Ma saan aru, et paljudele emadele on emotsionaalselt vajalik võrrelda teistega ja talletada absoluutselt kõike oma lapsesse puutuvat, aga palun pidage meeles, et te ei valda tegelikult seda teemat. Seega pole kasu karjatustest, miks sa midagi ei tee, mine uuringutele, minu laps oli küll suurem ja oi, kui pisike.
Mina olen kahjuks pidanud end kasvu-ja kaaluprobleemidega kurssi viima ja juhin tähelepanu järgmistele asjadele:
Esiteks, loevad mitte pikkus ja kaal vaid KMI ja selle areng. Ei, seda ei saa sa ise internetis välja arvutada, arstidel on kasutusel veidi peenem ja täpsem valem kui ainult vanus, pikkus kaal.
Teiseks, KMIst veelgi tähtsam mõõt on pea ümbermõõt. Pea peab kasvama, muidu ei saa aju areneda ja see viib kognitiivse mahajäämuseni. NB, ei ole oluline, kui suur see pea just on, vaid see, et suuremaks peab muutuma. Palun, ärge hakake nüüd siia kirjutama ka oma laste peaümbermõõte.
Kolmandaks, esimene ja kõige levinum põhjus mitte kasvamisel on ikkagi liiga väike kalorikogus. Kui sinu laps sööb kõike ja isuga, siis proovi kaloraaži suurendada ja vaata, kas ta lepib sellega või mis juhtub. Üldiselt iga laps, kelle organism on võimeline ise toitumist kontrollima, on ka n-ö kalorilugeja. See tähendab, et keha saab ise aru, kui palju vaja on ja kui kuskilt rohkem tuleb, siis kuskilt mujalt jääb vähemaks. Nt kui muidu keedad putru piimaga, siis keeda mingi periood vahukoorega. Kui laps on kalorilugeja, siis hiljemalt paari päevaga ta vähendab ise vastavalt söödava pudru kogust. Või siis sööb järgmisel toidukorral vähem. Või sööb vähem järgmisel päeval.
Kindlasti olete oma laste peal näinud, mis juhtub pärast pikemat haigust kui laps on olnud isutu või oksendanud mitu päeva. Järgneb täielik söögiorgia, kus pistetakse suures koguses nahka kõik mis kätte antakse ja see kestab täpselt nii kaua kuni haiguse-eelne kaal on tagasi söödud. See ongi organismi eneseregulatsioon. Lapse keha teab, palju tal on vaja süüa.
Kui su laps on nõus need nö salaja sisse nihverdatud kalorid ära sööma, siis hakkab ta tõenäoliselt ka kiiremini kasvama. Kui ta ei aktsepteeri rammusamat toitu või suuremat kogust, siis järelikult ei saa sa söögiga olukorda mõjutada.
Kui ta võrreldes iseendaga kasvab, sh pea, siis see on hea areng. See, kas naabri-Mari kaalub sama vanalt 3 kg rohkem ei ole oluline.
Ja lõpetuseks, pea meeles, et tavaline perearst, kes peaks olema nö esimene lüli kasvuprobleemide avastamisel, on paraku tavaliselt selle koha pealt veidi juhm. Ta ütleb sulle, et anna talle rohkem süüa. Pane pudru sisse võid. Osta täispiima. Kui sulle juba öeldi, et kasv ja kaal on alla arvestust, tuleb mängu lapse üldine areng. Kui tahad, et midagi edasi uuritakse, pead kõigepealt selle kalorikoguse suurendamise ise ära proovima, ei mitte kaks päeva, vaid ikka mitu kuud, ja siis viskama arstile ette, et ma juba söötsin teda rammusma toiduga, pole kasu, mis nüüd edasi teha.
Teema: Ülipisike 3.aastane
Ma täpseid numbreid ei mäleta aga ka minu poiss oli niru isuga ning kasvukõvera alumisel piiril. Aga siiski vaikselt ikka see kõver tasaselt kasvas. Tal oli lihtsalt oma tempo. Pikkust ja kaalu tuli märgavatavalt juurde kusagil 4.ndal eluaastal. Siis tõesti oli kasv silmnähtav.
