Tütar on põhikooli lõpuklassis ja kuna tema kool ongi põhikool, siis igal juhul on ees ootamas koolivahetus. Uurime juba praegu maad ja tüdrukut huvitavate koolide õppesuunad ja eelmise aasta vastuvõtutingimused oleme ka üle vaadanud. Laps on neljaviieline, tubli, aga mitte superandekas, seega G4 katsed me pigem välistame, küll aga püüab ta katsetada 32 KK. Olen kuulnud ja ka siit Perekoolist lugenud, et järgmisel aastal avatakse Tallinnas kolm uut Riigigümnaasiumit. Tütre sõbranna läks sel aastal Saue uude riigikooli ja talle väga meeldib, seega ilmselt tahaks laps ka sinna katsetele minna. Logistiliselt oleks meile mõeldavad Mustamäe ja Tõnismäe omad. Kas keegi teab, kas nende koolimajad saavad valmis? Mustamäe oma ehitust olen mööda sõites näinud, see ikka kerkib, aga kuhu see Tõnismäe oma üldse tulema peaks? Gümnaaisumitee algus kuskil asenduspinnal ei kõla ka ju kuigi ahvatlevalt. Neil koolidel pole ka veel kodulehti, ei kujuta ettegi, kas tulevad ka mingid õppesuunad või mida tavapärasest erinevat pakkuma hakatakse üldse. Koolidel on küll Instagrami ja FB lehed, aga seal sed ainfot hetkel veel pole. Ehk liigub siin kedagi, kellel on rohkem infot?
Teema: Uued riigigümnaasiumid Tallinnas
Vaevalt, et asjaga reaalselt kursis olevad siia infot jagama tulevad või oskab keegi hetkel ette ennustada, kas majad ikka saavad õigeks ajaks valmis. Niipalju on varasemalt läbi käinud, et Mustamäe oma peaks olema reaalsuuna oma. Eks kevadel, kui katsetamise aeg kätte jõuab, on infot rohkem. Ega neid asenduspindu ju ka kuskilt võtta pole. Mustamäel on endine 37kk, aga see on viimastel aastatel kogu aeg asenduspinnana kasutuses olnud.
Mis katsetesse puutub, siis milleks juba eos G4 välistada?
Tütar Saue Riigigümnaasiumis, samuti väga kiidab. Tundub, et õpe tehtud põnevamaks kui tavagümnaasiumis. Suundi st mooduleid valida mitmeid.
Kas tõesti julgete lapsele soovitada kooli mis on praeguseks hetkeks olnud avatud 24 päeva ja et kellelegi lapsele meeldib seal?
Minu lapsele meeldisid eelmise kooli vene keele tunnid ja õpetaja. Hinded olid kusjuures viied. Hiljem selgus et oli jah tore-sai puhata ja õppetööd põhimõtteliselt ei toimunudki.
Aga G4 koole mina ka ei soovitaks kohe välistada, pool aastat veel lapsel aega end kokku võtta, lisakursustel käia ja üldse pole välistatud et õnnestub sissesaamine soovitud kooli. Jah, tavakooli neljad-viied kahjuks veel mingi näitajad iseenesest pole.
Mina küll G4 koole ei välistaks.
Tütar Saue Riigigümnaasiumis, samuti väga kiidab. Tundub, et õpe tehtud põnevamaks kui tavagümnaasiumis. Suundi st mooduleid valida mitmeid.
See on küll kohutav, kui gümnaasiumis tuleb õpe teha põnevaks. Kõlab nagu algklasside elu.
TA- le soovitan kindlasti mitte välistada kesklinna koolide katseid.
Mis koolid valmis saavad, ei julgeks ennustada.
