Teema: Uued riigigümnaasiumid Tallinnas

Tütar Saue Riigigümnaasiumis, samuti väga kiidab. Tundub, et õpe tehtud põnevamaks kui tavagümnaasiumis. Suundi st mooduleid valida mitmeid.

Mina küll G4 koole ei välistaks.

G4 välistamiseks on meie perel mõned põhjused veel, ei ole asi ainult sisetundes, et laps niikuinii ei kvalifitseeru. Ta on praegu väga rahuliku õpitempo ja sõbraliku kooliperega põhikoolis. Näen, kuidas laps on õnnelik, tahab koolis käia ja õpib teismelise kohta märkimisväärse õhina ja huviga, aga eelistab süvitsi uurida just neid asju, mis teda huvitavad. Vähem huvitavad asjad jäävad vahel ikka liigagi tahaplaanile. Tal ei ole veel mingeid mõtteid, mida tahaks tulevases elus edasi õppida, seetõttu otsime kooli, kus ta saaks rohkem katsetada ja ei oleks kindlat suunda (GAG ja reaal seega ei sobi, TIKis ka vist ainult keelesuund?). Vaatasin Saue õppekava, seal on suhteliselt palju erinevaid valikuid ja katsetamisvõimalusi noorel (igal aastal vist saab uue suuna valida mooduliga?), ehk just see aitab tulevasi valikuid õigemini teha, et ülikoolis eriala valikul esimesel katsel kümnesse tabada. Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel. Eelkõige tahan, et laps oleks gümnaasiumis õnnelik ja rahul, et seal tehtakski asju teistmoodi kui enamustes koolides, kus läbitakse õpikust näpuga järge ajades kiiruga õpisisu (tihtipeale surmigavalt) ja ei süveneta, kas sellisel tegevusel tegelikku tulemust ka on. Seetõttu huvitabki, kas uued koolid pakuvad rohkem vaikuid kui vaid kindel suund ja kas õpe on seal kuidagi teisiti korraldatud. Kui tuleb taas vaid reaalsuunaga riigigümnaasium, siis see pole ka see, mida otsime.

Meie perel on G4 kooliga lihtsalt üks mitte kõige parem kogemus. Vanem laps lõpetas ühe neist kuldmedaliga 4 aastat tagasi. Kooli ajal oli kõik justnagu ok, sai hakkama, erilist rõõmu polnud, aga suuri raskusi ka mitte, asjad sujusid. Jamaks läks peale kooli, kui ta enam ei teadnud, mida teha ja kuhu ta õigupoolest kuulub. Ehkki kõrged eksamitulemused oleks avanud enamiku ülikoolide uksi, ei tahtnud ta enam õppida. Kahel esimesel lõpetamisjärgsel aastal astus (suuresti minu survel) ikka ülikooli sisse, aga poole aasta pärast jättis mõlemal korral pooleli. Esimene kord ütles, et vale ala, teine kord, et tegelikult ta ei taha enam õppida, et gümnaasium võttis temalt igasuguse isu edaspidi veel pingutada. Nüüd ta töötab, saab tegelikult normaalselt hakkama ja elab eraldi, aga mul on ikka väga kurb mõelda, et nii säravalt tippgümnaasiumi lõpetanud noorel lõppes haridustee keskharidusega.

Teist korda sellist viga mingil juhul teha ei taha, seega soovime leida kooli, kus lapsel oleks tõesti hea olla ja õppekeskkond toetav ja stressivaba. Kõrged akadeemilised saavutused ei ole gümnaasiumis olulised, see on eneseotsingute ja katsetamise aeg, et hilisemal haridusteel õigeid valikuid teha. Meile on oluline, et ta saaks süvitsi tegeleda just teda huvitavate teemade ja ainetega ja valikuid oleks rohkelt, et saaks valikainetega katsetada ja ära proovida (ja seega hilisemat erialaga ämbrisse astumist vältida). Selles osas ei ole ka 32KK parim, sest seal ka ikka õppesuunad, kus on palju suunaaineid ja saab vähe muid valikuid juurde võtta. Tõesti loodan, et tehakse ka Tallinnasse kool, kus gümnasistil on õppesuunast sõltumatuid valikaineid rohkem kui klassikalised 4-6 kursust gümna jooksul ja kus ei toimu kolm aastat võidukihutamist kahe riigieksami punktide nimel.

Kas Tallinnas peale G4 ja 32 kk ühtegi muud normaalset gümnaasiumi pole, et need valikud vaid on?

#4056110:

Kas Tallinnas peale G4 ja 32 kk ühtegi muud normaalset gümnaasiumi pole, et need valikud vaid on?

