Esileht Koolilaps Ülikooliks raha kogumine

Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )

Teema: Ülikooliks raha kogumine

Postitas:
Kägu

Eestis ei ole aastast 2013 tasuta ja tasulisi kohti. On mõningad erialad kus õppimine on tasuline kõigile. Aga enamus erialasid on lävendi ületamisel kõigile tasuta. Sellist asja nagu aastaid tagasi, et ühel erialal on teatud arv kohti tasuta ja ülejäänud tasulised, enam ei ole.

Üliõpilane hakkab maksma EAP põhiselt kui ta peaks aineid läbi kukkuma.

Tänan info eest! Minu ülikooli lõpetamine jääb paar aastat varasemasse aega ja kuna teema mind veel ei puuduta (laps veel väike), siis polnud aimugi, et selline muudatus on vahepeal toimunud. Hea uudis ju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

? Ülikoolis käimine on ju Eestis tasuta.

Tasuta on ju vaid parimatele.

vaid parimatele? kindlasti on erinevates kõrgkoolides erinevad vastuvõtutingimused, kuid tavaline on siiski see, et vastu võetakse kõik lävendi ületanud. ja lävend ei ole ju eriliselt kõrge, ttu-s keskmiselt 55 p riigieksami tulemus.

Kõik lävendi ületanud? Kas kohtade arv ei olegi siis enam piiratud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

? Ülikoolis käimine on ju Eestis tasuta.

Tasuta on ju vaid parimatele.

vaid parimatele? kindlasti on erinevates kõrgkoolides erinevad vastuvõtutingimused, kuid tavaline on siiski see, et vastu võetakse kõik lävendi ületanud. ja lävend ei ole ju eriliselt kõrge, ttu-s keskmiselt 55 p riigieksami tulemus.

Kõik lävendi ületanud? Kas kohtade arv ei olegi siis enam piiratud?

Kohtade arv on piiratud ja kõik lävendi ületanud ei saa sisse. Lävendi ületanud pannakse pingeritta ja erinevatel erialadel on erinevad vastuvõtu arvud. Aga kõik täiskoormusel õppivad noored õpivad tasuta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ülikooliõpingud on küll Eestis tasuta, aga kulud siiski on, kui vanematekodu ei ole Tartus või Tallinnas.

Kõik soovitava muidugi tudengil kohe tööle minna, aga millise normaalse palgaga töökoha saab gümnaasiumiharidusega noor, kui õpib päevaõppes? Ise olen praegu teist korda tudeng, 30 a, ja kui vaatan oma kursakaaslasi, siis I või II kursusel küll keegi erialast tööd ei tee. Ei saakski teha, heal juhul võetakse tasuta või pea olematu raha eest praktikale. Enamus otse gümnaasiumist tulnud noori töötab baarides ja pubides, hommikused loengud on pooltühjad. Arusaadav- kui korjad öösel kella neljani kõrtsis klaase, siis kell 8 algavasse loengusse on võimatu jõuda.

Seega on raha kogumine vajalik küll- just selleks, et noor paar esimest aastat ei peaks peavarju ja toidu pärast lihttööd tegema vaid saaks õppimisele pühenduda. Kui tudeng jääb koju elama ja ülikool on kõrvaltänavas, siis muidugi langevad pooled mured ära.

Kui teemaalgataja peab silmas välismaal õppimist, siis see on hoopis teine teema.

kui otsida, siis leiab ka gümnasist endale parema koha kui pubi või baar, tudengist rääkimata. lihtsalt ise peab tark ja tubli olema ning otsima.
kui laps ülikooli läheb, siis lisandub tema kuludele vaid ühika üür, mis on sadakond eurot kuus. TÜ just teatas lehes, et enam ei saa üksikuid tube, sest kohti napib ning tuppa pannakse vähemalt 2 inimest. söögiraha kulub lapsele niikuinii, elagu ta kodus või ühikas. kui laps süüa teha ei oska ning ühikasse kolides vaid väljas tahab söömas käia, siis see läheb küll kalliks.
bussipiletite raha ka, kui ülikool asub kaugel, aga ka tartu-tallinna bussipileteid saab tudeng mõne euro eest, kui aegsasti ära osta, maakonnaliinid tasuta

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

? Ülikoolis käimine on ju Eestis tasuta.

Tasuta on ju vaid parimatele.

vaid parimatele? kindlasti on erinevates kõrgkoolides erinevad vastuvõtutingimused, kuid tavaline on siiski see, et vastu võetakse kõik lävendi ületanud. ja lävend ei ole ju eriliselt kõrge, ttu-s keskmiselt 55 p riigieksami tulemus.

