Kuulsin eile üht üllatavat tõlgendust elatise teemal.
Et miinimumelatis on summa, mille peab külalisvanem põhivanemaga elava(te)le lapsele/lastele igal juhul garanteerima sõltumata sellest kui palju külalisvanem lapse/laste elus osaleb.
https://v1.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele/kellele-ja-millal-elatist-tuleb-maksta
https://v1.juristaitab.ee/et/mul-kusimus-perekonnasuhete-teemal/elatis-lapsele
aga üldiselt jah, minimaalselt on elatis pool miinimumpalgast kuus. Kui laps elab teatud aja teise vanemaga (nt 30% ajast), siis saab kokkuleppel või kohtus seda arvestada. Kui laps elab 50%:50%, siis põhimõtteliselt ei pea üksteisele elatist maksma.
Mida see “tegelemine” ja “elus osalemine” tähendab? Loeb seaduse mõttes ainult see, kuipalju laps teise vanema juures ELAB.
See pole tõlgendus. See on hetkel kehtiv seadus, mis mõõdabki üheselt vaid elatise suurust ega seo seda kuidagi sellega, kas üldse või kui palju lahus elav vanem lapsega suhtleb, temale aega pühendab jne.
Perekonnaseadus
§ 101. Elatis alaealisele lapsele
(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
(2) Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Mis kuradi asi on “külalisvanem”? Mina kasutaks väljendit “eemal elav vanem”
Seadus on ses mõttes tõesti puudulik, lapsega tegelemine võiks seal olla fikseeritud. St kes ei tegele üldse, maksaks täie miinimumi, kes natuke tegeleb, maksaks vähem, jne.
https://v1.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele/kellele-ja-millal-elatist-tuleb-maksta
https://v1.juristaitab.ee/et/mul-kusimus-perekonnasuhete-teemal/elatis-lapsele
aga üldiselt jah, minimaalselt on elatis pool miinimumpalgast kuus. Kui laps elab teatud aja teise vanemaga (nt 30% ajast), siis saab kokkuleppel või kohtus seda arvestada. Kui laps elab 50%:50%, siis põhimõtteliselt ei pea üksteisele elatist maksma.
Ma sain just niimoodi aru, et see pole üldse oluline,kas 50/50 või kuidagi muud moodi, pool miinimumpalka per laps ja punkt. Kõik vähendamised on kas põhivanema poolne vastutulek või põhinevad heade advokaatide trikkidel, sest tegelikult pädevaid argumente selleks ei eksisteeri. St alati saab parema töö leida, puude puhul tuleks lapsi saades sellele mõelda ja haigusi tuleb osata ette näha.
Samuti on seaduses klausel, et lapse/laste elukvaliteet ei tohi langeda. Küll aga pole keelatud seda tõsta. Seega kui mehel puudub kas ambitsioon või mis tahes muu võimekus tagada perele korteri asemel maja, samuti muudes materiaalsetes küsimustes(auto, kodutehnika, sisustus jne) ajaga kaasas käia aga laste emal saab sellest kõrini ja koos lastega lahkub sellest suhtest, siis tal on täielik õigus see maja jms ehitada/osta ja sellega kaasnevate kulude isalt eeldatav osa siiski elatisena välja mõista, sõltumata sellest, kes selles majas peale ema ja laste veel leibkonda kuulub. Ehk siis kui kooselu ajal maja ei võimaldanud, siis pärast kooselu tuleb seda nõudmisel ikkagi teha. Et lastega emale pole maja luksus või rikastumine vaid vaikimisi ilma mis tahes kohtu tõlgenduseta laste elukvaliteeti ja tulevikku investeerimine.
kui on 50/50 elamine, siis kumb on põhivanem? miks üldse sellised totakad mõisted nagu külalisvanem ja põhivanem? Kindel, et sa üldse Eesti kohta lugesid seda, võibolla oli võrdlus mõne teise riigiga, kus selliseid mõisteid kasutatakse.
Ma sain just niimoodi aru, et see pole üldse oluline,kas 50/50 või kuidagi muud moodi, pool miinimumpalka per laps ja punkt.
Ma ei tea, kes sulle seda väitis, aga ta ajas jama. Kui on hooldus 50/50, siis seda moodustist, keda sa nimetad nimega “külalisvanem” ju ei eksisteerigi. Sellisel juhul peavad vanemad lihtsalt lapse kulude kandmises kokkuleppele jõudma, st trennid, riided, mänguasjad, ravimid.
Kehv on lihtsalt see, et seaduse silmis eksisteerib elatise maksmise mõttes ainult kaks võimalust, kas 50/50 või täielikult ühe vanema hooldada. Vahepealsed variandid tuleb leiutada ja juurutada kohtuväliselt – kui õnnestub.
