Teema: Unetus 1. trimestril

Olen teemaalgataja. Kui tulevikus peaks kellelgi sama probleem olema, siis loodan, et saate sellest infost abi.
Probleem algas 7. nädalal suurest iiveldusest. Kuna mul iiveldas nii päeval kui öösel, jäi paar ööd täiesti magamata. Iiveldus möödus, kuid und enam öösiti peale ei tulnud. Olin järjest öid üleval ning hommikuks täielik zombie. Seda tunnet on võimatu kirjeldada… käid ringi ja oled nagu teises maailmas. Meeletu väsimus, kuid keha ei suuda magama jääda.
Kuna varem uneprobleemi olnud pole, tekkis suur mure ja stress. Hakkasin uurima lahendusi, kuid isegi kõik apteegis pakutavad variandid olid rasedatele keelatud (sest puuduvad uuringud).
Kõik elementaarse – tuuluta tube, õhtul hämar valgus, toast kõik tulukesed kustu, palderjan ja rahustav tee – proovisin loomulikult järgi, kuid sellised soovitused tunduvad antud probleemi korral rohkem narrimisena. Sest nendest polnud abi, vähemalt mitte alguses.
Meeleheites käisin isegi unearsti juures, mis oli täielik aja ja raha raiskamine – 90% rääkisin mina ja 10% tema juttu oli, et ma võtaks ühe korra mingit rahustit, mis aitaks mul magama jääda ja ehk siis sealt edasi juba keha harjub ja jääb ise magama. Kui mitte, siis vaatame edasi.
Täieliku zombiena (ligi 2 nädalat intensiivset unepuudust) olin valmis seda juba kaaluma, kuid ÕNNEKS keeldus perearst rahustit välja kirjutamast. Aitäh talle!
Mis mind aitas väga palju – helistasin suures mures ka raseduskriisinõustajale, kes ütles kuldsed sõnad – ära tähtsusta und üle. Unepuudus segab sind, aga mitte kõhubeebit – temal on oma unetsükkel. Sama kordas ka ämmaemand. Mõlemad soovitasid teemat IGNOREERIDA. Ja seda oligi vaja kuulda, mitte et hakka aga rahusteid võtma…
Eesti keeles googeldades ma päris sarnast juhtumit ei leidnud (et juba 1. trimestril hakkab unepuudus pihta – enamasti ikka raseduse lõpupoole), kuid ingliskeelsetes foorumites kurtsid osad rasedad sama asja. See ka kergendas veidi südant – et ma pole ainuke.
Oli üks asi, mida ma ei jõudnud küll ise proovida, kuid mis tundus lahendusvariantidest kõige mõistlikum – melatoniinisprei. Selle infolehel on kirjas, et võib rasedana kasutada. Kui probleem ei oleks ära lahenenud, siis oleksin ilmselt seda katsetanud. Ämmaemand oleks seda ka lubanud.
Mõned kuud hiljem saan öelda, et olukord on paranenud. Kuigi mul pole siiamaani olnud ühtegi ööd, kus ma üle 4 tunni järjest suudaks magada (uni toimub jupikaupa), on keha siiski oma unerutiini loonud. Ärkan lihtsalt öösel sageli üles, uni on kõvasti pindmisem ja ma mäletan ka unenägusid. Kuid hommikuti enam sellist väsinud zombie tunnet ei ole. Kuna mul ei jää muud üle, siis ma aktsepteerin sellist uut katkendliku une rutiini. See on kõik hea asja nimel.
Öörutiin on mul hetkel selline, et kuskil kella 22 ajal jäävad igale poole ainult hämarad tuled. Tuulutan tuba vahetult enne magamaminemist. Toas olen likvideerinud igasugused tulukesed. Ning enne und teen kas magneesiumi jalavanni või määrin jalgu magneesiumiõliga. Algselt magan u 2-3 h ja siis hakkab teatud aja tagant ärkamine. Vahetan poosi ja uinun uuesti ning sama asi kordub.
Kasutan ka Lumie merekohinaga kella, see kuidagi rahustab ja suigatab uuesti unne.
Seda kõike läbi kogenuna ütleks nii – kui teil pole varem uneprobleemi esinenud ning see avaldub just raseduse ajal, siis teatke, et asi läheb ajaga paremaks. Teie keha reageerib rasedusele, hormoonide suurele muutusele jne selliselt. Üks soovitus veel – kui teil on just tekkinud selline uneprobleem ning iga väiksemgi hääl, valgus jms teeb asja ainult hullemaks, siis soovitan teil esialgu ajutiselt kaaslasest eraldi magada – kuni saavutate mingi uue unerütmi.
Panin selle kõik kirja seetõttu, et loodetavasti on kellelgi sellest kunagi abi. Teatke, et te ei ole ainukesed ja see on NORMAALNE! Igaühe keha reageerib rasedusele isemoodi.