Kas te elate koos kui lapsevanemad, või ka nagu parimad sõbrad ja armsamad?
Kas te arutate koos tulevikuplaane, jagate üksteisega oma muresid ja rõõme, kas voodielu toimib?
Mul on tunne, et teil oma suhtest pole suurt midagi alles jäänud. Elate eraldi, sina oma kolme lapse, maja ja koertega, tema oma raha ja investeerimisega.
Mida see 80 protsendi klubi endast kujutab?
Mida see 80 protsendi klubi endast kujutab?
Et 80% sissetulekutsest investeeritakse ja ülejäänud 20% kasutatakse elamiseks.
Kas seda ei anna mehele öelda, et kui ta peab lahutuse korral hakkama rohkem elatist maksma kui ta seda praegu teeb (st maksab 500 eurot)? Kas see ei ole nn numbrite keeles rääkimise ega või talle kohale jõuda?
Psühholoogi juurde minekut oleks valmis kaaluma, aga see ju maksab! 80% klubi paneb nii suured päitsed pähe, et ühtegi ootamatut kulutust teha ei tohi,
Kui olete Tallinna elanikud, siis Kriisiabist saab mingi koguse nõustamist tasuta. https://www.eluliin.ee/en/node/17
Sealt saab ka nõustamist paaridele.
Ometi võiksid sa mehega nö maha istuda ja esitada talle nimekirja kuu jooksul vältimatutest kulutustest. Tema peab katma pere kuludest vähemalt poole – kui tema sissetulek oleks väiksem, siis võiks ka väiksema osa katta, aga praegu ju nii ei ole. Kas koerad on võetud mehe nõusolekul? Kui ei, siis on nende kulusid ilmselt raske samasse pütti lisada.
Lisaks aga peab talle kuidagi (sina tunned teda paremini, tead, mis talle mõjub) meelde tuletama, et raha ei ole igavene ega muutumatu väärtusega asi, küll aga on parimaks investeeringuks oskused, tervis ja teadmised. Nii et kui ta mõnda laste jaoks vajalikku kulutust, nagu huviringid, korralik toit või riided, vaidlustama hakkab, siis selle vastu ongi argument, et see on investeering tulevikku. Liiga paljud mänguasjad ja meelelahutusüritused muidugi sellesse kategooriasse ei käi, aga kõik, mis on eluks hädavajalik. Saapad, hambaravi, veekindel jope, keeltekool, trenn, täisväärtuslik toit – see on investeering lapse tulevikku ja sedasorti investeering, mida ükski majanduskriis ei saa tagantjärele ära võtta.
Praegused keskealised inimesed on oma elus ära näinud kolm rahareformi ja teavad, kuidas aastate jooksul kogutud säästud muutuvad ühe hetkega eimillekski – investeerimine pole sugugi alati parim tuleviku kindlustamise viis. Õigupoolest peaks siin riske natuke hajutama ja osa rahast hoopis nt kinnisvarasse paigutama (kuigi ka see pole kindel, kui inimeste vara lihtsalt võõrandatakse, nagu N.Liidu poolse annekteerimise järgselt tehti) Aga asi, mida tõesti ei saa ära võtta, on inimese elukogemus, teadmised ja oskused ja neid ei ole tal õigust oma lastele keelata.
Kui ta seda juttu ei kuula, siis võid muidugi lahutamise trumbi ka lauale käia, nii teoreetiliselt, et: “Mõtle sellele, et kui ma sinust lahutaksin, peaksid sa esiteks kõik oma olmelised kulud ise katma ja ka laste jaoks märksa rohkem elatist maksma, lisaks kuluks sul eraldi elades oluliselt rohkem aega kodustele töödele”. Aga lisaks tea, et elatise saab vajadusel välja nõuda ka ilma lahku minemata.
Mul on ka mõne firma aktsiad ja investeerimisest üht-teist tean, kuid praeguse elukorraldusega pole mingit võimalust väärtpabereid juurde osta. Juba selle peale on ta pahane, et miks ma tuleviku peale ei mõtle.
