Esileht Ilu ja tervis Ülitundlikkus – mida teha?

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Ülitundlikkus – mida teha?

Postitas:

.

+22
-8
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Üks täitsa tore võte on mitte piirduda sellega, et ise “teistele mitte kunagi halvasti öelda”, vaid harjutada end häid asju välja ütlema, isegi kui loomus on tagasihoidlik. See loob fooni mitte ainult õhkkonnale töökohas, vaid ka oma mõtetele.

+14
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 15:37; 26.11 00:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ei ole ülitundlikkus. Sa sõltud lihtsalt teiste arvamusest liiga palju, peaks enesekindlust kasvatama. Teiste arvamusest sõltumine on noorukite probleem, elu jooksul peaks see üle minema, kui ei lähe, tuleb endaga tegeleda.

Minna mingile enese väärtustamise koolitusele näiteks.

Iga inimene on unikaalne, väärtuslik olend! Sa ei pea midagi tegema või tegemata jätma, ütlema või ütlemata jätmata, et teistele meeldida. Ole sina ise!

+20
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

tuleb valida töö, kus on võimalik ainult endast sõltuda. minu jaoks väga väga oluline

pere- ja sõpraderingis saad suhelda nendega, kes ei kurna. ei ole vaja tekitada endale tutvusi, mis on vaimselt pingelised  selleks, et kuskil kambas sees olla.

ülitundlikkus ei ole midagi erilist, meid on palju.

mulle jäi empaatilisuse nimetamine silma. see, kui oled tundlik ja põgened, ei tee sind empaatiliseks. empaatia on see, kui tajud, kuidas teised ennast tunnevad.  tunned teistele kaasa ning muutud kurvaks, kui ülemus neile mingi pisiasja kohta nähvab.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pean ennast ülitundlikuks inimeseks, kuna muretsen pidevalt selle pärast, mida teised minust arvavad. Lisaks põhikooli ajal olen olnud põlatud, kuna ei kandnud firmariideid ja olin tagasihoidlikuma loomusega. Ise teistele ei öelnud kunagi halvasti, aga ära põlgamiseks tagasihoidlikkusest piisas. Kuna mul on kõrge empaatiavõime, siis reageerin emotsionaalsemalt ümbritsevale. Töökohal olles muutun sisemiselt väga kurvaks, kui ülemus mingi pisiasja kohta nähvab, ise ma ei soovi kunagi kellelegi midagi halvasti öelda ja soovin, et õhkkond oleks hea. Tekib tunne, et soovin kohe põgeneda, kuna ei soovi sellises töökeskkonnas olla, kuid lõputult ei saa ju põgenema jääda. Uues töökohas võib samamoodi keegi midagi õelda. Kuidas saada paremini hakkama ja mitte südamesse võtta?

Kellelegi ei meeldi, kui neid ülemus nahutab. See ei ole mingi ülitundlikus. Sa oled lumehelbeke, laisk ja lohakas. Seepärast saadki teiste halvakspanu. Võta ennast kätte ja hakka enda muutmisega tegelema.

0
-33
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 16:03; 24.11 16:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pean ennast ülitundlikuks inimeseks, kuna muretsen pidevalt selle pärast, mida teised minust arvavad. Lisaks põhikooli ajal olen olnud põlatud, kuna ei kandnud firmariideid ja olin tagasihoidlikuma loomusega. Ise teistele ei öelnud kunagi halvasti, aga ära põlgamiseks tagasihoidlikkusest piisas. Kuna mul on kõrge empaatiavõime, siis reageerin emotsionaalsemalt ümbritsevale. Töökohal olles muutun sisemiselt väga kurvaks, kui ülemus mingi pisiasja kohta nähvab, ise ma ei soovi kunagi kellelegi midagi halvasti öelda ja soovin, et õhkkond oleks hea. Tekib tunne, et soovin kohe põgeneda, kuna ei soovi sellises töökeskkonnas olla, kuid lõputult ei saa ju põgenema jääda. Uues töökohas võib samamoodi keegi midagi õelda. Kuidas saada paremini hakkama ja mitte südamesse võtta?