G4 välistamiseks on meie perel mõned põhjused veel, ei ole asi ainult sisetundes, et laps niikuinii ei kvalifitseeru. Ta on praegu väga rahuliku õpitempo ja sõbraliku kooliperega põhikoolis. Näen, kuidas laps on õnnelik, tahab koolis käia ja õpib teismelise kohta märkimisväärse õhina ja huviga, aga eelistab süvitsi uurida just neid asju, mis teda huvitavad. Vähem huvitavad asjad jäävad vahel ikka liigagi tahaplaanile. Tal ei ole veel mingeid mõtteid, mida tahaks tulevases elus edasi õppida, seetõttu otsime kooli, kus ta saaks rohkem katsetada ja ei oleks kindlat suunda (GAG ja reaal seega ei sobi, TIKis ka vist ainult keelesuund?). Vaatasin Saue õppekava, seal on suhteliselt palju erinevaid valikuid ja katsetamisvõimalusi noorel (igal aastal vist saab uue suuna valida mooduliga?), ehk just see aitab tulevasi valikuid õigemini teha, et ülikoolis eriala valikul esimesel katsel kümnesse tabada. Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel. Eelkõige tahan, et laps oleks gümnaasiumis õnnelik ja rahul, et seal tehtakski asju teistmoodi kui enamustes koolides, kus läbitakse õpikust näpuga järge ajades kiiruga õpisisu (tihtipeale surmigavalt) ja ei süveneta, kas sellisel tegevusel tegelikku tulemust ka on. Seetõttu huvitabki, kas uued koolid pakuvad rohkem vaikuid kui vaid kindel suund ja kas õpe on seal kuidagi teisiti korraldatud. Kui tuleb taas vaid reaalsuunaga riigigümnaasium, siis see pole ka see, mida otsime.
Meie perel on G4 kooliga lihtsalt üks mitte kõige parem kogemus. Vanem laps lõpetas ühe neist kuldmedaliga 4 aastat tagasi. Kooli ajal oli kõik justnagu ok, sai hakkama, erilist rõõmu polnud, aga suuri raskusi ka mitte, asjad sujusid. Jamaks läks peale kooli, kui ta enam ei teadnud, mida teha ja kuhu ta õigupoolest kuulub. Ehkki kõrged eksamitulemused oleks avanud enamiku ülikoolide uksi, ei tahtnud ta enam õppida. Kahel esimesel lõpetamisjärgsel aastal astus (suuresti minu survel) ikka ülikooli sisse, aga poole aasta pärast jättis mõlemal korral pooleli. Esimene kord ütles, et vale ala, teine kord, et tegelikult ta ei taha enam õppida, et gümnaasium võttis temalt igasuguse isu edaspidi veel pingutada. Nüüd ta töötab, saab tegelikult normaalselt hakkama ja elab eraldi, aga mul on ikka väga kurb mõelda, et nii säravalt tippgümnaasiumi lõpetanud noorel lõppes haridustee keskharidusega.
Teist korda sellist viga mingil juhul teha ei taha, seega soovime leida kooli, kus lapsel oleks tõesti hea olla ja õppekeskkond toetav ja stressivaba. Kõrged akadeemilised saavutused ei ole gümnaasiumis olulised, see on eneseotsingute ja katsetamise aeg, et hilisemal haridusteel õigeid valikuid teha. Meile on oluline, et ta saaks süvitsi tegeleda just teda huvitavate teemade ja ainetega ja valikuid oleks rohkelt, et saaks valikainetega katsetada ja ära proovida (ja seega hilisemat erialaga ämbrisse astumist vältida). Selles osas ei ole ka 32KK parim, sest seal ka ikka õppesuunad, kus on palju suunaaineid ja saab vähe muid valikuid juurde võtta. Tõesti loodan, et tehakse ka Tallinnasse kool, kus gümnasistil on õppesuunast sõltumatuid valikaineid rohkem kui klassikalised 4-6 kursust gümna jooksul ja kus ei toimu kolm aastat võidukihutamist kahe riigieksami punktide nimel.
Pane ennast FBs riigigümnaasiumite jälgijaks ja saad jooksvalt infot – tõnismäe oma avatakse mingisse ttü majja, oma maja rahvusraamatukogu taha saavad kunagi hiljem, pelgu peaks valmis saama, hiljuti otsiti juhtõpetajaid vms, kes neid suundi looma hakkavad, ja ilmselt ka jooksvalt täpsemat infot avaldavad, usun, et tulevad norm koolid 🙂
Kas Tallinnas peale G4 ja 32 kk ühtegi muud normaalset gümnaasiumi pole, et need valikud vaid on?
Kas tõesti julgete lapsele soovitada kooli mis on praeguseks hetkeks olnud avatud 24 päeva ja et kellelegi lapsele meeldib seal?
Minu lapsele meeldisid eelmise kooli vene keele tunnid ja õpetaja. Hinded olid kusjuures viied. Hiljem selgus et oli jah tore-sai puhata ja õppetööd põhimõtteliselt ei toimunudki.
Saue riigigümnaasiumis õpivad paljud minu lapsed klassi- ja trennikaaslased. Väga kiidavad kooli ja julgen seetõttu Saue kooli soovitada, et Saue riigigümnaasiumi direktoriks on Taavi Vilba, kes on väga võimekas ja juba tõestanud koolidirektor, samuti inimesena suurepärane ja hea juht. Taavi Vilba juhtis Saku Gümnaasiumi ja ühelgi inimesel ei olnud midagi halba tema kohta öelda, kõik kiitsid, et visiooniga direktor ja juhib hästi nii personali, õpilasi kui kooli. Saue kool on igati heades kätes.