No kas sa pole talle siis öelnud, et kuna sina pead kandma laste ja kodu ülalpidamise kulud, siis ei ole sul investeerimishullu mehe kõrvalt võimalik ise mitte midagi investeerida?
Kas ta ei saa aru, kui sa talle ütled, et tema kitsidus muudabki sinu kerjuseks? See, mida ta sinu ja lastega teeb, on tõesti majanduslik vägivald.
Keelata lastele jäätist? Kui laps on ülekaaluline ja toitub ebatervislikult, siis tema enda huvides tuleb talle seda tõesti keelata. Aga seda annab ilusti ära selgitada. “Kallis laps, sinu tervis, ärme rikume seda ära.”
Kui see nii ei ole, siis on selline keelamine sadism. Julmus. Isegi karmil dieedil või diabeediga lastele leitakse väikseid kontrollitud võimalusi maiustamiseks.
Kui ta sellest ise aru ei saa – minge sinna kriisiabi nõustamisse, äkki seal saab? Ta tekitab praegu oma lastele vaimset kahju.
Minge sinna tasuta nõustamisse, kui tal on meeleoluhäire (ja isegi tasuta üritustest loobumine viitab väga sellele), siis kui teil nõustajaga veab, suudab see selle ise välja raalida ja talle täiendavat teraapiat soovitada.
Mehel peab investeeringuid olema oluliselt rohkem, kui 100000 euri või midagi siin ei klapi. Investeeris juba 2008 aastal. Ütleme, et 3000 euri teenib 2 viimast aastat. 2500 x24= 60000. Ehk 2 viimase aastaga iga kuu kõrvale pannes ilma dividendide ja tuluta peaks olema kogunenud juba 60000 eurot. Kas teemaalgataja ei tea, palju raha on või ta liialdab investeeritud summadega, sest matemaatiliselt see jutt ei klapi üldse. Investeeringuid peaks olema 10 protsendise tootluse juures oluliselt rohkem.
Suure tõenäosusega jääb ta oma investeeringutest järgmise kriisiga ilma. Äärmiselt rumal on kogu raha väärtpaberites/ühisrahastuses hoida.
No kui see raha on ühisrahastuses, siis võib sellega juba hüvasti jätma hakata.
Või ehk ongi viimase aja tujukuse taga halvad investeeringud…sellest ka vajadus suuremateks panusteks…nagu hasatmängur
Mulle tundub, et mehel on mingi meeleoluhäire viimaste kuude jooksul tekkinud. Näiteks ta ei käi enam eriti kuskil. Varem käis jooksmas (see ju odav), nüüd enam mitte. Lisaks loobus töökoha jõulupeost, kus on kõik 100% tasuta. Üha enam kapseldub arvutisse ja näib, et tööväline suhtlus on ära kadunud. Ehk mingi tõsisem psüühikahäire? Kahjuks pole ma arst ja ta on nõus heal juhul korra aastas perearsti juures kontrollis käima.
Haa, kuule, ma pakun, et tal on jama majas oma ässade rahapaigutustega. Oled sa selle horisondil sädeleva papihunniku kohta viimasel ajal mõnd dokumenti, väljavõtet või muud konkreetset tõestust ka näinud? Sa oletad, et tal on 100000, aga tegelikult? Kas tead ka, kuhu ja kui palju ta summasid sisse maksab? Äkki see on hoopis mingi püramiidskeem, mis talle kohekohe miljoneid lubab? Äkki investeeris kuskile Ladina-Ameerikasse, kus vahepeal mõni revolutsioon on toimunud? Sellised järsud muutused käitumises viitavad ikka personaalsele börsikrahhile mu meelest.
Tegelikult pole ju midagi hullu, mees mõtleb ratsionaalselt. Laias laastus on nii, et mees peab üleval ühe lapse, naine teise ja riik kolmanada. Kokkuhoidlikus peres lapse peale 500 ei kulu, lisaks mastaabisääst. Naine tahab kulutada liiga palju.
