Eile täitus 35 nädalat rasedust ja visiidilt ämmaemanda juurde saadeti mind otse nõuandla EMOsse. Käed-jalad on hullult turses ja vererõhk oli tavapärase 90/60 asemel 144/90.
Andsin uriiniproovi – valku selles ei olnud.
Andsin vereproovi – maksanäitajad, mis peaks preeklampsiale viitma, olid korras.
KTG – korras, südametoonid ilusad ja tugevad, liigutusi rohkem kui küll.
Veresukur – gestatsioonidiabeedi kahtluse tõttu pidin hommikusi mõõtma ja just samal päeval saatsin taas diabeediõele ning sain kiita – suhkrud korras.
Peavalud – on olnud viimastel päevadel, aga pigem pingepeavalud, mitte sähvivad, nagu pre-e-ga peaks olema.
Ülakõhuvalud – ei ole.
Valvearst palus täna hommikul tagasi minna, et saaks mulle panna 24 tunniks vererõhumõõtja külge ja teha ultraheli, et hinnata lapse oletatavat kaalu. Läksin. Tehti taas kõik samad protseduurid mis eile ja lisaks UH – lapse kaal 35. nädalal ilusti 2600 gr. Arst ütles, et sellest ta järeldab, et vererõhu probleem pole ammune, vaid värske, kuna muidu oleks lapse kaal tema sõnul väiksem, peetunud. No ja ilmselgelt ei ole ta ka liiga suur, nagu me ämmaemandaga kartsime, kuivõrd emakapõhja kõrgus oli kuu ajaga kasvanud 7 cm.
Jalgade tursed on viimase kahe jahedama päevaga ka veidi (aga ainult veidi) järele andnud, ma muidugi joon palju, hoian jalgu üleval, teen külmi jalavanne jne.
Probleem on aga vererõhus – kui kõik muud näitajad on korras ja miski ei viita preeklampsiale, siis mis pagana põhjus võiks olla sellel ootamatult kõrgel vererõhul? 40 aastat ei ole see mul üle 100 olnud (ülemine), ja nüüd järsku … Praegu istun selle püsimansetiga, mis iga poole tunni tagant mõõdab – isegi diivanil teleka ees ja rahuolekus on 155/94 ja 144/90 ja nii … VÄGA muretsen!