Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Ülikõrge preeklampsia risk, andke nõu, palun!

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Ülikõrge preeklampsia risk, andke nõu, palun!

Postitas:

Ma käisin täna esimese trimestri skriiningul ja sain sealt igasugu uudiseid. Beib kasvab normipäraselt, trisoomiate risk on madal, kõik sõrmed-varbad jm kehaosad loeti üle, kõik on normsuuruses. Ja siis teatas arst, et analüüside tulemusena selgus, et minul on kõrge preeklampsia risk ning tuleb hakata aspiriini võtma. Selle olevat nad välja arvutanud vereproovi ja vererõhu näitajate põhjal. Vererõhk mind eriti ei morjenda, sest mul on selline ärev organism, mis arsti juures alati vererõhu vopsti üles viskab. Nii nad siis olidki mõõtnud midagi 129/midagi, alumist ei mäleta. Mul on omal kodus ka aparaat ja sellega mõõdan alati normi piiresse jäävaid väärtusi. Aga vereproov teadupärast ei valeta, seal pidi olema mingi näitaja PAPP-A, mis pidi preeklampsiat ennustama ja see näitaja pidigi paigast ära olema. Ei seletatud, palju olema peab, korraks ekraanilt näitas, ma ähmiga muidugi ei suutnud midagi meelde jätta, aga oli justkui 9 koma midagi. Vereproov võeti juba u 2 nädalat tagasi, rasedust oli siis 10+4 ja juba siis oli see näitaja järelikult korrast ära 🙁 Ühesõnaga, lõpptulemus oli siis, et mul on preeklampsia risk 1:49. Mees on mul matemaatilise mõtlemisega, taipas küsida, milline siis normaalne näitaja peaks olema, selle peale vastati, et on naisi, kelle risk on 1:2000 ja ka neid, kelle risk on 1:20000! Oh sa jeerum! Sellega võrreldes on minu näitaja ikka täiesti sant ju… See siis pmst tähendab, et ma saangi preeklampsia vist!
Kuna ma käisin selle arsti juures ainult uuringul ja oma arsti aeg on homme, siis väga palju infot ei saanud, aga praegu tundub asi küll väga nutune. Mul on niigi probleeme, kahesarveline emakas, vanus 35 ja eelmine rasedus peetus 7. nädalal. Nüüd tundus juba, et hakkab ehk natuke vedama ja klõmaki, tuleb selline uudis. Jõudsin juba guugeldada, ei saagi preeklampsia vastu ise midagi ette võtta, lugesin riskitegureid, no mul ei ole mitte ühtegi, välja arvatud perekonnas emal kõrge vererõhk. Miks kurat, no tõesti!?!
Palun kirjutage, kas keegi on sarnases olukorras olnud ja mis sellest lõpuks sai. Kas aspiriini võtmine aitab preeklampsiat ennetada? Mees oli mul ka juba guugeldada jõudnud, luges, et magneesiumi soovitavad ka võtta. Kas selle on mingi tõepõhi all? Homme üritan arstilt ka infot pinnida, aga äkki siin oskab keegi ka midagi oma kogemusest rääkida. Ma peaksin õnnelik olema, et lapsega kõik hästi on, aga nüüd on hoopis süümekad ja hirm, et minu keha ei suudagi teda äkki 9 kuud hoida ja kaitsta… 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.02 17:48; 14.02 20:29; 14.02 21:14; 01.06 16:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aspiriin vedeldab verd.

Minul oli enne praegust rasedust 3 peetumist-katkemist. Seekord nii kui rasedusest teada sain, hakkasin end verevedeldajaga süstima (arsti retseptiga). EMO-s käies kuulsin, et paljudel, kell peetumised-katkemised olnud, siis süstimine on aidanud rasedustel pidama jääda.

Magneesium lõdvestab lihaseid.
Suuremas koguses aitab ka kõhukinnisuse vastu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üheltpoolt tore, et risk sai hinnatud ja tead valmis olla. Samuti ravi varakult peale. Igapäevaselt jälgi kodus vererõhku, kindlasti hakkad tihedalt uriinianalüüsi andma.

