored. Oleme selline plahvatuslik duo. Muidu oleme ka väga kirglikud. 2-3 kuud on nagu ülihea, siis hakkame eemalduma, plahvatama, lähme lahku ja lepime. Armastan teda, aga need tülid on nii väsitavad. Kas sellisest ringist saab välja või mida üldse teha. Iga tüli ajal mõtlen lahkumineku tõsiselt ja mees ka aga siis on mõlemal hull igatsus ja emb-kumb tuleb tagasi paluma.

Lahkuminek pole naljaasi. Olete nagu lasteaed. Öeldakse, et kui oled juba kaks korda lahku läinud, siis polegi kokku loodud. Manipulaatorid ja suhtesõltlased.

#3284679:

Jagan veidi infot. Käisime terapeudi juures. See oli põnev kogemus, sain mõnele asjale kinnitust ja vaatasime suhtemustrit. Huvitav on see, et meie lahkuminek on viis saada kinnitust, et teine ikka armastab. Samuti kuuleme üksteist valesti. Kui mina ütlen, et mulle mingist olukorrast aitab ja tahan muutust, siis mees kuuleb, et jätan ta maha. Mees siis hakkab põdema ja küsima, et kas peab ära kolima ja mina kuulen, et ta tahab ära minna ja mina pole oluline ja ta pole valmis midagi muutma.

Väga tubli! Just selliseid asju mõtlesingi! Selliseid mustreid/valestimõistmisi võibki olla endal raske märgata ja objektiivne kuulaja võib aidata tähelepanu pöörata.

Edu teile!