Kas Tallinnas peale G4 ja 32 kk ühtegi muud normaalset gümnaasiumi pole, et need valikud vaid on?
Vist polegi. Äkki Mustamäe gümnaasium on ka enam-vähem? (ma ei ole teemaalgataja)
Kas Tallinnas peale G4 ja 32 kk ühtegi muud normaalset gümnaasiumi pole, et need valikud vaid on?
Vist polegi. Äkki Mustamäe gümnaasium on ka enam-vähem? (ma ei ole teemaalgataja)
Mis teistel siis viga on?
Küsin kuna meil ka valik ees ülejärgmisel aastal. Linn on ju suur ja gümnaasiume palju.
Mille järgi seda normaalsust hinnata?
Kool on mingil määral ikka stressirohke ja eks need kehvemad koolid tahaks ka häid eksamitulemusi, lihtsalt kui pole materjali ja piisavalt palju motiveeritud õpilasi, siis on need tulemused ikka, nagu nad on, aga see ei tähenda, et seal oleks mingi tšillimine ja mängimine ning katsetamine ainult. Ikka tehakse kontrolltöid ja järeltöid ja nõutakse, et peab tehtud olema teatud tähtajaks see ja teine ja kolmas asi. Ja ongi juba stressirohke ju. Ja medalid on üldse ju eriti andekatele, nende nimel ei pea punnitama, nii et veri ninast väljas. Võib muidugi alati pärast uhkeldada oma medaliga elu lõpuni (kuigi kui see on kellegi viimane suurem saavutus, siis muutub see üsna ruttu haledaks) ja saad sisseastumiskatsetel paar lisapunkti, aga kui teadmised on olemas ja eksamid õnnestuvad, pole neid paari punkti vajagi. Tallinnas on gümnaasiume maa ja ilm, aga suunalt suunale hüppamist pakuvad vähesed, kuna see lööks lihtsalt süsteemi uppi ja raske on nii mõistlikult ja kuluefektiivselt õppetööd organiseerida. See, kui hüpata ei saa, tähendab ju, et ainega minnakse paremale tasemele, teatriklassis 32. on ilmselt 1. ja 2. aasta valikained erinevad ja nt kui majandusest teatrisse hüpata ja siis kuhugi loodussuunda, võtaks laps kõiki aineid ju ainult 10. klassi tasandil. Nagunii ei ole neid valikaineid seal kuigi palju, parem ikka üht asja natukegi korralikumalt kui kõike näpuotsaga. Kuigi kui Saue Riigigümnaasium sellist hüpiknukundust võimaldab ja soosib, siis on ju kool olemas ja võibolla tulevikus teistelegi eeskujuks. Lihsatlt ütlen, et ega see suund nii hirmus palju ei määra, sest põhiosa on nagunii kohustuslikus mahus kohustuslikel ainetel ja erialavaliku võib oma suuna järgi valida, aga võib võtta ka hoopis teisest ooperist. Mu arust Mustamäe riigikool eriti valmis veel ei paista, aga praegu on veel päris palju aega ka muidugi.
Kas Tallinnas peale G4 ja 32 kk ühtegi muud normaalset gümnaasiumi pole, et need valikud vaid on?
Vist polegi. Äkki Mustamäe gümnaasium on ka enam-vähem? (ma ei ole teemaalgataja)
Miks te VHK välistate? Meie laps õppis seal ja oli ülirahul.
Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel
Riiklikult on ette nähtud matemaatikas 2 erinevat taset: kitsas matemaatika ja lai matemaatika. Sinu soovidest selgub, et Sinu lapsele on vastuvõetav vaid kitsa matemaatika kursust pakkuvad koolid. Võta ette riigieksamite statistika ja vaata sealt, millised on üldse Tallinnas need koolid, mille lõpetanud kitsa matemaatika riigieksamit sooritasid.
Reaalkool on nt üks neist koolidest, kus lai matemaatika kõigile kohustuslik. Neid koole võib olla veelgi.
