Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ülikoolis õpetajaga konflikt

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )

Teema: Ülikoolis õpetajaga konflikt

Postitas:

fliisimässitult lobiseks ja pidevalt loengut segaks.

Kust te selle lobisemise välja mõtlesite muidu? Suud kinni hoida oli tähenduses endast üle sõita, ehk ma kaitsen ennast ja teisi, küsin selgitusi ja ootan õpetajalt põhjendatud nõudeid, mitte ei lepi nõudega nõudmise pärast. Aga jaa, muidugi ma ise kiusasin õpetajat, samamoodi kõik need teised tudengid, kes kurtmas käisid. Mul vahet pole mida usute siin. Mina kaebasin, minu kursusekaaslased toetasid mind ning mina sain oma mure lahendatud. Siinne suhtumine lihtsalt näitab väga hästi põhjuseid, miks meil õpetajate poolt kiusamine, konfliktid, mõnitamine ja alandamine üldse veel teemas on.

+5
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülikoolikiusamine on Eestis praegu normiks saanud. Mõnitavad kõik: õppejõud üliõpilasi, üliõpilased üksteist. Ei oska nimetadagi ühtegi ülikooli Eestis, kus ei mõnitataks. Väga levinud on poliitiline mõnitamine. Kui ikka koos liberitega käsi taeva poole üles ei pillu, saab üliõpilane moraalselt peksa ja mõnitada igas loengus.

Tänapäeval mõnitatakse eriti peenelt sümbolitega. Väga levinud on üksteise arvutitesse jm netivõrkudesse sissehäkkimine ja üksteise eludes sorimine ja seejärel loengutes vihjamine sellele, mida keegi jälle oma arvutites vaadanud on. Nt surfasid nädalavahetusel islamistide teemadel, järgmise koolipäeva lõunal ilmuvad islamistid sulle bussipeatusesse; viisid oma haige kassi kliinikusse, ilmub su küsimuse alla ülikooli rühmatšätis kassi pildike jne jne. Lõputu gaslaitimine.

Olen ise ka juba kohati suremise ja insuldi ääre peal selle kõige tõttu. Tunnen ennast samuti nurkaaetuna: minna pole kuskile, sest haridus ja baas eluks tuleb kätte saada, kuid pole kindel, kas peale kogu seda lauskiusamist üldse veel eluski olen.

Inimesed on muutunud nii jõhkrateks, et neil ei pilgu silm ka selle peale, kui kaasüliõpilase ja ta pereliikmed surnuks kiusavad. Abi pole kuskilt saada. Need nn ülikoolide suhtekorraldajad pilluvad vaid õõnsaid lauseid ja toetavad sisimas kogu seda kiusamist kaasa.

0
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõik noored pidavat olema ju liberaalsed, emotsionaalselt targad, lahked ja sallivad. Ei ole siis või?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõik noored pidavat olema ju liberaalsed, emotsionaalselt targad, lahked ja sallivad. Ei ole siis või?

Ei ole. Peale on kasvanud põlvkond (ja nende kujundajatest kaasajooksikutest ametnikkond), kellega võrreldes Natsi-Saksamaa Hitlerjugend oli lausa kari lambukesi.

+3
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen oma kooli rühmaga suhtluses ning väga paljud õpilased on tema käitumisest häiritud. Samuti suhtlesin ka teisest rühmast inimesega ja tema väitis sama, et antud õppejõud lausa kiusab õpilasi. Seega ei ole probleem ainult minu nägemuses.

Kümmekond aastat tagasi esitasime kogu õpperühmaga rektorile protesti ebaõiglase, monotoonse ja tohutult suuremahulise kodutöö – mille sisu kujutaski endast lihtsalt tänavaküsitluse läbiviimist kogu grupiga, kusjuures suurusjärgus mitusada inimest oleks pidanud kogu grupi kohta ära jagama ja pärast ühistööna ka tulemused analüüsima – kohta. Meile jäi nimelt tugevalt selline mulje, et õppejõud üritas meid rakendada omaenda uurimust tasuta ära tegema – ja mitte midagi kasulikku poleks see meile endile õpetanud.
Pärast protesti tühistati kodutöö, isegi ei määratud uut ja adekvaatsema mahuga tööd asemele, vaid kõik said selle mooduli automaatselt kirja kui “arvestatu”. Suht loll tulemus iseenesest, sest moodulit ennast oli veel paar seminari ja mõni sisuline ülesanne oleks olnud kasulikum. Aga see näitas, et meil ilmselgelt oli õigus.
Ega tulemust ette ei tea. Kui te leiate kogu grupiga, et õppejõud käitub vastikult, siis esitage protest.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülikoolide põhivara on õppejõud, kellesarnaseid juurde enam ei tule, kes on oma ala tipud.