Mina sain raske preeklampsiaga “puuga pähe” 35.nädalal ja kohe keiser. Ühtegi nö soodustavat tegurit minu kohta ei käinud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.02 21:28; 01.06 21:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Preeklamspia kohta ei oska öelda, aga tahtsin teemaalgatajale öelda, et Sul on väga tore mees. Küsib arsti juures ja hiljem uurib lisa. Kodune toetus on ka juba pool võitu. Hoidke üksteist ja loodan, et kõik läheb hästi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule öeldi Fertilitases Oscar testil olles, et peaksin võtma südameaspiriini (ei ole nii kange kui tavaline aspiriin) 1 x päevas kuni 36. rasedusnädalani. Põhjuseks on risk madalakaalulisele lootele, kuna pea esimesed kaks kuud, kui veel rasedusest teadlik polnud, suitsetasin päris palju. Ja suitsetamine teadupärast on risk väiksema sünnikaaluga beebidele. Lisaks sellele olen samuti 35-aastane. Minu vererõhk on samuti pigem kõrgem kui madal, mõlemad mu vanemad põevad kõrgvererõhu tõbe. Preeklampsia risk oli mul testis 1:430.
Süsteem võtabki ju arvesse mitmeid eri tegureid (vanus, kroonilised haigused, varasem med. ajalugu jne). Sh. ka selle, et sul on varasemalt üks peetunud rasedus.
Nüüd just paar päeva tagasi lõpetasin aspiriini purgi (100 tbl) ja hetkel teen väikse pausi. Fertilitasse läksin Oscar testi tegema puhtalt enda algatusel ning arvel olen hoopis mujal. Enda ämmaemand pole mulle aspiriinist midagi öelnud ning peale korrapärast kuklavoldi uuringut ei saanud ka muid erijuhiseid, sest näitajad olid kõik normis.

Soovitan sul osta see purk südameaspiriini ja mitte liialt muretseda ette 🙂 Varsti tuleb ju ka looteanatoomia uuring ning seal saad uue ülevaate. Kõige tähtsam on, et beebi on terve ja et sina ise tunned end hästi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul küll polnud kõrgem risk preeklampsiale, vaid kasvupeetusele. ITK’s sain KV uuringul Downi sündroomi riski kõrgema, kui õigesti mäletan, siis 1:156. Suures hirmus läksin dr.Šoisi juurde Oscar testile, milles selgus, et “tänu” sellele samale PAPP-A tulemusele, pole mitte risk Downi sündroomile, vaid loote kasvupeetusele. Kasvupeetuse risk hinnati 1:133, preeklampsia 1:615. Samuti hakkasin koheselt madaladoosilist südameaspririini tarvitama. Ultraheli.ee kodulehel on selline info preeklampsia kohta: Uuringud on näidanud, et enne 16. rasedusnädalat aspiriin madalates doosides soodustades areneva platsenta verevarustust vähendab 89 %-l juhtudel varajase pre-eklampsiat teket, mille tõttu on vajalik enneaegne sünnitus enne 37. rasedusnädalat. Seetõttu on soovitatud kõrgenenud riskiga rasedatel tarvitada aspiriini 150 milligrammi üks kord päevas sisse võetuna õhtuti kuni 34. rasedusnädalani. ( S. Roberge, K. H. Nicolaides, S. Dempers, P. Villa and E. Bujold. Prevention of perinatal death and adverse perinatal outcome using low-dose aspirin: a meta-analysis. Ultrasound Obstet Gynecol 2013; 41: 491–499 ).

Seega hetkel ainuke soovitus on, et võta asja rahulikumalt, ärevus ainult kõrgendab vererõhku. Hakka aspiriini tarvitama, see on hetkel ainus, mida sa selleks teha saad.

Mina olen oma kasvupeetuse riskiga samuti nüüd suurema jälgimise all (täna 29+0), sest nüüd võib see alles hakata välja tulema.