G4 välistamiseks on meie perel mõned põhjused veel, ei ole asi ainult sisetundes, et laps niikuinii ei kvalifitseeru. Ta on praegu väga rahuliku õpitempo ja sõbraliku kooliperega põhikoolis. Näen, kuidas laps on õnnelik, tahab koolis käia ja õpib teismelise kohta märkimisväärse õhina ja huviga, aga eelistab süvitsi uurida just neid asju, mis teda huvitavad. Vähem huvitavad asjad jäävad vahel ikka liigagi tahaplaanile. Tal ei ole veel mingeid mõtteid, mida tahaks tulevases elus edasi õppida, seetõttu otsime kooli, kus ta saaks rohkem katsetada ja ei oleks kindlat suunda (GAG ja reaal seega ei sobi, TIKis ka vist ainult keelesuund?). Vaatasin Saue õppekava, seal on suhteliselt palju erinevaid valikuid ja katsetamisvõimalusi noorel (igal aastal vist saab uue suuna valida mooduliga?), ehk just see aitab tulevasi valikuid õigemini teha, et ülikoolis eriala valikul esimesel katsel kümnesse tabada. Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel. Eelkõige tahan, et laps oleks gümnaasiumis õnnelik ja rahul, et seal tehtakski asju teistmoodi kui enamustes koolides, kus läbitakse õpikust näpuga järge ajades kiiruga õpisisu (tihtipeale surmigavalt) ja ei süveneta, kas sellisel tegevusel tegelikku tulemust ka on. Seetõttu huvitabki, kas uued koolid pakuvad rohkem vaikuid kui vaid kindel suund ja kas õpe on seal kuidagi teisiti korraldatud. Kui tuleb taas vaid reaalsuunaga riigigümnaasium, siis see pole ka see, mida otsime.
Meie perel on G4 kooliga lihtsalt üks mitte kõige parem kogemus. Vanem laps lõpetas ühe neist kuldmedaliga 4 aastat tagasi. Kooli ajal oli kõik justnagu ok, sai hakkama, erilist rõõmu polnud, aga suuri raskusi ka mitte, asjad sujusid. Jamaks läks peale kooli, kui ta enam ei teadnud, mida teha ja kuhu ta õigupoolest kuulub. Ehkki kõrged eksamitulemused oleks avanud enamiku ülikoolide uksi, ei tahtnud ta enam õppida. Kahel esimesel lõpetamisjärgsel aastal astus (suuresti minu survel) ikka ülikooli sisse, aga poole aasta pärast jättis mõlemal korral pooleli. Esimene kord ütles, et vale ala, teine kord, et tegelikult ta ei taha enam õppida, et gümnaasium võttis temalt igasuguse isu edaspidi veel pingutada. Nüüd ta töötab, saab tegelikult normaalselt hakkama ja elab eraldi, aga mul on ikka väga kurb mõelda, et nii säravalt tippgümnaasiumi lõpetanud noorel lõppes haridustee keskharidusega.
Teist korda sellist viga mingil juhul teha ei taha, seega soovime leida kooli, kus lapsel oleks tõesti hea olla ja õppekeskkond toetav ja stressivaba. Kõrged akadeemilised saavutused ei ole gümnaasiumis olulised, see on eneseotsingute ja katsetamise aeg, et hilisemal haridusteel õigeid valikuid teha. Meile on oluline, et ta saaks süvitsi tegeleda just teda huvitavate teemade ja ainetega ja valikuid oleks rohkelt, et saaks valikainetega katsetada ja ära proovida (ja seega hilisemat erialaga ämbrisse astumist vältida). Selles osas ei ole ka 32KK parim, sest seal ka ikka õppesuunad, kus on palju suunaaineid ja saab vähe muid valikuid juurde võtta. Tõesti loodan, et tehakse ka Tallinnasse kool, kus gümnasistil on õppesuunast sõltumatuid valikaineid rohkem kui klassikalised 4-6 kursust gümna jooksul ja kus ei toimu kolm aastat võidukihutamist kahe riigieksami punktide nimel.
Kullake, sinu kõhklused nende kogemuste põhjal on täiesti arusaadavad, aga aga kindlasti leiab ka su vanem laps oma tee, isegi kui see ei tähenda kõrgharidust.
Mina lõpetasin ühe praegustest Tln kolmikkoolidest nelja-viielisena ning isegi sellise kooli lõpetamisel oli õppimisest nii siiber ja samas käsil ka eneseotsingud, nii et ülikoolihariduseni jõudsin alles mitmed aastad hiljem. Samas oli mul oli klassikaaslane, kes lõpetas kuldmedaliga, aga ülikoolis langes depressiooni ja põles läbi.