Ega kohtus ka suuremat elatist välja ei mõisteta, sest tänapäeval arvestatakse riiklike toetustega ja summa väheneb ka siis, kui osa kuust veedavad lapsed isaga.
Tegelikult pole ju midagi hullu, mees mõtleb ratsionaalselt. Laias laastus on nii, et mees peab üleval ühe lapse, naine teise ja riik kolmanada. Kokkuhoidlikus peres lapse peale 500 ei kulu, lisaks mastaabisääst. Naine tahab kulutada liiga palju.
Ega kohtus ka suuremat elatist välja ei mõisteta, sest tänapäeval arvestatakse riiklike toetustega ja summa väheneb ka siis, kui osa kuust veedavad lapsed isaga.
Kohus arvestab, et lastel peab säilima enam-vähem sama elustiil, mis vanemate kooselu ajal ning arvesse võetakse mehe palga suurust, mitte seda piskut, mida ta kooselu ajal perele andis.
Kui praegu on mehe kogukulu 500 eur, siis pärast lahutust peab ta vähemalt samasuure summa ainult lastele maksma, aga sellele lisanduvad tema enda kulud – toit, riided, transport, peavari.
Tegelikult pole ju midagi hullu, mees mõtleb ratsionaalselt. Laias laastus on nii, et mees peab üleval ühe lapse, naine teise ja riik kolmanada. Kokkuhoidlikus peres lapse peale 500 ei kulu, lisaks mastaabisääst. Naine tahab kulutada liiga palju.
Ega kohtus ka suuremat elatist välja mõista, sest tänapäeval arvestatakse riiklike toetustega ja summa väheneb ka siis, kui osa kuust veedavad lapsed isaga.
Hetkel annab mees pere eelarvesse 500 eurot ja soovib ka ise sellest summast osa saada söögi, kütte, vee, elektri, puhta kodu, puhaste riiete jms näol. Kui naine mehest lahutaks ja mees 3 lapsele peaks ainult 500 eurot maksma (3000 eurose sissetulekuga mehelt kindlasti nii väikest summat ei nõuta), siis kulutused mehele jäävad ju ära ja naine on igal juhul võidumees.
Olen siin mõne eelkirjutajaga nõus, et kõik vältimatud kulud tuleb kirja panna – söök, kommunaalid, transport, majapidamisvahendid, laste riided, koolile/lasteaiale kuluvad summad jne. ning saadud summast maksab mees poole. Ülejäänud rahaga teeb kumbki, mida soovib. Mees nähtavasti soovib investeerida ja teemaalgataja lasteaialapsele inglise keele kursust võimaldada. Kumbki teise kulutusi ei kritiseeri.
Oot, peretoetus 500 eur, lisaks mees annab 500 eur, omalt poolt ka ehk 500 eur ja hakkama ei saa? No tohhokurat.
Elatist ei määrata mitte mehe sissetuleku järgi, vaid laste vajaduste järgi. Kohus jagab 500 eurose riikliku toetuse pooleks ja jääbki mehe panuseks 500. Selline mees soovib oma lastega ka aega veeta ja elatis võib olla isegi väiksem kui 500. Ja laste kokkuhoidlik eluviis säilib.
Üks võimalus on anda mehele omalt poolt 500 eurot ja tema paneb ka oma 500 ja las ostab ja maksab ise kõik, kui tema arvates nii saab küll. Kui ta on nii suur rahageenius, siis las majandab ise kogu pere arvete ja vajadustega.
Ei ei, mtte 500, vaid oma palgast annad ka 20%.
Kui sinu sissetulek kuus on 1000 eurot, siis panustad ka 200 ja ütled, et tead kallis, mulle ka väga meeldib kuuluda 80% klubisse.
Tema jääb ikka selle juurde, et kulud lähevad pooleks
Kas teie kulud on siis kuus 1000 eurot? Sina paned pool ja mees paneb pool?
Mulle tundub, et kui elate majas, kolme lapse ja kahe koeraga ning lisaks on veel auto, siis viie inimese ja kahe koera kuludeks jääb sellest 1000st napiks.