Kõik lävendi ületanud? Kas kohtade arv ei olegi siis enam piiratud?

Kohtade arv on piiratud ja kõik lävendi ületanud ei saa sisse. Lävendi ületanud pannakse pingeritta

Ehk siis mul oli ikka õigus – paremad võetakse vastu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

? Ülikoolis käimine on ju Eestis tasuta.

Tasuta on ju vaid parimatele.

vaid parimatele? kindlasti on erinevates kõrgkoolides erinevad vastuvõtutingimused, kuid tavaline on siiski see, et vastu võetakse kõik lävendi ületanud. ja lävend ei ole ju eriliselt kõrge, ttu-s keskmiselt 55 p riigieksami tulemus.

Kõik lävendi ületanud? Kas kohtade arv ei olegi siis enam piiratud?

Kohtade arv on piiratud ja kõik lävendi ületanud ei saa sisse. Lävendi ületanud pannakse pingeritta

Ehk siis mul oli ikka õigus – paremad võetakse vastu.

igal erialal on omad tingimused, aga ega iga lammas peagi ülikoolis õppima
nt TÜ majandus:

Vastuvõtutingimused
Õppekohtade arv: 70

Vastuvõtutingimus Osakaal
eesti keel või eesti keel teise keelena riigieksam 50%
matemaatika riigieksam (lai)* 50%
* Matemaatika (laia) riigieksami saab asendada enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksamiga.
Vastuvõtu tagab punktisumma 80,0.
Ülejäänud õppekohad täidetakse paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66,0.

arst
Õppekohtade arv: 185

Vastuvõtutingimus Osakaal
eesti keel või eesti keel teise keelena riigieksam 30%
üks eksam valikust:
1) matemaatika riigieksam (lai) või
2) erialakatse bioloogias või keemias 70%
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66,0.
Võrdsete punktide korral eelistatakse üliõpilaskandidaati, kelle valikulise eksami tulemus on parem.
Info konkursipunktide arvutamise kohta.

Vastuvõtutingimusi arvestamata
võetakse vastu
üliõpilaskandidaat, kes on 11. või 12. klassi õpilasena tulnud Eestis üleriigilise bioloogia-, keemia-, füüsika- või matemaatikaolümpiaadil lõppvoorus kümne parema hulka üldpingereas (mitte ainult ühe klassi arvestuses).

IT
Õppekohtade arv: 200

Vastuvõtutingimus Osakaal
eesti keel või eesti keel teise keelena riigieksam 40%
matemaatika riigieksam (kitsas või lai*) 60%
* Laia või enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami tulemusele lisatakse kandideerimisel 16 punkti.

Vastuvõtu tagab punktisumma 85,0.
Ülejäänud õppekohad täidetakse paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66,0.
Lisainfo konkursipunktide arvutamise kohta.

Vastuvõtutingimusi arvestamata
võetakse
lisaks üldistele eritingimustele vastu üliõpilaskandidaat, kes on

gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa Eestis üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust;
11. või 12. klassi õpilasena saanud füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest.
kandidaat, kes on sooritanud 2018. aastal kontrollitud oludes lõpphindamise positiivse tulemusega Tartu Ülikooli MOOCi kursuse “Programmeerimise alused”. Tõendit kursuse läbimise kohta SAISi avaldusele lisama ei pea, tuleb vaid märkida kandideerimine eritingimusel. MOOCi kursuse lõpetanud kandidaadile arvestatakse kandideerimisel kogusummaks 85 punkti.

hinnetest ja katsetest sõltumata saab sisse akadeemilise testi või olümpiaadide tulemustega https://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/eritingimus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

? Ülikoolis käimine on ju Eestis tasuta.

Tasuta on ju vaid parimatele.

vaid parimatele? kindlasti on erinevates kõrgkoolides erinevad vastuvõtutingimused, kuid tavaline on siiski see, et vastu võetakse kõik lävendi ületanud. ja lävend ei ole ju eriliselt kõrge, ttu-s keskmiselt 55 p riigieksami tulemus.

Kõik lävendi ületanud? Kas kohtade arv ei olegi siis enam piiratud?

Kohtade arv on piiratud ja kõik lävendi ületanud ei saa sisse. Lävendi ületanud pannakse pingeritta ja erinevatel erialadel on erinevad vastuvõtu arvud. Aga kõik täiskoormusel õppivad noored õpivad tasuta.

miks sa esitad enesekindlalt mingit viimast tõde, kui ise ei ole kursis? vt palun ttu vastuvõtutingimusi – on lävend, kuid õppekohtade arv ei ole piiratud. ja lävend ei ole midgai üleloomulikku, mis kättesaadav vaid üksikutele. https://www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/vastuvott/vastuvotutingimused-3/erialade-tabel/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui otsida, siis leiab ka gümnasist endale parema koha kui pubi või baar, tudengist rääkimata. lihtsalt ise peab tark ja tubli olema ning otsima.