Ärge pange ise ega laske lastel endale panna eesmärke, mis nad läbi põletavad. Kõige tähtsam, et laps on jõukohases koolis ja teeb enda jaoks sobiva suunavaliku. Mu laps on ühe G4 gümnaasiumi abiturient ning tänu õnnestunud suunavalikule näen, et ta sattus täiesti õigesse keskkonda. On tavaline nelja-viieline (oli ka vanas koolis), ja rohkemaks pole aegagi, sest teeb ka eestikate tasemel sporti.
Ära välista midagi lapse eest ise, vaid lase tal ikka endal koolivaliku üle otsustada (nagunii peab proovima mitmesse kooli). Selle viimase põhikooli-aasta jooksul võib tal uusi ideid tekkida ning kindlasti on ka suur mõju sõpradel.
Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel
Riiklikult on ette nähtud matemaatikas 2 erinevat taset: kitsas matemaatika ja lai matemaatika. Sinu soovidest selgub, et Sinu lapsele on vastuvõetav vaid kitsa matemaatika kursust pakkuvad koolid. Võta ette riigieksamite statistika ja vaata sealt, millised on üldse Tallinnas need koolid, mille lõpetanud kitsa matemaatika riigieksamit sooritasid.
Reaalkool on nt üks neist koolidest, kus lai matemaatika kõigile kohustuslik. Neid koole võib olla veelgi.
Ei, tegelikult saab ta ikka ise otsustada, kas soovib laia või kitsast ja eks muidugi peab juba täna mõtlema, mis koolid kitsa üldse välistavad. Ma pidasin silmas, et riiklik õppekava näeb laia mata puhul ette 14 kursust ja kitsa puhul 8, aga nt GAG õpetab laia matemaatikat 20 kursust (kursusjaotusplaanist sain niimoodi aru), st paneb riiklikule veel otsa. Kui nüüd võtta, et gümnaasiumi läbimiseks on vaja 96 kursust ja 20 on juba matemaatika, siis muude valikute jaoks jääb ebaproportsionaalselt vähe mahtu. Tänase hommiku olen ka sellele teemale mõelnud ja teie kommentaarid on tegelikult ka edasi aidanud ja erinevaid nüansse näidanud. Vaatasin G4 kursusjaotusplaane ja no kui õppesuund tähendab, et nt reaalsuunas pead õppima 6 kursust matemaatikat+ 2 kursust füüsikat ja sotsiaalsuunas 3 kursust ajalugu lisaks, siis loomingulisust ja innovatsiooni neis õppesuundades on ikka päris vähe. Tahaks tegelikult, et oleks selline gümnaasium, kus saaks valitud moodulit/suunda vahetada, aga soovi korral ja esimese valiku õnnestumisel sellega ka edasi minna. Nt et kui valib keskkonnakaitse või inseneeria ja see sobib, saab G2-s jätkata järgmise astme kursustega. Kui ei meeldi, saab valida nt hoopis meditsiini. Väga loodan, et just selle niši täidavad need uued loodavad koolid, ma ei tea, et hetkel Tallinnas sellist gümnaasiumi oleks.
PS! Vaatasin just Viimsi Riigigümnaasiumi valikainete süsteemi, seal on huvitavad moodulid (https://vgm.edu.ee/moodulid/), aga vist ei saa jätkata järgmisel astmel sama teemaga. Viimsi jääks meile ikka väga kaugeks ka veel lisaks ja seal vist väga suur konkurss. Tabasalus jälle on ainult valikained, pole üldse mingit pikemat keskendumist ühele teemale. Logistiliselt iseenesest Tabasalu ja Saue oleks mõeldavad.
Vaatasin G4 kursusjaotusplaane ja no kui õppesuund tähendab, et nt reaalsuunas pead õppima 6 kursust matemaatikat+ 2 kursust füüsikat ja sotsiaalsuunas 3 kursust ajalugu lisaks, siis loomingulisust ja innovatsiooni neis õppesuundades on ikka päris vähe. Tahaks tegelikult, et oleks selline gümnaasium, kus saaks valitud moodulit/suunda vahetada, aga soovi korral ja esimese valiku õnnestumisel sellega ka edasi minna. Nt et kui valib keskkonnakaitse või inseneeria ja see sobib, saab G2-s jätkata järgmise astme kursustega. Kui ei meeldi, saab valida nt hoopis meditsiini. Väga loodan, et just selle niši täidavad need uued loodavad koolid, ma ei tea, et hetkel Tallinnas sellist gümnaasiumi oleks.