Kellelegi ei meeldi, kui neid ülemus nahutab. See ei ole mingi ülitundlikus. Sa oled lumehelbeke, laisk ja lohakas. Seepärast saadki teiste halvakspanu. Võta ennast kätte ja hakka enda muutmisega tegelema.

Kus kohast sa välja lugesid, et ta on laisk ja lohakas?

+16
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.11 16:04; 24.11 16:59; 24.11 17:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õnneks on ameteid, kus kolleegidega suhtlemise vajadus on minimaalne. Mina olen tundlik, madala enesehinnamguga, introvert. Ametilt olen raamatupidaja ja praegune koroonaaeg on nagu õnnistus- kontoris käima ei pea, kolleegide rumalat juttu kuulama ei pea, saan omaette kodus nokitseda ja kogu suhtlemine toimub kirja teel. Raamatupidaja amet on täiesti ideaalne sellisele inimesele.

+17
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pean ennast ülitundlikuks inimeseks, kuna muretsen pidevalt selle pärast, mida teised minust arvavad. Lisaks põhikooli ajal olen olnud põlatud, kuna ei kandnud firmariideid ja olin tagasihoidlikuma loomusega. Ise teistele ei öelnud kunagi halvasti, aga ära põlgamiseks tagasihoidlikkusest piisas. Kuna mul on kõrge empaatiavõime, siis reageerin emotsionaalsemalt ümbritsevale. Töökohal olles muutun sisemiselt väga kurvaks, kui ülemus mingi pisiasja kohta nähvab, ise ma ei soovi kunagi kellelegi midagi halvasti öelda ja soovin, et õhkkond oleks hea. Tekib tunne, et soovin kohe põgeneda, kuna ei soovi sellises töökeskkonnas olla, kuid lõputult ei saa ju põgenema jääda. Uues töökohas võib samamoodi keegi midagi õelda. Kuidas saada paremini hakkama ja mitte südamesse võtta?

Kellelegi ei meeldi, kui neid ülemus nahutab. See ei ole mingi ülitundlikus. Sa oled lumehelbeke, laisk ja lohakas. Seepärast saadki teiste halvakspanu. Võta ennast kätte ja hakka enda muutmisega tegelema.

Kus kohast sa välja lugesid, et ta on laisk ja lohakas?

Virkade ja tublidega ülemused tavaliselt ei kurjusta ega õpeta, kuidas tööd tegema peab.

+1
-18
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 16:03; 24.11 16:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pean ennast ülitundlikuks inimeseks, kuna muretsen pidevalt selle pärast, mida teised minust arvavad. Lisaks põhikooli ajal olen olnud põlatud, kuna ei kandnud firmariideid ja olin tagasihoidlikuma loomusega. Ise teistele ei öelnud kunagi halvasti, aga ära põlgamiseks tagasihoidlikkusest piisas. Kuna mul on kõrge empaatiavõime, siis reageerin emotsionaalsemalt ümbritsevale. Töökohal olles muutun sisemiselt väga kurvaks, kui ülemus mingi pisiasja kohta nähvab, ise ma ei soovi kunagi kellelegi midagi halvasti öelda ja soovin, et õhkkond oleks hea. Tekib tunne, et soovin kohe põgeneda, kuna ei soovi sellises töökeskkonnas olla, kuid lõputult ei saa ju põgenema jääda. Uues töökohas võib samamoodi keegi midagi õelda. Kuidas saada paremini hakkama ja mitte südamesse võtta?

Kellelegi ei meeldi, kui neid ülemus nahutab. See ei ole mingi ülitundlikus. Sa oled lumehelbeke, laisk ja lohakas. Seepärast saadki teiste halvakspanu. Võta ennast kätte ja hakka enda muutmisega tegelema.

