Ühestainsast küsimusest poleks ma ise ka häiritud, aga enda kogemus näitas, et nii mõnigi nihkus kiirelt peale liginemist ukse poole. See uuesti külje alla libisemine ongi kusjuures ülemuste arvates täiesti õige. Üks näitas kunagi ette – klient soovis ringi vaadata, bosstädi kleepis ennast järgmise riiuli juures uuesti ligi ja kukkus midagi uuest kollektsioonist jahvatama. Lisaks päris tõsiselt pushiti müügitaktikat stiilis ‘kui klient proovib saapaid, too talle kohe sobivaid kõrvarõngaid ka proovida’. Mina lõin käega vastu laupa ja tulin tulema.
Kas sa tõesti arvad, et kui selline süsteem päriselt kliente peletaks, siis tehtaks seda järjekindlalt aastaid ja aastakümneid ikka veel? Ei peleta ju, vastupidi- suurendab läbimüüki. Sina lähed ära, aga kümned teised ostavad rohkem, kui nad algselt plaanisid. Kusjuures meestele mõjub see külje alla ujumine ja soovitamine hoopis rohkem, kui naistele. Ja meeste asjad on enamasti ka kallimad. Võib-olla mõjuks ka naistele, kui müüjate hulgas oleks rohkem noori, kenasid mehi?
Kümmekond aastat tagasi töötasin ise ühes meesteriiete poes. Meile anti ka range käsk läbimüüki suurendada, klienti mõjutada, soovitada jne. jne. Kõige edukam oli meil müüja, kes suutis kliendid oma lõputu soovitamisega täiesti peast segi ajada- mees tuli lipsu ostma ja läks ära ülikonna, särkide, püksirihma ja mansetinööpidega. No see müüja oli kenake ka, vahtis suurte silmadega ostjatele otsa, naeratas armsalt ja muudkui vadistas. Mehed olid nagu nõiutud. Aga müüja oli muidugi ka hea maitsega ja oskas suurepärased komplektid kokku panna, nii et win-win olukord kõigi jaoks.
Omaette klientuur on veel soomlased ja eriti venelased- nemad tahavad poputamist, asjade kättetoomist, soovitamist. Ja siis ostavad ka, ikka väga suurte summade eest. See, et mingi eesti tädi jätab oma 20 eurose särgi ostmata ja ummisjalu põgeneb, on nende summade kõrval pisiasi.