Ma olen kursis ainult ühe G4 kooliga (ja ei viitsi teiste kohta hetkel uurida), aga seal valid suunad, kus on siis suunapõhised ained ning lisaks valid veel valikkursuseid, mis võivad siis olla mis iganes, mida seal pakutakse ning pole suunaga üldse seotud.
Aga põhirõhk läheb ikka kohustuslikule õppekavale, need suunad ja valikained on lihtsalt lisaks. Ega gümnaasium pole kutsekool, kust peaksid juba valmis spetsialistid väljuma. Ja maailmas on nii palju erinevaid ameteid, ei jõua üks kool neid kõiki õpilastele tutvustada.
Aga Tallinnas on gümnaasiume veel. Kui Mustamägi on logistiliselt sobiv, siis vaadake üle ka teised Mustamäe gümnaasiumid. Samuti need, mis kesklinna suunale jäävad. Pigem teha katseid rohkematesse koolidesse kui vähematesse.
Meie perel on G4 kooliga lihtsalt üks mitte kõige parem kogemus. Vanem laps lõpetas ühe neist kuldmedaliga 4 aastat tagasi. Kooli ajal oli kõik justnagu ok, sai hakkama, erilist rõõmu polnud, aga suuri raskusi ka mitte, asjad sujusid. Jamaks läks peale kooli, kui ta enam ei teadnud, mida teha ja kuhu ta õigupoolest kuulub. Ehkki kõrged eksamitulemused oleks avanud enamiku ülikoolide uksi, ei tahtnud ta enam õppida. Kahel esimesel lõpetamisjärgsel aastal astus (suuresti minu survel) ikka ülikooli sisse, aga poole aasta pärast jättis mõlemal korral pooleli. Esimene kord ütles, et vale ala, teine kord, et tegelikult ta ei taha enam õppida, et gümnaasium võttis temalt igasuguse isu edaspidi veel pingutada. Nüüd ta töötab, saab tegelikult normaalselt hakkama ja elab eraldi, aga mul on ikka väga kurb mõelda, et nii säravalt tippgümnaasiumi lõpetanud noorel lõppes haridustee keskharidusega.
See, et su laps ei tea, mida ta õppida tahaks ja kas üldse veel tahaks ei pruugi ju kuidagi selle konkreetse kooliga seotud olla. Ja miski ei garanteeri, et erinevate moodulitega riigigümnaasiumit lõpetades ei oleks tulemus sama olnud. Võimalik, et tal lihtsalt ongi vaja mõneks ajaks aeg maha võtta, see ei välista veel kuidagi tulevikus edasi õppimist.
Ma ka soovitaksin VHK’d kaaluda.
Ma ka soovitaksin VHK’d kaaluda.
Praegu on VHKsse väljastpoolt kogukonda praktiliselt võimatu sisse pääseda, sest nad eelistavad oma satelliitkoolide 9. klasside lõpetajaid. Paar aaatat tagasi jäi vabu kohti pisut rohkem üle.
Kui sobivad Mustamäe ja Tõnismäe, kas siis Tabasalu riigigümnaasium võiks ka sobida? Ma küll ei tea, mis tase seal on, kuid kontseptsioon peaks olema selline, et ei ole seda humanitaar ja reaalsuunaks jaotamist, vaid saabki valida endale sobivate valikainete seast huvipakkuvad.
Tundub, et gümnaasium peaks olema nagu kiirtoidukoht, kus saad valida lihtsalt suvalisi komponente. Valikaineks valid siis fotograafia ja tantsu või tantra.
Selle asemel, et päriselt ka sügavuti õppida.
Kahju. Meie omal ajal kasutasime süvaklassis palju vähem õpikut ja õppetöö oli palju loovam kui nö mitteeriklassis. Klassikaaslased praegu insenerid ja tippjuhid.
Riiklikult on ette nähtud matemaatikas 2 erinevat taset: kitsas matemaatika ja lai matemaatika. Sinu soovidest selgub, et Sinu lapsele on vastuvõetav vaid kitsa matemaatika kursust pakkuvad koolid. Võta ette riigieksamite statistika ja vaata sealt, millised on üldse Tallinnas need koolid, mille lõpetanud kitsa matemaatika riigieksamit sooritasid.
See ei näita midagi. Kõik laia matemaatikat õppinud võivad ka kitsa matemaatika eksami sooritada. Ainult need, kes kitsa valisid, ei saa laia sooritada. Seega peab laps kitsast valides 10. väga kindel olema, et tal ei ole laia matemaatikat ülikooli astumiseks vaja. Ja mõnes koolis ei saagi kitsast matemaatikat õppimiseks valida, kõik õpivad laia, vähemalt tundide arv on sama mis laias, aga eksami võivad nad ikkagi kitsa valida 12. klassi lõpus.