Lisaks on nagunii selliseid kulutusi, mida igakuiselt ei tee, talvesaapad, riided, jalgratas vms, no neid püsikuludesse ei arvesta, aga mees peaks ka näiteks jalgratta ostu omalt poolt rahaliselt toetama.
Mul on selline mulje, et praegu te ju ikkagi EI TEE kulusid pooleks: Mees annab jäigalt 500. ja siis sina võimled, kuidas ülejäänu patta panna. Kui sul on keskmine palk ja sellest ei piisa, siis ilmselgelt on mehe panus tunduvalt väiksem kui pool kuludest. Sa paned koos lasterahadega 2000, mees paneb 500. Tundub, et on 50:50? Kus see matemaatika ja finantsoskus tal siis kaob, kui pere eelarve mängu tuleb? Muidu on suur investeerimisguru ja geenius, aga sellest aru ei saa, et pere igakuine eelarve on suurem kui 1000 eurot ja tema panus ei küündi kuidagi 50%ni?
No eks tekib ka selline psühholoogiline probleem, tead et raha on aga kätte ei saa. Ning selgusetuks jääb ka see mehe eesmärk. Laps saab 18 ja mees annab talle kohe rahapaki kätte või? Vaevalt küll. Kui see eesmärk oleks selgelt ja usutavalt sõnastatud, siis võiks ju veel kannatada.Samas, kui mees on suurepalgaline, siis ta on ju tööl hinnatud, pead ise kusagile nõustamisele minema, kas see asi ikka on nii hull, kui sulle tundub. Äkki vajad ise sellist erapooletut olukorra hinnangut.
Minge lahendage tõesti oma probleemid kohtus. Kui ise ei oska, siis tuleb teistel õpetada, nii lihtne asi ongi.
Elatist ei määrata mitte mehe sissetuleku järgi, vaid laste vajaduste järgi. Kohus jagab 500 eurose riikliku toetuse pooleks ja jääbki mehe panuseks 500. Selline mees soovib oma lastega ka aega veeta ja elatis võib olla isegi väiksem kui 500. Ja laste kokkuhoidlik eluviis säilib.
Ka lapse (miinimum)vajaduse on riik juba paika pannud miinimumelatise näol, mis on hetkel 270 eurot, mis 3 lapse puhul teeb 810 eurot. Mehel pole vabandavaid asjaolusid vähem ka maksta, sest sissetulekud ju seda summat maksta võimaldavad.
Oh kui tuttav teema. Mul samasugune kodus. Mehel netopalk kuus ca 5000 eur, aktsiates ca 450 tuh, aga samuti on autokasutamisest loobunud, uusi riideid endale ei osta ja majas midagi ei tee. Küttesüsteem vajab uuendamist, aga ta pole nõus, mööblit vahetama ammugi mitte. Külalisi ta ka ei kutsu, sest see maksab jube palju. Ja pealegi on meil elamine väsinud ja kole, siia ei saa kedagi lastagi..
Õnneks meil pole ühiseid lapsi, elame kärgperena. Loomulikult on täpselt arvestatud, et mõlemad ISE oma laste kulud kannaksid. Tuttavad ütlevad ” mis sul viga, mehel hea töökoht ja rikas” teadmata, et ma ei saa mehelt sentigi. Kõik oma kulud, reisid, söögid maksan ise.
Algul arvas, et kasvatab raha 100 tuh- ni, siis 200- ni ja nii ta läks. Kuhu ta oma 5000 eur kuus paneb, on minu jaoks mõistatus, ilmselt on ta juba 99% klubis. Pikas jooksus on eesmärk finantsvabadus, aga mis vabadus see on kui ta sentigi kulutada ei oska. Riides käib nii, et jõulude ajal pakutakse talle kodutu pähe süüa.
Ega sul pole parem mingi 1000 palka saava mehega kusagil 1980te paneelika korteris elada ometigi.
