Teema: Ultraheliuuring väikelapsel

Ma käisin kui laps oli ca 2. Väga arg tûdruk ja kardab võõraid. Neuroloog soovitas juba kodus varakult läbi mängida need olukorrad mida arst teeb ja mida vaatab. Mängite arsti ja siis räägid juurde,et vaatame nt mis sul siin kõhus on, siis emme näeb ka kas kõik on korras jne.. Siis kui kabineti uksetaha jõuate vaata et mitte liiga vara ja mitte ka viimasel minutil. Saad rahukikult ka seal veel oodates seletada,et mäletad kui kodus mängisime ja nüüd vaatab tädi ka. . Ûtlen kohe,et meil nii lihtsalt siiski ei läinud ja kisa ja kinni hoidmist oli palju ????. Käisime Lasnamäe Medicumis. Samas sellised rollimãngud on teda suutnud rahulikuna hoida kui perearsti juures käime või nina-kurgu-kõrvaarsti juures kontrollis.

Mu laps käib ultrahelis paar korda aastas alates pooleteiseaastasest. Arvad, et ta satub esimene kord päris paanikasse ja ei suuda isegi sinu käskusid kuulata. Kõige raskem on ju esimene kord, kui ta hiljem aru saab, et polnud valus ja midagi karta ei ole ju. Kui laps suudab alluda, sest kõige tähtsam on ju “ära liiguta”.
Võite muidugi läbi mängida, panna sinna uuritava koha peale aaloegeeli või midagi kreemilaadset, libistada külma kulbiga vms, et kreem on veidi külm ja andur imelik tunne jne. Ja et see uuring pole valus, seda loodetavasti ta peab meeles jne.

südame ultrahelid on ju täiesti eraldi protseduur ja pole võrreldav tavalise kõhuõõne-liigeste ultraheliga, südame ultraheli teeb loomulikult laste kardioloog ja śelleks on eraldi kabinet ka, aga tema on ka üks erand, kes teeb ka liigeste ultraheli ise, enamus arste ei tee, vaid lastehaiglas on uh kabinetid, kus on ultraheli teostavad arstid. Missuguse juurde saad, pole võimalik ennustada.