See on muidugi tore kui põhikooli lõpuks noor teab, et teda huvitab eelkõige näiteks bioloogia ja seda tema õppida tahab ning nii jääb. Täiesti mõistetav, et ta siis ka bioloogia kallakuga klassi läheb. Aga kõik ei ole sellised, eriti põhikooli lõpus. Nad soovivad ennast avastada, katsetada uusi asju ning miks mitte kasvõi fotograafiat või tantsu. Oluline on loomulikult hoida põhiained tugevana ning alles gümnaasiumi lõpus otsustada, millises suunas edasi liikuda.
Selliseid koole, kus ei pea gümnaasiumis kohe mingi kindla kallaku vahel valima, võiks rohkem olla.
Tundub, et gümnaasium peaks olema nagu kiirtoidukoht, kus saad valida lihtsalt suvalisi komponente. Valikaineks valid siis fotograafia ja tantsu või tantra.
Selle asemel, et päriselt ka sügavuti õppida.
Kahju. Meie omal ajal kasutasime süvaklassis palju vähem õpikut ja õppetöö oli palju loovam kui nö mitteeriklassis. Klassikaaslased praegu insenerid ja tippjuhid.
Saue riigigümnaasium asub Laagris, mitte Sauel. Õnnelikud lõpetajad tulevad ka Nõo Reaalgümnaasiumist.
P
S! Vaatasin just Viimsi Riigigümnaasiumi valikainete süsteemi, seal on huvitavad moodulid (https://vgm.edu.ee/moodulid/), aga vist ei saa jätkata järgmisel astmel sama teemaga.
Seal on ju kirjas:
“Igal aastal võib valida erineva valdkonna mooduli või jätkata sarnases valdkonnas.”
G4 välistamiseks on meie perel mõned põhjused veel, ei ole asi ainult sisetundes, et laps niikuinii ei kvalifitseeru. Ta on praegu väga rahuliku õpitempo ja sõbraliku kooliperega põhikoolis. Näen, kuidas laps on õnnelik, tahab koolis käia ja õpib teismelise kohta märkimisväärse õhina ja huviga, aga eelistab süvitsi uurida just neid asju, mis teda huvitavad. Vähem huvitavad asjad jäävad vahel ikka liigagi tahaplaanile. Tal ei ole veel mingeid mõtteid, mida tahaks tulevases elus edasi õppida, seetõttu otsime kooli, kus ta saaks rohkem katsetada ja ei oleks kindlat suunda (GAG ja reaal seega ei sobi, TIKis ka vist ainult keelesuund?). Vaatasin Saue õppekava, seal on suhteliselt palju erinevaid valikuid ja katsetamisvõimalusi noorel (igal aastal vist saab uue suuna valida mooduliga?), ehk just see aitab tulevasi valikuid õigemini teha, et ülikoolis eriala valikul esimesel katsel kümnesse tabada. Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel. Eelkõige tahan, et laps oleks gümnaasiumis õnnelik ja rahul, et seal tehtakski asju teistmoodi kui enamustes koolides, kus läbitakse õpikust näpuga järge ajades kiiruga õpisisu (tihtipeale surmigavalt) ja ei süveneta, kas sellisel tegevusel tegelikku tulemust ka on. Seetõttu huvitabki, kas uued koolid pakuvad rohkem vaikuid kui vaid kindel suund ja kas õpe on seal kuidagi teisiti korraldatud. Kui tuleb taas vaid reaalsuunaga riigigümnaasium, siis see pole ka see, mida otsime.
Meie perel on G4 kooliga lihtsalt üks mitte kõige parem kogemus. Vanem laps lõpetas ühe neist kuldmedaliga 4 aastat tagasi. Kooli ajal oli kõik justnagu ok, sai hakkama, erilist rõõmu polnud, aga suuri raskusi ka mitte, asjad sujusid. Jamaks läks peale kooli, kui ta enam ei teadnud, mida teha ja kuhu ta õigupoolest kuulub. Ehkki kõrged eksamitulemused oleks avanud enamiku ülikoolide uksi, ei tahtnud ta enam õppida. Kahel esimesel lõpetamisjärgsel aastal astus (suuresti minu survel) ikka ülikooli sisse, aga poole aasta pärast jättis mõlemal korral pooleli. Esimene kord ütles, et vale ala, teine kord, et tegelikult ta ei taha enam õppida, et gümnaasium võttis temalt igasuguse isu edaspidi veel pingutada. Nüüd ta töötab, saab tegelikult normaalselt hakkama ja elab eraldi, aga mul on ikka väga kurb mõelda, et nii säravalt tippgümnaasiumi lõpetanud noorel lõppes haridustee keskharidusega.