Ehk siis kui kooselu ajal maja ei võimaldanud, siis pärast kooselu tuleb seda nõudmisel ikkagi teha. Et lastega emale pole maja luksus või rikastumine vaid vaikimisi ilma mis tahes kohtu tõlgenduseta laste elukvaliteeti ja tulevikku investeerimine.
Lühidalt siiski – sulle aetakse paska. See, kes seda paska ajab, on tõenäoliselt seesama perekoolis möllav misogüün, keda siin palju kordi lugeda on saanud. (Kui sa ise see pole, sellisel juhul päris osav mimikri).
Tõesti tobedad mõisted need “põhivanem” ja “külalisvanem”. Nad justkui polekski võrdsed vanemad, kes peaksid lapse ellu võrdselt panustama.
Seega kui mehel puudub kas ambitsioon või mis tahes muu võimekus tagada perele korteri asemel maja, samuti muudes materiaalsetes küsimustes(auto, kodutehnika, sisustus jne) ajaga kaasas käia aga laste emal saab sellest kõrini ja koos lastega lahkub sellest suhtest, siis tal on täielik õigus see maja jms ehitada/osta ja sellega kaasnevate kulude isalt eeldatav osa siiski elatisena välja mõista, sõltumata sellest, kes selles majas peale ema ja laste veel leibkonda kuulub.
Täielik hülgemöla. Elatis katab LASTE ELAMISKULUD.
Ehk tuleks kontrollida, kas kurgus on näha siiski sinised veresooned, kas kaka on kollane või must, kas VPE on võetud.
Aga nii ongi ju. Lapse ülalpidamine rahalises mõttes ei sõltu sellest, kui palju aega kumbki vanem lapsega veedab. Või arvad, et kui sa veedad oma lapsega 24/7, siis rahalised kohustused on ainult teisel vanemal?
Aga nii ongi ju. Lapse ülalpidamine rahalises mõttes ei sõltu sellest, kui palju aega kumbki vanem lapsega veedab. Või arvad, et kui sa veedad oma lapsega 24/7, siis rahalised kohustused on ainult teisel vanemal?
Ja teisel vanemal lastega aega veetes või muul viisil nende eest hoolitsedes kulusid ei ole? Või on need “piisavalt tühised”, et neid mitte arvestada?
Jutt ei olnud ju siin praegu kuludest, vaid AJA pühendamisest. Ja paraku on ka see 50/50 jagamise puhul suht tavaline, et üks vanem ostab riided, maksab lapsega seotud arved ja toidab, aga teine ainult toidab, ja sedagi kehvasti. Aga ikkagi – siin oli küsimus aja pühendamises.
Aga nii ongi ju. Lapse ülalpidamine rahalises mõttes ei sõltu sellest, kui palju aega kumbki vanem lapsega veedab. Või arvad, et kui sa veedad oma lapsega 24/7, siis rahalised kohustused on ainult teisel vanemal?
Ja teisel vanemal lastega aega veetes või muul viisil nende eest hoolitsedes kulusid ei ole? Või on need “piisavalt tühised”, et neid mitte arvestada?
Justt ei olnud ju siin praegu kuludest, vaid AJA pühendamisest. Ja paraku on ka see 50/50 jagamise puhul suht tavaline, et üks vanem ostab riided, maksab lapsega seotud arved ja toidab, aga teine ainult toidab, ja sedagi kehvasti. Aga ikkagi – siin oli küsimus aja pühendamises.
Aeg ei olegi ressurss?
Kes rääkis ressurssidest?
Umbes aasta tagasi justiitsministeeriumist välja tulnud elatise muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nägi ette lahuselava vanema poolse aja-panuse arvesse võtmist, kuid ametnikele kohaselt püüdlik-kandiliselt plaaniti vanema ajakulu arvessevõtmisel lähtuda sellest, mitu ööd laps vanema juures veedab. Et kui laps magab lahuselava vanema juures seitse ööd kuus või rohkem, siis võetakse seda elatise suuruse määramisel arvesse, kui vähem, siis ei võeta. Minu eks reageeris sellele omamoeliselt lubades lapsi minu juurde ainult õhtuks – lähen kahel korral nädalas neile pärast tööd lasteaeda järgi ja pean ööseks koju viima. Planeeritud seaduse silmis ma nendega justkui ei tegeleks, aega ei viidaks. Kui seadusemuudatus läbi läheb, saab kohtus huvitav olema. Loodetavasti kohtunikud päris kõik tuhakotiga pähe saand ei ole.
Täna kehtiva seaduse järgi, kui pole notariaalset või kohtulikku kokkulepet, et laste ülalpidamine on 50/50 jagatud, siis loetakse lapsed ühe vanema juures elavaks ning teise vanemapoolne nendega tegelemine on tema enda huvi ja hobi. Tahab – ostab lastele süüa, ei taha – ei osta. Elatist tuleb maksta täies ulatuses vastavalt seadusele, notariaalsele kokkuleppele, või kohtu määrusele.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