Aga pikk peenike vibalik on ta senimaani ka 6sena. Pikad koivad ja käed. Aga pükstel vöökoht tõmba nagu kartulikotisuu kortsu kinni. Pükste(mitte dressipükste) leidmine on üks igavene jama.
Jupatseid on minu suguvõsas üsna palju. Mina koos õega, isapoolne vanaema ja üks onutütar.
Ehk on lihtsalt aeglaselt kasvav laps. Mul vanem poiss oli 3-a 90 cm ja 13kg. Samas sõbranna laps oli veel 2-aastaselt 74 cm, hästi pisike. Nüüd noore täiskasvanuna ongi lühikest kasvu, aga igati porpotsioonis jne. Igaks juhuks ehk laseks teha kilpnäärme ja kasvuhormooni analüüsid. Ilmselt on need korras, siis ongi lihtsalt pisemat kasvu laps. Kõik ei peagi megapikad olema, eriti naisterahvad.
Muidugi on mõistlik südame rahustuseks uuringud ära teha, aga nii väikesega ei võeta veel mingit otsust vastu, jälgitakse ainult. Kasvuhormooni puudulikkus on väga harv, pigem on suguvõsas ennegi väga lühikesekasvulisi inimesi.
Tehke need uuringud ära, aga lohutuseks, sa pole ainuke, kellel nii väike laps on.
Minu poeg on praegu 11a, aga 1a oli ta 74cm ja 7.2kg, 2a oli ta 80cm ja 8.9kg, 3a sai ta lõpuks 10kg täis, pikkus oli alla meetri. Arst natuke muigas, et no lõpuks ometi sai kaalule kahekohalise numbri ette. Ta oli pisike ja peenike. Käisime toitumisnõustaja juures, kelle nõuannete järgi lapse sundtoitmine lõppes pideva oksendamisega. Uuriti ka tsöliaakiat ja midagi veel, poiss oli terve nagu ponks, lihtsalt väike. 5a kaalus ta 14kg, peale pikka haigust-kopsupõletik, lümfipõletik, põskkoopapõletik- jäi temast järgi 11kg.
Hetkel on ta 11a, 150cm ja 40kg. Esimeses klassis oli klassi kõige väiksem, siis hakkas järsku kasvama. Kooli alguseks ostetud riided ja jalanõud on kõik poole aasta pealt juba väikesed.
Mina ja mees oleme sellised eesti keskmised 180cm/80kg mees ja mina 167cm/mõned kilod liiga palju, aga minu vend oli lapsena väga väike ja peenike, põhikooli lõpus oli ta 160cm ainult, keskkoolis hakkas kasvama ja 12klassi lõpus oli juba 193cm pikk. Seega, ma eriti ei muretsenud tema kasvu ja kaalu pärast, olin seda kõike oma venna peal juba näinud, küll aga pidin pidevalt vastust andma, et miks ta küll nii väike on, miks sa lapsele süüa ei anna, kas ta on haige, kas kuskile uuringutele ei ole saadetud jne jne. Mul on temast kaks aastat noorem poeg veel, kes oli oma vanuse kohta võrdlemisi suurt kasvu poiss ja kui nad olid umbes 2 ja 4 või 3 ja 5, siis sain tihti imetlevaid pilke, et nii toredad kaksikud 🙂 Olid jah suhteliselt ühesuurused.
Pakuks, et igal võimalus püüda toitu kasvõi näksida anda. Kui ühest toidust on kõht täis või ei taha enam süüa, anda uut maitset, äkki tahab järgmist natuke proovida ja siis järgmist rooga, kõik ühe toidukorra ajal. Mingid Hipp-i krõbuskid on, neid on hea vahel suhu toppida. Nt kasvõi õues käruga sõites, või kui bussis hakkab jaurama. Ma EI paneks nt palju võid toidu sisse, sest see annad tühje kaloreid, mitte lapsele vajalikke mineraale, vitamiine. Pigem palju erinevaid öko puu- ja köögivilju. Midagi talle ikka maitseb.