Tüüpiline kiusaja jutt viimasel käol. Nähvitsast ülemust sa ei muuda. Nähvits jääb nähvitsaks. Mina otsiks uue töökoha.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 16:54; 24.11 17:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pean ennast ülitundlikuks inimeseks, kuna muretsen pidevalt selle pärast, mida teised minust arvavad. Lisaks põhikooli ajal olen olnud põlatud, kuna ei kandnud firmariideid ja olin tagasihoidlikuma loomusega. Ise teistele ei öelnud kunagi halvasti, aga ära põlgamiseks tagasihoidlikkusest piisas. Kuna mul on kõrge empaatiavõime, siis reageerin emotsionaalsemalt ümbritsevale. Töökohal olles muutun sisemiselt väga kurvaks, kui ülemus mingi pisiasja kohta nähvab, ise ma ei soovi kunagi kellelegi midagi halvasti öelda ja soovin, et õhkkond oleks hea. Tekib tunne, et soovin kohe põgeneda, kuna ei soovi sellises töökeskkonnas olla, kuid lõputult ei saa ju põgenema jääda. Uues töökohas võib samamoodi keegi midagi õelda. Kuidas saada paremini hakkama ja mitte südamesse võtta?

Kellelegi ei meeldi, kui neid ülemus nahutab. See ei ole mingi ülitundlikus. Sa oled lumehelbeke, laisk ja lohakas. Seepärast saadki teiste halvakspanu. Võta ennast kätte ja hakka enda muutmisega tegelema.

Kus kohast sa välja lugesid, et ta on laisk ja lohakas?

Virkade ja tublidega ülemused tavaliselt ei kurjusta ega õpeta, kuidas tööd tegema peab.

Jah, mis jutt.
Meil oli kunagi ettevõttes juhataja, kes kõikidega õiendas. Tähendab, isegi ei õiendanud vaid sõimas. Iga nädal ta valis kellegi välja, keda ta peediatas. Ükskõik kui hästi sa oma tööd tegid, ikka tegid valesti. Töötajaid vahetus koguaeg, sest temaga oli nii raske. Tugev vaimne terror.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.11 16:04; 24.11 16:59; 24.11 17:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tahtsin öelda, et Sa tundud nii hea ja soe inimene 🙂

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida olete uues töökohas põhjuseks toonud, kui küsitakse, miks lahkusid eelmiselt töökohalt? Kui minnagi ülemuse pärast ära.

Mina ei ütle kunagi midagi oma eelmiste ülemuste kohta, isegi selle hullu kohta olin vait. See jätaks minust väga nõmeda mulje, kui ma hakkaks eelmist ülemust siunama. Kui ma sealt ettevõttes lahkusin, siis ma ütlesin uues kohas, et tahtsin lihtsalt muutust.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.11 16:04; 24.11 16:59; 24.11 17:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida olete uues töökohas põhjuseks toonud, kui küsitakse, miks lahkusid eelmiselt töökohalt? Kui minnagi ülemuse pärast ära.

Et soovisin uusi väljakutseid.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 16:54; 24.11 17:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tahaksin head nõu anda, sest olen TA-ga sarnane, aga mina ei olegi õppinud neid asju mitte südamesse laskma. Minu jaoks oli ainuke lahendus sellise töö leidmine mida saan teha kodust ning suurema järelvalveta – põhimõtteliselt näen oma ülemust vaid 1x kuus videokõnel.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saad vanemaks, nahk muutub paksemaks. Olin ise samasugune. Nüüd olen 40, ja ei huvita enam see teiste arvamus. Kohe mõnusalt vabastav on.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pöördu psühholoogi poole, sind aitab kognitiivne teraapia.  Su keha on harjunud iga väikese ebameeldivuse peale valulikult reageerima ja sellest tekib see seisund, mida ülitundlikkuseks nimetad. Puhas õpitud käitumismuster. Teisi inimesi ei saa muuta, tuleb muuta enda reakstioone ja suhtumist.

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võib-olla on see ebapopulaarne seisukoht, aga ka antidepressandid võivad kasuks tulla. Neid on erinevaid, osasid kirjutatakse ka ärevuse puhul välja. Ma pean end samuti ülitundlikuks, rohud aga võtsid “nurgad maha”, rahulikum ja stabiilsem on kõik. Kui oled niiviisi paar kuud elanud, hakkad tajuma, et aju töötab pideva pingeseisundita hoopis teistmoodi.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saad vanemaks, muutud nö. “ülbemaks ja hooletumaks” teiste arvamuse suhtes (“ah, mis vahet seal on, kui nad ka halvemini arvavad  –  ja pealegi, kui palju nad üldse minust mõtlevadki – neil oma elugagi tegemist”).