Elatist ei määrata mitte mehe sissetuleku järgi, vaid laste vajaduste järgi. Kohus jagab 500 eurose riikliku toetuse pooleks ja jääbki mehe panuseks 500. Selline mees soovib oma lastega ka aega veeta ja elatis võib olla isegi väiksem kui 500. Ja laste kokkuhoidlik eluviis säilib.
Ka lapse (miinimum)vajaduse on riik juba paika pannud miinimumelatise näol, mis on hetkel 270 eurot, mis 3 lapse puhul teeb 810 eurot. Mehel pole vabandavaid asjaolusid vähem ka maksta, sest sissetulekud ju seda summat maksta võimaldavad.
Ajad on muutunud, Riigikohus on teinud põhimõttelised muudatused. Arvestatakse riiklike toetustega ja mingil määral ka ajaga, mille veedavad lapsed koos teise vanemaga. Teemaalgataja on arukas naine ja teab, et lahkuminek mingit rikkust ei too. Lahkuminemisel naise ja laste majanduslikud võimalused märkimisväärselt ei parane. Laste jagamise ja hoolduskoormuse teemad tulevad veel lisaks. Tänase stabiilse pereelu lööks lahutus sassi.
Meil sama olukord kodus. Kaob reaalsustaju ja enesevaarikus.
Elatist ei määrata mitte mehe sissetuleku järgi, vaid laste vajaduste järgi. Kohus jagab 500 eurose riikliku toetuse pooleks ja jääbki mehe panuseks 500. Selline mees soovib oma lastega ka aega veeta ja elatis võib olla isegi väiksem kui 500. Ja laste kokkuhoidlik eluviis säilib.
Ka lapse (miinimum)vajaduse on riik juba paika pannud miinimumelatise näol, mis on hetkel 270 eurot, mis 3 lapse puhul teeb 810 eurot. Mehel pole vabandavaid asjaolusid vähem ka maksta, sest sissetulekud ju seda summat maksta võimaldavad.
Ajad on muutunud, Riigikohus on teinud põhimõttelised muudatused. Arvestatakse riiklike toetustega ja mingil määral ka ajaga, mille veedavad lapsed koos teise vanemaga. Teemaalgataja on arukas naine ja teab, et lahkuminek mingit rikkust ei too. Lahkuminemisel naise ja laste majanduslikud võimalused märkimisväärselt ei parane. Laste jagamise ja hoolduskoormuse teemad tulevad veel lisaks. Tänase stabiilse pereelu lööks lahutus sassi.
Kes siin rikkusest rääkinud on? Lihtsalt kulutused vähenvad ju märkimisväärselt, sest meest ei pea enam üleval pidama, isegi kui elatiseks vaid see sama 500 eurotki välja mõistetakse. Lisaks saab naine iga 2 nädala tagant täiesti vaba nädalavahetuse.
Vaevalt selline kitsi puuk üldse kohtusse raatsib minna midagi vaidlustama. Elatiseks ju kohtusse minema tegelikult ei pea, vaidlustamiseks peab.
Elatist ei määrata mitte mehe sissetuleku järgi, vaid laste vajaduste järgi. Kohus jagab 500 eurose riikliku toetuse pooleks ja jääbki mehe panuseks 500. Selline mees soovib oma lastega ka aega veeta ja elatis võib olla isegi väiksem kui 500. Ja laste kokkuhoidlik eluviis säilib.
Ka lapse (miinimum)vajaduse on riik juba paika pannud miinimumelatise näol, mis on hetkel 270 eurot, mis 3 lapse puhul teeb 810 eurot. Mehel pole vabandavaid asjaolusid vähem ka maksta, sest sissetulekud ju seda summat maksta võimaldavad.
Ajad on muutunud, Riigikohus on teinud põhimõttelised muudatused. Arvestatakse riiklike toetustega ja mingil määral ka ajaga, mille veedavad lapsed koos teise vanemaga. Teemaalgataja on arukas naine ja teab, et lahkuminek mingit rikkust ei too. Lahkuminemisel naise ja laste majanduslikud võimalused märkimisväärselt ei parane. Laste jagamise ja hoolduskoormuse teemad tulevad veel lisaks. Tänase stabiilse pereelu lööks lahutus sassi.