Kas ikka on? Või on nad ennast sinna tippu nüginud lihtsalt üleüldise status quo redeli najal?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võid googeldada õppejõudu, kas ta oli NLKPs, kommunist. Siis tema käitumine on selgitatav.

Kuidas ma seda teada saan? Ta on muidu naisterahvas.

See on absoluutselt irrelevantne. Vastik iseloom ei sõltu parteilisest kuuluvusest. Mõni lihtsalt ei oska suhelda.
Ärge laske ennast haloefektist kaasa tõmmata.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja väita, et õppejõuna läbikukkunud? Näide: 30 aastat oli hinnatud õppejõud ja aastal 2024 kuulutame ta järsku läbikukkunuks? Või on point siiski mujal peidus?

Tuletame meelde, et 30 aastaga jõuab õppejõud ka juba vanaks jääda. Tean ise ühte armastatud perearsti, kes pärast 40aastast karjääri ühtäkki väga kummaliselt käituma hakkas ja lõpuks dementsusega hooldekodusse sattus.

Selliseid õppejõude on palju. Mis 30 aastat tagasi oli okei, see seda enam ei ole, ühiskond on muutunud.

Ei olnud tegelikult 30 a tagasi ka okei inimeste mõnitamine ja asjasse mittepuutuvate märkuste tegemine, aga kuna status quo säilitamine oli siis esmatähtis ning kõik käitumised olid suunatud staatuse säilitamisele, siis kannatati need märkused välja.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga levinud on üksteise arvutitesse jm netivõrkudesse sissehäkkimine ja üksteise eludes sorimine ja seejärel loengutes vihjamine sellele, mida keegi jälle oma arvutites vaadanud on. Nt surfasid nädalavahetusel islamistide teemadel, järgmise koolipäeva lõunal ilmuvad islamistid sulle bussipeatusesse; viisid oma haige kassi kliinikusse, ilmub su küsimuse alla ülikooli rühmatšätis kassi pildike jne jne. Lõputu gaslaitimine.

Hm, see kõlab kui hullu jutt… Tagakiusamismaania.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rusikareegel ütleb, et kui ühel inimesel on probleeme paljude teistega, siis on probleem ikkagi selles ühes, mitte paljudes teistes. Kui ühe õppejõu käitumise üle kurdavad paljud, siis on viga õppejõus. Kui üks tudeng kurdab paljude õpejõudude üle, siis on viga selles tudengis. Lihtne.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rusikareegel ütleb, et kui ühel inimesel on probleeme paljude teistega, siis on probleem ikkagi selles ühes, mitte paljudes teistes. Kui ühe õppejõu käitumise üle kurdavad paljud, siis on viga õppejõus. Kui üks tudeng kurdab paljude õpejõudude üle, siis on viga selles tudengis. Lihtne.

Kõik sadistid ja vägivallatsejad väidavad sama asja.

Sel juhul tuleks kõik need nõukaaegsed märtrid, kes poliitilise kiusamise all murdusid süüdi, sest enamus ju oli nende vastu.

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rusikareegel ütleb, et kui ühel inimesel on probleeme paljude teistega, siis on probleem ikkagi selles ühes, mitte paljudes teistes. Kui ühe õppejõu käitumise üle kurdavad paljud, siis on viga õppejõus. Kui üks tudeng kurdab paljude õpejõudude üle, siis on viga selles tudengis. Lihtne.

Suurem osa inimesi ongi karjamentaliteediga, nad kuuluvad parteidesse, ühiskonnagruppidesse, ühingutesse, liikumistesse, nimetatakse selliseid inimesi ka lemminguteks. Karja iseloomustab tõesti karjajõud, aga karja liikmetest igaüks võib jääda ka ise karja hammasrataste vahele. Selle loogika järgi on isegi nõidade põletamine okei asi, sest imelikud tulebki ühiskonnast likvideerida.

Väga paljusid teadlasi ja suurte saavutustega inimesi on läbi aegade ühiskonna poolt taga kiusatud. Alles pärast nende surma on neist lugu pidama hakatud.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rusikareegel ütleb, et kui ühel inimesel on probleeme paljude teistega, siis on probleem ikkagi selles ühes, mitte paljudes teistes. Kui ühe õppejõu käitumise üle kurdavad paljud, siis on viga õppejõus. Kui üks tudeng kurdab paljude õpejõudude üle, siis on viga selles tudengis. Lihtne.

Suurem osa inimesi ongi karjamentaliteediga, nad kuuluvad parteidesse, ühiskonnagruppidesse, ühingutesse, liikumistesse, nimetatakse selliseid inimesi ka lemminguteks. Karja iseloomustab tõesti karjajõud, aga karja liikmetest igaüks võib jääda ka ise karja hammasrataste vahele. Selle loogika järgi on isegi nõidade põletamine okei asi, sest imelikud tulebki ühiskonnast likvideerida.