Nagu näiteks? Soovitaksin hea meelega ka oma kursakaaslastele, mitmed neist gümnaasiumi väga heade tulemustega lõpetanud, nii et tarkuse taha küll asi ei jää.
Ülikooli puhul on asi pigem selles, et pole kindlat loengute graafikut, nagu on gümnaasiumis, kus pm. kõik õhtud on vabad. Loengute ajad muutuvad 4 korda õa jooksul, kord on vabad hommikud, siis on lõuna ajal paaritunnine auk, siis on õhtud vabad või vastupidi- loeng kestab kella 21-ni. Näita mulle tööandjat, kes võtab tööle inimese nt. õhtuseks ajaks 4 tunniks, aga kolme kuu pärast teatab see tudeng, et tal on nüüd võimalus tööl käia hommikul 1 tund, lõuna ajal 1 tund ja õhtul 2 tundi. Ja 3 kuu pärast ka need ajad enam ei sobi.
Ainus aeg, mis on alati vaba, ongi öö. Sellepärast tudengid hilisõhtuti-öösiti töötavadki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ülikooli puhul on asi pigem selles, et pole kindlat loengute graafikut, nagu on gümnaasiumis, kus pm. kõik õhtud on vabad. Loengute ajad muutuvad 4 korda õa jooksul, kord on vabad hommikud, siis on lõuna ajal paaritunnine auk, siis on õhtud vabad või vastupidi- loeng kestab kella 21-ni. Näita mulle tööandjat, kes võtab tööle inimese nt. õhtuseks ajaks 4 tunniks, aga kolme kuu pärast teatab see tudeng, et tal on nüüd võimalus tööl käia hommikul 1 tund, lõuna ajal 1 tund ja õhtul 2 tundi. Ja 3 kuu pärast ka need ajad enam ei sobi.
Ainus aeg, mis on alati vaba, ongi öö. Sellepärast tudengid hilisõhtuti-öösiti töötavadk

vaidlen vastu.
ülikoolis muutub tunniplaan siiski vaid 2 korda aastas, sest see antakse semestrite kaupa.
olen ise tudeng (doktorant) ja samas ka firmajuht ning suudan neid asju kenasti ühildada. ka üks meie teine juhtivtöötaja on tudeng (bakaõppe it-tudeng) ning me suudame oma ajakava küll nii sättida, et töö tehtud saaks ja kummagi töö ega õpingud ei kannataks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundub ka mottekaim voimalusel kinnisvara osta – aja moodudes selle vaartus kasvab. Kui laps mingil pohjusel ylikooli ajal seal elada ei soovi/opib kuskil mujal, on selleks ajaks arvatavasti laen suures osas tasutud – saab kas korteri maha myya, voi kasumlikult valja yyrida. Igal juhul win-win.

Please wait...
Postitas:
Kägu

? Ülikoolis käimine on ju Eestis tasuta.

Tasuta on ju vaid parimatele.

vaid parimatele? kindlasti on erinevates kõrgkoolides erinevad vastuvõtutingimused, kuid tavaline on siiski see, et vastu võetakse kõik lävendi ületanud. ja lävend ei ole ju eriliselt kõrge, ttu-s keskmiselt 55 p riigieksami tulemus. kas need on siis parimad, kes on saanud riigieksamil napilt üle poole punktidest?

jah, arstiteaduskonda pääsevad vaid parimad, kuid me räägime siin teemas ju kõrgharidusest üldiselt.

Minu erialal oli aastal 2014 vaid 65 tasuta kohta. Kandidaate oli 350 kandis! Tasuta kohale said need, kes said pea maksimumpunktid sisseastumisel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minuarust pole kogumisel suurt mõtet. Raha väärtus muutub ajas.
Tegin näiteks kunagi elukindlustuse kui lapsed väikesed olid. Siis oli arvestatav summa. Nüüd 15 aastat hiljem on see hüvitissumma tunduvalt väiksem kui minu aasta sissetulek. Ja ma ei ole kõrgepalgaline.

Please wait...
Postitas:
Kägu

vaidlen vastu.
ülikoolis muutub tunniplaan siiski vaid 2 korda aastas, sest see antakse semestrite kaupa.
olen ise tudeng (doktorant) ja samas ka firmajuht ning suudan neid asju kenasti ühildada. ka üks meie teine juhtivtöötaja on tudeng (bakaõppe it-tudeng) ning me suudame oma ajakava küll nii sättida, et töö tehtud saaks ja kummagi töö ega õpingud ei kannataks.