Kes siin rikkusest rääkinud on? Lihtsalt kulutused vähenvad ju märkimisväärselt, sest meest ei pea enam üleval pidama, isegi kui elatiseks vaid see sama 500 eurotki välja mõistetakse. Lisaks saab naine iga 2 nädala tagant täiesti vaba nädalavahetuse.
Vaevalt selline kitsi puuk üldse kohtusse raatsib minna midagi vaidlustama. Elatiseks ju kohtusse minema tegelikult ei pea, vaidlustamiseks peab.
Teemaalgataja mees vaidlustab kindlasti. Tegemist on targa mehega ja ta mõtleb umbes nii, et lastele kulub kuus 3X300. Maja on ju välja ostetud. Mehe panus on 500+250 (riiklik toetus). Pere on kokku leppinud, et jagavad kulud pooleks, seega naise panus ka 750. 1500 peaks ju olema piisav, kui pere on kogu aeg elanud kokkuhoiu põhimõttel. Saan mehest täitsa aru. Probleem võib olla selles, et seda odavat kraami on kohustatud hankima naine ja see võib turri ajada küll. Teemaalgataja pere probleemid tunduvad olema kuskil mujal.
Elatist ei määrata mitte mehe sissetuleku järgi, vaid laste vajaduste järgi. Kohus jagab 500 eurose riikliku toetuse pooleks ja jääbki mehe panuseks 500. Selline mees soovib oma lastega ka aega veeta ja elatis võib olla isegi väiksem kui 500. Ja laste kokkuhoidlik eluviis säilib.
Ka lapse (miinimum)vajaduse on riik juba paika pannud miinimumelatise näol, mis on hetkel 270 eurot, mis 3 lapse puhul teeb 810 eurot. Mehel pole vabandavaid asjaolusid vähem ka maksta, sest sissetulekud ju seda summat maksta võimaldavad.
Ajad on muutunud, Riigikohus on teinud põhimõttelised muudatused. Arvestatakse riiklike toetustega ja mingil määral ka ajaga, mille veedavad lapsed koos teise vanemaga. Teemaalgataja on arukas naine ja teab, et lahkuminek mingit rikkust ei too. Lahkuminemisel naise ja laste majanduslikud võimalused märkimisväärselt ei parane. Laste jagamise ja hoolduskoormuse teemad tulevad veel lisaks. Tänase stabiilse pereelu lööks lahutus sassi.
Kes siin rikkusest rääkinud on? Lihtsalt kulutused vähenvad ju märkimisväärselt, sest meest ei pea enam üleval pidama, isegi kui elatiseks vaid see sama 500 eurotki välja mõistetakse. Lisaks saab naine iga 2 nädala tagant täiesti vaba nädalavahetuse.
Vaevalt selline kitsi puuk üldse kohtusse raatsib minna midagi vaidlustama. Elatiseks ju kohtusse minema tegelikult ei pea, vaidlustamiseks peab.
Teemaalgataja mees vaidlustab kindlasti. Tegemist on targa mehega ja ta mõtleb umbes nii, et lastele kulub kuus 3X300. Maja on ju välja ostetud. Mehe panus on 500+250 (riiklik toetus). Pere on kokku leppinud, et jagavad kulud pooleks, seega naise panus ka 750. 1500 peaks ju olema piisav, kui pere on kogu aeg elanud kokkuhoiu põhimõttel. Saan mehest täitsa aru. Probleem võib olla selles, et seda odavat kraami on kohustatud hankima naine ja see võib turri ajada küll. Teemaalgataja pere probleemid tunduvad olema kuskil mujal.