Ja soovitus veel, et kui ise tunned end kehvasti (vererõhk kõrge), siis alati tasub kohe kontrolli minna 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Motle nii, et vahemalt sa tead, et sul korgenenud risk ja saad selleks midagi ara teha, et asjad paris hulluks ei laheks. Minul naiteks oli risk uli vaike aga 38 nadala visiidil oeldi, et on preeklampsia ja homme lahed esile kutsumisele. Markasin kull, et jalad olid nagu pakud all, nii ules paistetanud aga arvasin, et see normaalne nii raseduse lopus. Loodan, et see rasedus mul seda ei teki.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei saanud küll aru, mi s su papp-a oli, aga minul eelmise rasedusega oli 0,04. See rasedus peetus 14+1. Seda see madal papp-a ennustaski. Praeguse rasedusega võtan südameaspiriini 75 ühikut, sest 150 mulle ei sobinud. Täna on 17+ ja ta on elus. Seekordne papp-a on midagi 1,2, mis on igati ok

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 23:54; 14.02 21:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul oli kõrge preeklampsia risk, 1.trimestri uuringu järgi 1:25-le. Mul on väga madal vererõhk ja see tõusis küll raseduse käigus üsna palju, aga kuna nö algpunkt oli alla 100, siis ei tõusnud ohtlikult kõrgeks (125 max).
Mul oli samuti papp-a paigast ära, oli 0,5 (norm 1,0). Uriiniproovis õnneks ühtegi korda valku ei leidunud ja väga paiste ma ka ei läinud, lõpus sõrmed hakkasid minema, aga sünnitasin 37+0 ära. Laps oli sündides igati ok mõõtudes selle nädala kohta (49 cm, ligi 3 kilo). Kõik läks väga hästi.

Võtsin alates 17.nädalast kuni 36.nädalani iga päev 150 mg südameaspiriini, võimalik, et see aitas, et suure riskiga preeklampsia ei tekkinud. Magneesiumi võtsin vahel, aga üsna kaootiliselt, siis, kui meelde tuli.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja. Aitäh vastajatele.
Oehoeh, see kägu, kes 14+1 peetunud rasedusest rääkis, ajas nüüd küll hirmu nahka. Aga vähemalt hea, et su uue rasedusega k6ik hästi on. Kas arst ütles sulle, et madal papp-a v6ib ka peetumist tähendada? V6i ei hoiatatud ette ja tuli ootamatult? Mul t6mbas täiega seest 66nsaks praegu, analüüse teinud arst ütles, et nüüd v6ite juba tööandjat teavitada jne. Nagu jättis mulje, et hullem on möödas. Hakkasin juba lootma, et ehk nüüd ikka peab vastu see rasedus.
Oma arstil käisin ka, see on mul niisugune pessimist, et ära tulles m6tlesin, et kas peaks ehk vahetama ja otsima m6ne sellise, kel minusse ja mu beebisse natuke ka usku on… Aga teisest küljest, kui ta kogu aeg halvimat kahtlustab, siis ehk jälgib tähelepanelikumalt ja teeb hoolikamalt uuringuid. Ühes6naga, ma olen vist mingi 4 korda seal visiidil käinud ja iga kord ta ütleb mulle midagi… nohh, n6medat. Esimene kord, sain just positiivse testi: ah kahesarveline emakas. No kui teil nüüd ära katkeb, pole m6tet enne uuesti rasedaks jääda, kui oleme uuringu teinud, milline see vahesein täpselt on. Teine kord: noo, ei tea, see v6ib teil enne 24. nädalat ka ära katkeda. Kolmas kord: hmm, ma ei saa siit pildilt aru, kas see on nabanöör v6i on äkki midagi muud. Selline väärareng on ka olemas, et k6husein on avatud. Oh kui tore on teada saada, et äkki su lapsel asub sisikond väljaspool k6htu, eks ole! Saatis mu mingi aparaadiga arsti juurde, k6ik oli korras. Ja nüüd viimane kord: mul on ikka hea meel, et te ikka veel siin olete ja käite. Alguses ma küll ikka väga muretsesin, kuidas läheb.
Seekord siis läksin oma preeklampsia testi tulemusega, peangi v6tma aspiriini, 2 päeva olen nüüd v6tnud. Näha on, et m6jub, nina kipub veriseks minema. Nuusates tuleb verekiude, kodus on kuiv 6hk ka, kogu aeg kuivavad mingid verekoorikud ninasse. Verer6hku pean m66tma 4 korda päevas. Uriiniproov oli praegu korras, aga arstil on selline meetod, et mitte ei v6ta kodust hommikust kaasa, vaid annad koha peal. Ei tea, kas see midagi näitakski.
Eks ma katsu rahulik püsida ja mis siin ikka muud teha kui oodata. Kui kellelgi veel kogemusi selle teemaga, siis kirjutage aga, ma loen huviga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.02 17:48; 14.02 20:29; 14.02 21:14; 01.06 16:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen see kägu, kellel 14+1 peetus.