Minu erialal muutub tunniplaan 4 korda õa jooksul. Pealegi ei ole tööturul võrreldavad doktorant ja I-II kursuse bakatudeng, sina oled juba oma eriala spetsialist, I kursuse bakatudeng on gümnaasiumiharidusega ja ei oma mingeid erialaseid teadmisi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pealegi ei ole tööturul võrreldavad doktorant ja I-II kursuse bakatudeng, sina oled juba oma eriala spetsialist, I kursuse bakatudeng on gümnaasiumiharidusega ja ei oma mingeid erialaseid teadmisi.

ka bakatudengite hulgas võib leiduda keskealisi inimesi, kes läinud kunagi poolelijäänud haridust lõpetama või läinud 20a peale 1.ringi ülikoolis juba 2.ringile uuel erialal. eriti palju on selliseid uuesti alustajaid just it alal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kutsun üles uuele küsitlusele, kirjutage siia mis riikides lapsed (või miks mitte ka te käod ise) ülikoolis õppisid ja või kus lõpetasid.

Alustan ise, Eestis, baka Tallinnas tasulisel erialal ja hiljem magister Rootsis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Poeg sai baka Inglismaal, meiepoolne summa kokku ca 35 000. Nüüd läheb magistrisse, arvestame ca 20 000, aga kindlasti läheb ta ka seal tööle.

Tütar on veel gümnaasiumis, riiki kuhu ülikooli läheb veel ei tea, ilmselt mitte Eestis. Seega summaga ei tea veel arvestada, aga raha selleks koguma ei hakka, tuleme toime.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ülikooli puhul on asi pigem selles, et pole kindlat loengute graafikut, nagu on gümnaasiumis, kus pm. kõik õhtud on vabad. Loengute ajad muutuvad 4 korda õa jooksul, kord on vabad hommikud, siis on lõuna ajal paaritunnine auk, siis on õhtud vabad või vastupidi- loeng kestab kella 21-ni. Näita mulle tööandjat, kes võtab tööle inimese nt. õhtuseks ajaks 4 tunniks, aga kolme kuu pärast teatab see tudeng, et tal on nüüd võimalus tööl käia hommikul 1 tund, lõuna ajal 1 tund ja õhtul 2 tundi. Ja 3 kuu pärast ka need ajad enam ei sobi.

Ainus aeg, mis on alati vaba, ongi öö. Sellepärast tudengid hilisõhtuti-öösiti töötavadk

vaidlen vastu.

ülikoolis muutub tunniplaan siiski vaid 2 korda aastas, sest see antakse semestrite kaupa.

olen ise tudeng (doktorant) ja samas ka firmajuht ning suudan neid asju kenasti ühildada. ka üks meie teine juhtivtöötaja on tudeng (bakaõppe it-tudeng) ning me suudame oma ajakava küll nii sättida, et töö tehtud saaks ja kummagi töö ega õpingud ei kannataks.

No see ju sõltub erialast. Erialal, kus mina õpetan, ei ole sessioone ja kogu aasta vältel õppekava muutub, sest üks õppeaine kestab enamasti kuu kuni kaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pealegi ei ole tööturul võrreldavad doktorant ja I-II kursuse bakatudeng, sina oled juba oma eriala spetsialist, I kursuse bakatudeng on gümnaasiumiharidusega ja ei oma mingeid erialaseid teadmisi.

ka bakatudengite hulgas võib leiduda keskealisi inimesi, kes läinud kunagi poolelijäänud haridust lõpetama või läinud 20a peale 1.ringi ülikoolis juba 2.ringile uuel erialal. eriti palju on selliseid uuesti alustajaid just it alal.

Teemaalgataja on sinu arvates pensionil vanur, kes oma keskealise lapse kooliskäimise pärast muretseb?
Räägid nüüd ju hoopis teisest teemast, mina räägin otse gümnaasiumist tulnud tudengitest ja nende töötamisest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ajaviiteteema.

Kui vana on teie laps või lapsed ja kui palju olete jõudnud nende (ülikooli) õpinguteks raha kõrvale panna?

Mina alustan:

Kaks last 10a., kokku 10000.

Pean väheks aga üksikvanemana hetkel rohkem pole võimalik.

Teine vanem paraku ei toeta üldse.

Ülikool on tasuta

Please wait...
Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )


Esileht Koolilaps Ülikooliks raha kogumine