Väga paljusid teadlasi ja suurte saavutustega inimesi on läbi aegade ühiskonna poolt taga kiusatud. Alles pärast nende surma on neist lugu pidama hakatud.

Suurem osa tagakiusatutest on lihtsalt vaikselt ära surnud. Mida rohkem neid Hoolime!-kampaaniais Läänes käivitatakse, seda suuremaks muutub üldine kiusamis- ja vihkamisfoon.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jajah. Näiteks selline vaena tagakiusatu, nagu Rea Raus: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120278143/tulevastele-tervisejuhtidele-annab-loengut-oppejoud-kes-kahtleb-vaktsiinides-on-tarvitanud-mms-i-ja-jai-ulikoolis-petturlusega-vahele

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jajah. Näiteks selline vaena tagakiusatu, nagu Rea Raus: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120278143/tulevastele-tervisejuhtidele-annab-loengut-oppejoud-kes-kahtleb-vaktsiinides-on-tarvitanud-mms-i-ja-jai-ulikoolis-petturlusega-vahele

Siin on tegemist siiski tööandja probleemiga. Ei teinud piisavat taustauuringut.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jajah. Näiteks selline vaena tagakiusatu, nagu Rea Raus: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120278143/tulevastele-tervisejuhtidele-annab-loengut-oppejoud-kes-kahtleb-vaktsiinides-on-tarvitanud-mms-i-ja-jai-ulikoolis-petturlusega-vahele

Siin on tegemist siiski tööandja probleemiga. Ei teinud piisavat taustauuringut.

Kas see on tööandja probleem, kui töövõtja harrastab akadeemilist petturlust?
Ja mis ma näen, isegi Ilon Wikland kiusas teda vaesekest taga: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32243139/ilon-wiklandi-solvati-haapsalus-hingepohjani

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jajah. Näiteks selline vaena tagakiusatu, nagu Rea Raus: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120278143/tulevastele-tervisejuhtidele-annab-loengut-oppejoud-kes-kahtleb-vaktsiinides-on-tarvitanud-mms-i-ja-jai-ulikoolis-petturlusega-vahele

Siin on tegemist siiski tööandja probleemiga. Ei teinud piisavat taustauuringut.

Kas see on tööandja probleem, kui töövõtja harrastab akadeemilist petturlust?

Ja mis ma näen, isegi Ilon Wikland kiusas teda vaesekest taga: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32243139/ilon-wiklandi-solvati-haapsalus-hingepohjani

Rohkem oleks see nagu sinu probleem. Kui töötaja ei sobi ametisse, siis leitakse uus töötaja ja elu läheb edasi.

Sellistest inimestest on tudengitele palju kasu, nad õpivad eristama tõde valest. Muidu nad ei õpigi enne kui omal nahal.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rohkem oleks see nagu sinu probleem. Kui töötaja ei sobi ametisse, siis leitakse uus töötaja ja elu läheb edasi.

Kuidas see minu probleem küll saab olla, kui ma pole olnud ei teemaalgataja õppejõu ega Rea Rausi tööandja? Mis on sinu vigastus, et sa täiesti üldisest arutelust selliseid järeldusi teed?

Sellistest inimestest on tudengitele palju kasu, nad õpivad eristama tõde valest. Muidu nad ei õpigi enne kui omal nahal.

See on pseudokasu – õige ja vale vahel vahet tegema õpitakse siiski juba koolieelikuna, kui seda alles tudengina tudeerima hakatakse, siis on juba hilja. Ebameeldivate käitumisviiside õigustuseks toovad pseudokasu esile tavaliselt inimesed, kes ise seda ebameeldivat käitumist viljelevad. Näiteks koolikiusaja õigustab oma kiusamist sellega, et kiusatav peaks õppima enda eest seisma. Üsna tavaline asi.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rohkem oleks see nagu sinu probleem. Kui töötaja ei sobi ametisse, siis leitakse uus töötaja ja elu läheb edasi.

Kuidas see minu probleem küll saab olla, kui ma pole olnud ei teemaalgataja õppejõu ega Rea Rausi tööandja? Mis on sinu vigastus, et sa täiesti üldisest arutelust selliseid järeldusi teed?

Sellistest inimestest on tudengitele palju kasu, nad õpivad eristama tõde valest. Muidu nad ei õpigi enne kui omal nahal.

See on pseudokasu – õige ja vale vahel vahet tegema õpitakse siiski juba koolieelikuna, kui seda alles tudengina tudeerima hakatakse, siis on juba hilja. Ebameeldivate käitumisviiside õigustuseks toovad pseudokasu esile tavaliselt inimesed, kes ise seda ebameeldivat käitumist viljelevad. Näiteks koolikiusaja õigustab oma kiusamist sellega, et kiusatav peaks õppima enda eest seisma. Üsna tavaline asi.