Ei, mulle öeldi, et üksi see näitaja papp-a ei loe midagi. Ise googeldasin, et võib kasvupeetust, preeklampsiat, peetumist tähendada või siis sünnib surnud laps. Aga kuna öeldi, et üksi ei loe see midagi, siis olin kuidagi rahulik. Ja tähendaski halba.
Ära muretse, võta südameaspiriini. Milline sinu näit oli? Ma ei saanud hästi aru. Sul päris nullis ju ei olnud?
Mulle tundub, et sulle 150 ühikut ei sobi ,kui ninast verd tuleb. Mul tuli ka ja pärast hakkas pruuni määrima. Algul võtsin 75 ühikut, siis oli ok. Kui 150 üle läksin, siis hakkasid veritsused. Valvearst soovitas 75 võtta

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 23:54; 14.02 21:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ise ka ei saanud aru, mis näit oli. Nägin ainult korraks ekraanilt. Tean, et seal oli nr 9 sees. Seega ma oletan, et kui oli madal ja norm on 1, siis äkki oli 0,09???? Ma ei tea. No eks ma jälgin, kui hakkab määrima, siis helistan arstile ja karjun appi. Siis tuleb ilmselt 100 v6tta. Mu arst algul tahtis 100 määrata, aga siis nägi, et teine arst oli soovituses 150 kirjutanud ja läks ikka selle soovituse järgi. Loodan, et kannatan välja.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.02 17:48; 14.02 20:29; 14.02 21:14; 01.06 16:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas risk on varajasele või hilisele preeklampsiale? Hilisem on parem variant (no tegelikult mõlemad on väga halvad) – siis saab vajadusel beebi erakorralise sekkumisega päästa. Varasem on kehvem – kui asi väga hulluks läheb ja beebi tuleb ära sünnitada (sest praegu on ainus efektiivne preeklampsia ravi siiski sünnitus), ei pruugi ta ellujääiseks piisavalt suur olla.
Mul on risk hilisele (st 33 – 35 n paiku) ja mõlemal korral on tekkinud ka sel ajal. Esimesega läks väga halvasti, teisega hakkasin juba 7.nädalal Trandate’t võtma (aspiriin oli mulle vastunäidustatud) ja võtsin seda kuni sünnituseni. Samuti magneesiumi.
Uriiniproovi tuli väga sagedasti viia, koju ostsin spetsiaalselt vererõhu mõõtmiseks aparaadi. Vahel tuli Trandate kogus maksimumi viia (maks on 6 tbl ööpäevas).
Sümptomid – kui nägu ja sõrmed lähevad ka tursesse (jalad lähevad nagunii), tekib rindkerre valu või silme ette tekivad virvendavad täpid (pähe võib selline tunne tekkida, et kohe-kohe hakkab pea valutama), samuti kui vererõhk kerkib üle normi, tuleb kohe erakorralisse minna.
Mina veetsin viimase raseduskuu ka haiglas tilguti all (asi saadi küll kontrolli alla, aga piiripeal oli ikkagi). Rasedus lõppes erakorralise keisriga. 36n diagnoositigi kasvupeetus (oli 33n mõõtudes), laps sündis siiski üle 3kg.
Lühidalt – ole valmis selleks, et kontrollis tuleb tihedamalt käia, analüüse rohkem viia, võibolla pead ka haiglas viibima (pane sussid ja pesemisvahendid valmis), laps võib tähtajast varem (loodetavasti mitte enneaegsena) ja erakorralise sekkumise abil (umbes nii, et lähed plaaniliselt arstivisiidilt otse sünnitustuppa).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas seda riski muidu välja selgitatakse? Mul eelmise rasedusega oli preeklampsia ja haiglasse julgesin minna alles siis kui valk uriini ilmus aga kas juba see on ohtlik kui nägu ja käed turses ja vererõhk kõrgem? Mul oli nägu paistes vaid ühel hommikul ja sõrmed sain korda heegeldades. Jalad olid 4 nr suuremad juba paar kuud enne sünnitust. Ämmakas probleemi ei näinud. Haiglasse sattusin 36+1 ja sünnitus kutsuti esile 36+4.