Aga seni pead mõtlema, kui oluline tööalane edu sulle on.

Kui väga oluline – siis treenid ennast külmaks ja mõistuslikult käituvaks karjäärinimeseks. Kes hoiab tähelepanu põhiliselt oma karjääri edenemisel. Nähvava ülemusega suhtled neutraalselt ja üliasjalikult. Aga vaimselt tõmbud oma mulli, eemaldad ennast sellest ülemusest – kui ta ruumist välja läheb, siis mõtled näiteks: “Jah, pidi jälle ära nähvama. Ehh, ta on ikka selline närviline tüüp küll – ei oska heatahtlikumalt.  No pole viga, varsti tööpäev lõpeb, lähen koju ja seal saan nähvamisest puhata.” vms. Kui töökoht on sinu tulevase tööelu mõttes kasulik – siis oled sellel töökohal rangelt nii kaua, kuni see on mõistlik. Ja lahkud sellisel hetkel, kui töökoha vahetus ei mõju allandmisena, vaid  “oligi aeg edasi liikuda uutele väljakutsetele” – na. Muidugi võib ka uues kohas jälle keegi õhkkonnasolkija olla, aga võib trehvata ju parem õhkkond ka. Lihtsalt mitte kohe homme.

Kui leiad, et ei olegi sedatüüpi inimene üldse ja tööalane edu ei ole väga oluline, vaid olulisem on meeldiv kohe homsest  kuni pensionini välja, siis võib töökohti vahetada vabamalt. Et midagi ei meeldi, siis otsid võimaluse ära minna ja kui uues töökohas ka midagi ei meeldi, siis lähed kolmandasse kohta. Küll lõpuks ikka mõni meeldivama õhkkkonaga koht  (isegi, kui kõik muud tingimused ei pruugi seal olla nii head) trehvab. Neile, kes süüdistavad:  “Lumehelbeke! Issand, sa oled nii pirtsakas! ” ütled lihtsalt: “Aga mulle oli meeldiv õhkkond kaugelt olulisem kui kõik muu, seega otsisin teadlikult just meeldivamat õhkkonda, sain selle lõpuks – ja olen rahul. ”

Antidepressante ma ei poolda (antud juhul). Pooldan rohkem läbimõtlemist “mida ma pikemas perspektiivis rohkem tahan, mis on minu suur eesmärk” ja siis vastavalt sellele oma mõtlemise järeleaitamist (“kuidas ma saan ennast vaimselt kaitsta, kui ma liigun oma suurema eesmärgi poole?”) väiksemates asjades.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.11 14:09; 25.11 15:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on küll niipidi, et noorena ei võtnud midagi hinge. Mu hing vist tegeles rohkem isikliku eluga üldse. Töö-see on raha teenimiseks. Selline oli mu suhtumine.
Aga vanemaks saades olen palju tundlikumaks muutunud. Olen mõelnud selle peale nagu öeldakse, et neil rohkem tegemist isikliku eluga kui minust mõtlemisega. Kahjuks olen jõudnud järeldusele, et see nii pole. Kõik inimesed mõtlevad teistest, nende käitumieest ja tegudest. Perekooli foorumgi põhineb sellel, et mida see teine ikka tegi, kuidas tegi, mida ütles. Palun kummutage see arvamus, oleks kergem. Mida sa endast ikka koguaeg mõtled, nagu väidetakse.
Mulle tundub ka et hoopis nooremana ollakse sallivam. Vanemaks saades oled küll elu rohkem näinud, aga on ka elust oma arvamus välja kujunenud. Seda ka teiste puhul.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga vanemaks saades olen palju tundlikumaks muutunud. Olen mõelnud selle peale nagu öeldakse, et neil rohkem tegemist isikliku eluga kui minust mõtlemisega. Kahjuks olen jõudnud järeldusele, et see nii pole. Kõik inimesed mõtlevad teistest, nende käitumieest ja tegudest. Perekooli foorumgi põhineb sellel, et mida see teine ikka tegi, kuidas tegi, mida ütles.