Teist korda sellist viga mingil juhul teha ei taha, seega soovime leida kooli, kus lapsel oleks tõesti hea olla ja õppekeskkond toetav ja stressivaba. Kõrged akadeemilised saavutused ei ole gümnaasiumis olulised, see on eneseotsingute ja katsetamise aeg, et hilisemal haridusteel õigeid valikuid teha. Meile on oluline, et ta saaks süvitsi tegeleda just teda huvitavate teemade ja ainetega ja valikuid oleks rohkelt, et saaks valikainetega katsetada ja ära proovida (ja seega hilisemat erialaga ämbrisse astumist vältida). Selles osas ei ole ka 32KK parim, sest seal ka ikka õppesuunad, kus on palju suunaaineid ja saab vähe muid valikuid juurde võtta. Tõesti loodan, et tehakse ka Tallinnasse kool, kus gümnasistil on õppesuunast sõltumatuid valikaineid rohkem kui klassikalised 4-6 kursust gümna jooksul ja kus ei toimu kolm aastat võidukihutamist kahe riigieksami punktide nimel.
Rahulik õpitempo -see kõlab nagu algklassid. Progümnaasiumi osas võiks ikka tempo veidi tõusta , et laps harjuks gümnassiumi kiirema tempoga. Gümnaasiumis ongi raske, kui tuled koolist kus 9. klasis lõpuni oli rahulik ja pingevaba. Kui soov lihtsalt läbi saada, võiks hoopis gümnaasiumi välistada, siis sobiks kutsekool. Tegelikkuses on gümnaasium mõeldud ettevalmistuseks ülikoolile. Kui on huvid nagu tants ja fotograafia, on olemas huvikoolid. Ja kui mingi amet huvitab, siis kutsekoolid.
See et G4 koolis eelmine laps rahul polnud, no siis polnud äkki tema jaoks õige valik. Kuidas see medal tuli, vaevalt et muuseas, ikka pingutades ? Enda lapsele juba praegu räägitakse et süvendatult õpid neid aineid gümnassiumis mis huvitavad , teisi ei pea maksimumile pingutama. Medal ei ole üldse enam mingi näitaja, kui soov mingis aines rohkem end arendada on olemas lisakursused ja olümpiaadad. G4 koolides ei eeldata kohe et pead kõik ained maksimumile tegema. See oli ehk lapse enda soov saada medal ja see tekitas stressi? TÜ arvestab näiteks sisseastumisel pigem olümpiaaditulemusi, ei tea kas medalid üldse mingi eelise annavadki enam.
TÜ arvestab näiteks sisseastumisel pigem olümpiaaditulemusi, ei tea kas medalid üldse mingi eelise annavadki enam.
Tartu ülikoolis annab medal kaks lisapunkti.
Mis imelisi “suundi” te gümnaasiumidest otsite? Gümnaasiumilõpetaja võiks jagada õppekava raames (soovitavalt enam, intelligentse lapse puhul) emakeelt, matemaatikat, loodusteadusi ja ajalugu, osata lugeda ja kirjutada (hämmastavalt paljud ei oska).
Praegu ei olegi ime, kui vähegi arvestatavad ülikoolide õppekavad ei täitu. Tänagem elukestvat kaasavat haridust ja gümnaasiumide ebavajalikku tilulilu. Targad lapsed pääsevad järjest vähem löögile.
TÜ arvestab näiteks sisseastumisel pigem olümpiaaditulemusi, ei tea kas medalid üldse mingi eelise annavadki enam.
Tartu ülikoolis annab medal kaks lisapunkti.
Uurisin täpsemalt ja tõesti, medal annab lausa 3 lisapunkti.
Ja TÜ enda kursusesed annavad kuni 5 lisapunkti.
Aga head kohad olümpiaadide lõppvoorudes, iga erial puhul küll erinevad tingimused, vabastavad tihti lausa kõigist sisseastumiskatsetest ja arvesse ei lähe ka eksmitulemused. See on kodulehele nimetuse all eritingimustel kandideerimine ja esitad avalduse ja kui kõik on korras tagatakse koht soovitud erialale.
Nii et ma jään ikka selle juurde, et vähemalt TÜ-s on olümpiaadid tänaseks suurem kaaluga kui medalid.