Hetkel rasedust 10+2 ja preeklampsia kohta ütles ämmakas, et pean lihtsalt vererõhku mõõtma. Selgi korral tundub, et vaimustutakse taas olematust rasedusdiabeedist ning minu ja lapse tegelik olukord jääb jälle märkamata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina tegin dr Šoisi juures 13n Oscar testi (Pelgus seda siis ei tehtud) ja tema arvutas tõenäosuse ja aja, mil preeklampsia mind tabada võiks (üsna täpselt arvutas). Dr Šois rõhutas, et tegu on siiski tõenäosusega ja ka üsna kõrge riski puhul ei pruugi haigus tabada. Aga siiski peab väga ettevaatlik olema – tegu on tõsise haigusega.
Jamaica – jah, kui sul mõnel hommikul on nägu paistes ja sõrmed kui sardellid, siis peaksid kohe kontrolli minema. Võibolla annab ravimite abil veidi olukorda leevendada ja sünnitust edasi lükata. Kui lähed alles siis, kui valk uriinis juba, on lootust vähe – reeglina kutsutakse sünnitus esile.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh Tige_Kapsas! Ma täitsa segaduses kogu raseduse jälgimise suhtes.

Minu ämmakas suunas mu ITK-sse kv uh tegema (olen arvel perearsti juures). Eelmise rasedusega sai selgeks, et sealne kv uuring ongi sisuliselt sama mis oscar ja nüüd väidab seda ka nende koduleht. Ehk siis peaksin kahe nädala pärast ka selles osas selgust saama. Oskan nüüd vähemalt selle kohta uurida 🙂

Samal ajal hoian muidugi pöidlaid peos, et sel korral läheks kõik mõnusalt, rahulikult ja laps saaks kõhus just nii kaua mõnuleda kui ise tahab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga hea on see, et niisuguseid riske on võimalik tuvastada. Minul kahjuks 7 aastat tagasi seda keegi ei teinud. Nagu välk selgest taevast tehti päeva pealt erakorraline keiser 32.nädalal. Vererõhk oli 180/120, täiesti paistes ja muidugi valk uriinis. Õnneks läks kõik hästi ja pisike kasvas kenasti suureks.

Kindlasti tuleb ennast pidevalt jälgida, sest üldjuhul tunneb preeklampsiat põdev naine ennast väga hästi ja ei saa arugi, et midagi viltu on. Pidevalt tuleb jälgida turseid ja muidugi vererõhku. Ohtlikuks muutub asi siis, kui kõik kolm asja (vererõhk, valk uriinis ja tursed) juba korraga esinevad. Minul olid ka tursed juba varem, aga ämmaemand sellele tähelepanu ei pööranud – ütles, et eks rasedad ole ikka paistes.

Mul on mitmetel tuttavatel preeklampsia olnud ja haiglas on suudetud seda siiski mõned nädalad kontrolli alla hoida, et laps võimalikult palju kõhus olla saaks. Üks tuttav sattus haiglasse 28.nädalal, aga venitati 32.nädalani välja. See on juba täitsa ok aeg sündimiseks. Ravi kahjuks sellele tõesti olemas ei ole – tuleb ära sünnitada. Minu puhul oodata ei saanud, sest mu oma neerud hakkasid üles ütlema ja vererõhku polnud võimalik kontrolli alla saada. Üldiselt on preeklampsia tervise mõttes ohtlikum naisele endale – lapsele see muidu midagi ei tee va loomulikult enneaegne sündimine. Aga seda suudetakse tänapäeval edasi lükata, kui haiglas kontrolli all olla.

Loodetavasti on see siiski kõigest risk ja päriselt midagi ei juhtu! Edu!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ah mis te ajate inimest närvi? 1:49 pole tegelikult mingi nii ülikõrge risk, mis kohe tähendab, et rasedus peetub ja inimene preeklampsia saabki. Mõelge nüüd matemaatiliselt, nagu teema-algataja meeski: 1:49 tähendab riski 2% !!! Seega 98% tõenäosusega ei saa ta mingit preeklampsiat ka siis, kui ta midagi ei tee selle ära hoidmiseks. Kui teeb – südameasiriini võtab – siis väheneb tõenäosus selle saamiseks veelgi.