Olen nõus, et kuulsatel, kes on massiiivse tähelepanu all ja kellest alatihti mingi persooniteema üleval ripub, võib see kõik üle visata kah. Aga tavainimesel teadmine, et jah, keegi teine võib vahel temast ka nats lobiseda ka kellegi kolmandaga – on see nii talumatu?

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.11 14:09; 25.11 15:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

see, kui oled tundlik ja põgened, ei tee sind empaatiliseks. empaatia on see, kui tajud, kuidas teised ennast tunnevad.  tunned teistele kaasa ning muutud kurvaks, kui ülemus neile mingi pisiasja kohta nähvab.

Mul on ka selline arusaam ülitundlikkusest. Ma ise olen seda tüüpi ja see, kuram, ei lase tõesti elada. Igaühe eest astun välja, iga vähegi pidulikumal hetkel või filmikohal ponnistan kõigest jõust nuttu tagasi hoida, lähen konfliktideni kellegi teise eest, lähen närvi ülekohtuste ajaleheuudiste peale, muretsen kohutavalt oma lähedaste pärast.
Mis mulle endale tehakse, ei ole väga oluline, võin ennast selles mõttes koguni paksunahaliseks pidada.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kusjuures empaatiat on ka mitmesugust (klassika on kolmikjaotus: kognitiivne (saad n-ö intellektuaalsel tasandil aru, mida teine tunneb), emotsionaalne (“võtad teise tunded üle”) ja kaastundlik (mõistad ja oled toeks))… Emotsionaalne empaatia on neist see, mis kulutab. Mindfulness oma erinevates vormides on abiks.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 15:37; 26.11 00:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pean ennast ülitundlikuks inimeseks, kuna muretsen pidevalt selle pärast, mida teised minust arvavad.

Kas sa tead seda ütlemist, et kui sina mõtled, mida teised sinust mõtlevad, siis nemad mõtlevad sinust peamiselt seda, et huvitav, mida sina neist mõtled.

Kas sina mõtled midagi erilist oma kolleegidest? Igaühest eraldi? No ei. Ja nemad ei mõtle samamoodi sinust.
Tundlikkusega ei ole siin midagi pistmist. Lihtsalt ebakindlus. Ja soovimatus sellega tegeleda. Mugav on ju olla “niii õrn, nii õrn” ja ohver.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.11 16:15; 27.11 12:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pean ennast ülitundlikuks inimeseks, kuna muretsen pidevalt selle pärast, mida teised minust arvavad.

Kas sa tead seda ütlemist, et kui sina mõtled, mida teised sinust mõtlevad, siis nemad mõtlevad sinust peamiselt seda, et huvitav, mida sina neist mõtled.

Kas sina mõtled midagi erilist oma kolleegidest? Igaühest eraldi? No ei. Ja nemad ei mõtle samamoodi sinust.

Tundlikkusega ei ole siin midagi pistmist. Lihtsalt ebakindlus. Ja soovimatus sellega tegeleda. Mugav on ju olla “niii õrn, nii õrn” ja ohver.

Palju muid sellele vastavaid tunnuseid on, kuid ei hakanud siin kõike lahkama. Kui oleks soovimatus sellega tegeleda, siis poleks ju nõu küsinud ja raamatut laenutanud “Armastades iseennast”. Kuna põhikooli ajal oli palju ärapõlgamist, siis tekibki tunne, et täiskasvanuna ei tahaks enam negatiivseid inimesi enda ümber, kes nähvavad ja arvavad endast ei tea mida. Ja pole ohvrit mänginud.

Jah, siis ongi lihtsam olla see “eriti tundlik naine”, selle asemel, et tavanähtusega tegeleda. Negatiivsuseks muidugi pidada lihtsat arvamust, et teised inimesed ei mõtle sinust eriti midagi, on muidugi omaette tase 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.11 16:15; 27.11 12:15;
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Ilu ja tervis Ülitundlikkus – mida teha?