Väga huvitav arvutuskäik. Mehe panus on 500, riiklik toetus on 250, aga naine peab millegipärast panustama 750? Äkki siis ikka nii, et mees panustab 500, naine panustab 500 ja riiklik toetus on 250? Ja see, kes soovib iga asja pealt kokku hoida, tegeleb odavate asjade otsimise ja soetamisega. 1250 euroga 5liikmelist perekonda, 2 koera, maja ja autot üleval pidada on sellisele targale mehele mõnus toimetamine.
Või siis veel mõnusam oleks ilma selle meheta, kes elatist maksaks ja kelle ei peaks sellest 500 eurost süüa tegema, pesu pesema, tuba kütma ja virisemist kuulama.
Elatist ei määrata mitte mehe sissetuleku järgi, vaid laste vajaduste järgi. Kohus jagab 500 eurose riikliku toetuse pooleks ja jääbki mehe panuseks 500. Selline mees soovib oma lastega ka aega veeta ja elatis võib olla isegi väiksem kui 500. Ja laste kokkuhoidlik eluviis säilib.
Ka lapse (miinimum)vajaduse on riik juba paika pannud miinimumelatise näol, mis on hetkel 270 eurot, mis 3 lapse puhul teeb 810 eurot. Mehel pole vabandavaid asjaolusid vähem ka maksta, sest sissetulekud ju seda summat maksta võimaldavad.
Ajad on muutunud, Riigikohus on teinud põhimõttelised muudatused. Arvestatakse riiklike toetustega ja mingil määral ka ajaga, mille veedavad lapsed koos teise vanemaga. Teemaalgataja on arukas naine ja teab, et lahkuminek mingit rikkust ei too. Lahkuminemisel naise ja laste majanduslikud võimalused märkimisväärselt ei parane. Laste jagamise ja hoolduskoormuse teemad tulevad veel lisaks. Tänase stabiilse pereelu lööks lahutus sassi.
Kes siin rikkusest rääkinud on? Lihtsalt kulutused vähenvad ju märkimisväärselt, sest meest ei pea enam üleval pidama, isegi kui elatiseks vaid see sama 500 eurotki välja mõistetakse. Lisaks saab naine iga 2 nädala tagant täiesti vaba nädalavahetuse.
Vaevalt selline kitsi puuk üldse kohtusse raatsib minna midagi vaidlustama. Elatiseks ju kohtusse minema tegelikult ei pea, vaidlustamiseks peab.
Teemaalgataja mees vaidlustab kindlasti. Tegemist on targa mehega ja ta mõtleb umbes nii, et lastele kulub kuus 3X300. Maja on ju välja ostetud. Mehe panus on 500+250 (riiklik toetus). Pere on kokku leppinud, et jagavad kulud pooleks, seega naise panus ka 750. 1500 peaks ju olema piisav, kui pere on kogu aeg elanud kokkuhoiu põhimõttel. Saan mehest täitsa aru. Probleem võib olla selles, et seda odavat kraami on kohustatud hankima naine ja see võib turri ajada küll. Teemaalgataja pere probleemid tunduvad olema kuskil mujal.
Väga huvitav arvutuskäik. Mehe panus on 500, riiklik toetus on 250, aga naine peab millegipärast panustama 750? Äkki siis ikka nii, et mees panustab 500, naine panustab 500 ja riiklik toetus on 250? Ja see, kes soovib iga asja pealt kokku hoida, tegeleb odavate asjade otsimise ja soetamisega. 1250 euroga 5liikmelist perekonda, 2 koera, maja ja autot üleval pidada on sellisele targale mehele mõnus toimetamine.
Või siis veel mõnusam oleks ilma selle meheta, kes elatist maksaks ja kelle ei peaks sellest 500 eurost süüa tegema, pesu pesema, tuba kütma ja virisemist kuulama.
Jumal küll, mees, naine ja riik – kõik 500. Kokku 1500. Autost on ju mees loobunud, küllap ka lapsed saavad ise liigutud. Pere peaks ikka kokku jääma. Mehel on õige tähelepanek, et paljud pered peavad vähesemaga hakkama saama. Mees ja naine ju mõlemad toetavad säästlikku eluviisi, aga kuidagi on elatud üksteisest mööda.