Segased argumendid sul.
Sa küsid “Kas see on tööandja probleem, kui töövõtja harrastab akadeemilist petturlust?”  Ma vastasin et see on sinu probleem, sest sina näed selles probleemi. Mina arvan, et sellisel juhul vabastatakse inimene töölt, leitakse uus asemele ja elu läheb edasi. Aga sina hakkad mingit monoloogi pidama mingitest koolikiusajatest jne. Tudengitel ongi kasu kui nad saavad võrrelda omavahel tõde ja siis õppejõu poolt antavat valeinfot. Ka teadusmaailmas tehakse väga palju valskust ja teadlikult, kes teeb kuulsuse pärast, kes rahade pärast. See ei kao kunagi ära.

Siit võiks isegi küsida kas õppejõud võib habemega nalja teha? Sinu seisukohti järgides vist mitte, sest tudengid võtavad teda tõepähe? Kuskohast läheb piir kus tudeng hakkab ise kriitiliselt mõtlema?

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlasti ma ei soovi, et teda lahti lastakse. Ma ei ole tegelikult selle põlvkonna lumehelbeke, kes arvaks, et väikse noomimise peale peaks jooksma kohe “kitule” ja arvama, et kohe kõik minu poolel tagajalgadel oleks.

Eks kindlasti on neid, kellele antud õppejõu iseloom meeldib, aga tundub, et suuremat osa ikkagi häirib. Ma ise lihtsalt loodan, et kooli juhtkond annab võimaluse mul saada iseseisev õppimine, ma isegi ei taha, et õppejõud midagi antud teemast teaks, et olen kuskile pöördunud. Ta nimelt paneb seminarides väga agaralt puudumisi kirja ja nimeliselt uurib, kus keegi õpilane on. Mulle lihtsalt ei meeldi, et minu nimi arutlusele terve klassi ees tuleks ja mu puudumise üle arutelu peetakse.

Teil on ülikoolis klassid? Esimest korda kuulen.

Sa teed ju ise kõik selleks, et su nimi oleks igaühel hambus:) Mida sa vahutad ja emotsioonitsed, jäta see kõrvale ja tegele konstruktiivselt õppetööga.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis ajast on ülikoolis õpetajad ja tunnid … ?

Vanasti olid ikka õppejõud ja loengud, aga eks see tänapäeva värk vist

Olid “vanasti” (15-20 a tagasi) ka õpetajad ja tunnid. Näiteks olid keeleõpetajad, vene keele õpetaja, saksa keele õpetaja jne.

Aga mis eriala see on, kus üks õpetaja või õppejõud annab (erinevaid?) aineid mitu aastat järjest?? Minu pika tudengikarjääri jooksul on vaid üksikud õppejõud andnud rohkem kui ühte ainet samale õppekavale ühe õppeastme jooksul. Huvitava suhtumisega õppejõudusid olen kohanud: tarkus paraku ei garanteeri alati suurepärased isikuomadused ja/või õpetamisoskused. Õnneks pole mul ühegi õppejõuga probleemi olnud.

Kuna teemaalgataja mainib rühmi, siis järelikult on tegu ainega või ainetega, kus õppetöö toimub rühmades? Ja probleem on just ühe rühma juhendajaga (olgu ta siis õpetaja või õppejõud)? Siis oleks soovitus vahetada rühma, kui ikka tõesti häirib.

Puudumistega on ülikoolis üldiselt kindel kord: kui kohalolek on kohustuslik, siis on vaid teatud juhud (või lubatud arv kordi), mil puudumine on vabandatav.

Ülikoolides on üldiselt võimalik anda tagasisidet õppejõudude õpetamisele ja seda ka tehakse ning saadud tagasisidet võetakse vägagi arvesse. Tean konkreetset näidet, kus üks hea õppejõud lasti negatiivse tagasiside pärast lahti. Ta õpetas igavat aga vajalikku ainet. Ta polnud konfliktne inimene, aga äkki mõni tundis, et kiusataske, kuna nõutakse sellise raske asja õppimist?

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtle läbi, mis on sinu prioriteedid. Kui prioriteediks on kooli lõpetamine, siis keskendu sellele ja eira asju, mida sa enda prioriteeti ohvriks toomata muuta ei saa. Õppejõu kohta kaebuse sa esitasid, seega oled oma panuse andnud. Omades sisemist vaadet ülikooli süsteemist, siis instituudi juhatajad üldiselt viivad iga sellise kaebuse puhul vestluse töötajaga läbi. Aga see, kui tõsiselt vestlust võetakse sõltub osalt ka kaebaja enda krediidist. Halbade hinnetega ja võlgnevustega tudengi kaebusesse suhtutakse tunduvalt vähesema respektiga kui kohusetundliku tudengi kaebusesse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ülikoolis õpetajaga konflikt