Minul oli see risk 1:80. Võtsin aspiriini ja ei juhtunudki mitte kui midagi, laps sündis 40+2, sünnitus oli kerge (5h, rebendite ja mingi jamata), rasedus probleemideta, laps terve ja norm kaalus (3,7kg)
Kas sulle seda muidu ka mainiti, et umbes 35. Nädalal tuleb see aspiriin ära lõpetada? Sest liiga vedel veri on sünnitusel ohtlik ja võib suure verekaotuseni viia? Kuu enne tähtaega lõpetad ära ja elu ilus 🙂

Aaa, see Papp-a ja normid. Mida lähemalt nr 1-le see on, seda normaalsem. Mida kaugem ühest (kas siis 0,0000 midgai või vastupidi 1,9999 ja suurem) seda suurem jama. Aga oleks ta Sul midagi väga traagilist olnud, siis olnuks ka risk a’la 1:10 või 1:5 vms. Rahune!!! Ja teised ärge ka paanitsege siin ja ähvardage inimest katkemisega! Aspiriin hoiab suure tõenäosusega preeklampsia üldse öra ja hea, et seda tänapäeval diagnoosida osatakse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei ole hetkel uuemat teaduspõhist kirjandust lugenud, aga üks uuring, mida lugesin, leidis, et füüsiline aktiivsus raseduse alguses aitab vähendada preeklampsiasse haigestumise riski kuni 43%. Arvan, et praegu ei ole veel hilja treeningutega alustada kui sa seda juba ei tee.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul oli kõik preeklampsia nähud 24. nädalal – valu rinnakorvi all, täpid jooksid sime ees, nägu-sõrmed hommikuti paistes, kaal tõusis 2 nädalaga 4 kilo jne. Siis kadusid nähud ära. 26 nädala paiku läks vererõhk üles. Paistetuse vastu aitas üli hästi vee joomine. Ämmaemand käskis kahe nädala jooksul üles märkida palju sisse joon ja palju välja tuleb. Ärge küsige kuidas ma seda viimast tegin ja veel tööl käies :). Sellest oli tohutult abi. Kaal langes. Arst soovitas vähem soolast süüa. Üks tuttav kellel oli vererõhuga probleeme, loobus üldse mõneks kuuks soolast, ka leivast mis sisaldab soola. Kahjuks vererõhk ei langenud ja kui läksin haiglasse uuringutele, tehti 28+4 erakorraline keiser. Laps hakkas ka minu tervist mõjutama. Lapsega on kõik hästi. Tagantjärele ei oskagi öelda mida peaks teisiti tegema kuna ma ei tea miks nii läks. Esimene laps sündis 40. nädalal, eluaeg olen hädas olnud madala vererõhuga ja nüüd siis selline asi. Kindlasti ei käiks nii kaua tööl, jooksin palju vett ja sööksin vähem soolast ja vürtsist.
Palju jõudu sulle!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen selle teema algataja ja mõtlesin, et kirjutan siia veel viimaseks, millega kõik lõppes. Arstidel ja uuringutel oli õigus, kõik läks täpselt nii halvasti kui ennustati. Võtsin truult oma aspiriini, mis ei aidanud paraku suurt midagi. Vererõhk hakkas mul kõrgeks ronima 23. nädalal, 25. nädalal olin juba haiglas, valk oli uriinis ja sõrmed-varbad turses. Loode oli väiksem kui ette nähtud, väidetavalt nädal aega maas arengust. Sain vererõhurohtusid, pidevalt jälgiti, aga platsenta verevarustus olevat halb olnud. Lõpuks mul virvendas silme ees, vererõhk oli 190, pea valutas nagu hakkaks plahvatama ja mulle pisteti tilguti mingi ravimiga, mis vererõhu veidi madalamaks võttis. Mõne aja pärast tekkis mul verejooks. Selle peale otsustasid arstid, et see on nüüd platsenta irdumine ja läheb asjaks. Lapseke sündis keisrilõikega 25-nädalasena.
Tookord kui selle teema tegin, oli hea lugeda neid vastuseid, et mulle ka ennustati, aga midagi ei juhtunud. Paraku minul nii hästi ei läinud. Mu keha ei saanud hakkama. Preeklampsia ei lähe niisama viuhhti üle ka, ma pean ikka veel vererõhurohtusid võtma, keha teeb igasugu imelikke asju ja päris ausalt öeldes on lihtsalt kohutavalt essss olla. Aga kõige hullem on see süütunne, et ahnelt tahtsin kõigi tervisehädade kiuste endale last, aga tema elus ja tervena hoidmisega sain ainult natuke üle poole raseduse hakkama…
See minu tore mees on tore edasi, aga mu süütunnet ta ära võtta ei saa. Tema väidab, et on õnnelik, kui meie last näeb, iga varba- ja sõrmeliigutuse üle on õnnelik, et me seda nägime. Aga mina näen, ma tõin lapse siia ilma, kes peab nüüd voolikute ja torude all kannatama, selle asemel, et turvaliselt minu kõhus istuda, sest minu keha oli liiga nõrk, et anda talle kõike mida tal vaja oli.
Nii see minu rasedus lõppeski. Tänapäeva meditsiin on osav, suutiski mulle tulevikku ennustada. Aga minu lapse tulevikku nad millegipärast ennstada ei oska ja nüüd järsku räägivad, et, oi, ega ei tea keegi täpselt öelda, mis edasi saab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 11.02 17:48; 14.02 20:29; 14.02 21:14; 01.06 16:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen selle teema algataja ja mõtlesin, et kirjutan siia veel viimaseks, millega kõik lõppes. Arstidel ja uuringutel oli õigus, kõik läks täpselt nii halvasti kui ennustati. Võtsin truult oma aspiriini, mis ei aidanud paraku suurt midagi. Vererõhk hakkas mul kõrgeks ronima 23. nädalal, 25. nädalal olin juba haiglas, valk oli uriinis ja sõrmed-varbad turses. Loode oli väiksem kui ette nähtud, väidetavalt nädal aega maas arengust. Sain vererõhurohtusid, pidevalt jälgiti, aga platsenta verevarustus olevat halb olnud. Lõpuks mul virvendas silme ees, vererõhk oli 190, pea valutas nagu hakkaks plahvatama ja mulle pisteti tilguti mingi ravimiga, mis vererõhu veidi madalamaks võttis. Mõne aja pärast tekkis mul verejooks. Selle peale otsustasid arstid, et see on nüüd platsenta irdumine ja läheb asjaks. Lapseke sündis keisrilõikega 25-nädalasena.
Tookord kui selle teema tegin, oli hea lugeda neid vastuseid, et mulle ka ennustati, aga midagi ei juhtunud. Paraku minul nii hästi ei läinud. Mu keha ei saanud hakkama. Preeklampsia ei lähe niisama viuhhti üle ka, ma pean ikka veel vererõhurohtusid võtma, keha teeb igasugu imelikke asju ja päris ausalt öeldes on lihtsalt kohutavalt essss olla. Aga kõige hullem on see süütunne, et ahnelt tahtsin kõigi tervisehädade kiuste endale last, aga tema elus ja tervena hoidmisega sain ainult natuke üle poole raseduse hakkama…
See minu tore mees on tore edasi, aga mu süütunnet ta ära võtta ei saa. Tema väidab, et on õnnelik, kui meie last näeb, iga varba- ja sõrmeliigutuse üle on õnnelik, et me seda nägime. Aga mina näen, ma tõin lapse siia ilma, kes peab nüüd voolikute ja torude all kannatama, selle asemel, et turvaliselt minu kõhus istuda, sest minu keha oli liiga nõrk, et anda talle kõike mida tal vaja oli.
Nii see minu rasedus lõppeski. Tänapäeva meditsiin on osav, suutiski mulle tulevikku ennustada. Aga minu lapse tulevikku nad millegipärast ennstada ei oska ja nüüd järsku räägivad, et, oi, ega ei tea keegi täpselt öelda, mis edasi saab.

Ohh, vaprat meelt… Kuidas lapsekesel hetkel on?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui soovid, siis FBs on grupp “Enneaegsed imed!!!” Sealt leiad saatusekaaslaseid ja saad ehk abi oma mistahes mõtetele, küsimustele. Lisaks http://enneaegsedlapsed.ee/

Vaprat meelt Sulle ning kosumist lapsele!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.02 21:28; 01.06 21:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kui küsida tohib kui suur beebi oli.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Ülikõrge preeklampsia risk, andke nõu, palun!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.