Vist polegi. Äkki Mustamäe gümnaasium on ka enam-vähem? (ma ei ole teemaalgataja)

Kool on mingil määral ikka stressirohke ja eks need kehvemad koolid tahaks ka häid eksamitulemusi, lihtsalt kui pole materjali ja piisavalt palju motiveeritud õpilasi, siis on need tulemused ikka, nagu nad on, aga see ei tähenda, et seal oleks mingi tšillimine ja mängimine ning katsetamine ainult. Ikka tehakse kontrolltöid ja järeltöid ja nõutakse, et peab tehtud olema teatud tähtajaks see ja teine ja kolmas asi. Ja ongi juba stressirohke ju. Ja medalid on üldse ju eriti andekatele, nende nimel ei pea punnitama, nii et veri ninast väljas. Võib muidugi alati pärast uhkeldada oma medaliga elu lõpuni (kuigi kui see on kellegi viimane suurem saavutus, siis muutub see üsna ruttu haledaks) ja saad sisseastumiskatsetel paar lisapunkti, aga kui teadmised on olemas ja eksamid õnnestuvad, pole neid paari punkti vajagi. Tallinnas on gümnaasiume maa ja ilm, aga suunalt suunale hüppamist pakuvad vähesed, kuna see lööks lihtsalt süsteemi uppi ja raske on nii mõistlikult ja kuluefektiivselt õppetööd organiseerida. See, kui hüpata ei saa, tähendab ju, et ainega minnakse paremale tasemele, teatriklassis 32. on ilmselt 1. ja 2. aasta valikained erinevad ja nt kui majandusest teatrisse hüpata ja siis kuhugi loodussuunda, võtaks laps kõiki aineid ju ainult 10. klassi tasandil. Nagunii ei ole neid valikaineid seal kuigi palju, parem ikka üht asja natukegi korralikumalt kui kõike näpuotsaga. Kuigi kui Saue Riigigümnaasium sellist hüpiknukundust võimaldab ja soosib, siis on ju kool olemas ja võibolla tulevikus teistelegi eeskujuks. Lihsatlt ütlen, et ega see suund nii hirmus palju ei määra, sest põhiosa on nagunii kohustuslikus mahus kohustuslikel ainetel ja erialavaliku võib oma suuna järgi valida, aga võib võtta ka hoopis teisest ooperist. Mu arust Mustamäe riigikool eriti valmis veel ei paista, aga praegu on veel päris palju aega ka muidugi.

#4056084:

Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel

Riiklikult on ette nähtud matemaatikas 2 erinevat taset: kitsas matemaatika ja lai matemaatika. Sinu soovidest selgub, et Sinu lapsele on vastuvõetav vaid kitsa matemaatika kursust pakkuvad koolid. Võta ette riigieksamite statistika ja vaata sealt, millised on üldse Tallinnas need koolid, mille lõpetanud kitsa matemaatika riigieksamit sooritasid.
Reaalkool on nt üks neist koolidest, kus lai matemaatika kõigile kohustuslik. Neid koole võib olla veelgi.

#4056286:

#4056084:

Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel

Riiklikult on ette nähtud matemaatikas 2 erinevat taset: kitsas matemaatika ja lai matemaatika. Sinu soovidest selgub, et Sinu lapsele on vastuvõetav vaid kitsa matemaatika kursust pakkuvad koolid. Võta ette riigieksamite statistika ja vaata sealt, millised on üldse Tallinnas need koolid, mille lõpetanud kitsa matemaatika riigieksamit sooritasid.

Reaalkool on nt üks neist koolidest, kus lai matemaatika kõigile kohustuslik. Neid koole võib olla veelgi.

Ei, tegelikult saab ta ikka ise otsustada, kas soovib laia või kitsast ja eks muidugi peab juba täna mõtlema, mis koolid kitsa üldse välistavad. Ma pidasin silmas, et riiklik õppekava näeb laia mata puhul ette 14 kursust ja kitsa puhul 8, aga nt GAG õpetab laia matemaatikat 20 kursust (kursusjaotusplaanist sain niimoodi aru), st paneb riiklikule veel otsa. Kui nüüd võtta, et gümnaasiumi läbimiseks on vaja 96 kursust ja 20 on juba matemaatika, siis muude valikute jaoks jääb ebaproportsionaalselt vähe mahtu. Tänase hommiku olen ka sellele teemale mõelnud ja teie kommentaarid on tegelikult ka edasi aidanud ja erinevaid nüansse näidanud. Vaatasin G4 kursusjaotusplaane ja no kui õppesuund tähendab, et nt reaalsuunas pead õppima 6 kursust matemaatikat+ 2 kursust füüsikat ja sotsiaalsuunas 3 kursust ajalugu lisaks, siis loomingulisust ja innovatsiooni neis õppesuundades on ikka päris vähe. Tahaks tegelikult, et oleks selline gümnaasium, kus saaks valitud moodulit/suunda vahetada, aga soovi korral ja esimese valiku õnnestumisel sellega ka edasi minna. Nt et kui valib keskkonnakaitse või inseneeria ja see sobib, saab G2-s jätkata järgmise astme kursustega. Kui ei meeldi, saab valida nt hoopis meditsiini. Väga loodan, et just selle niši täidavad need uued loodavad koolid, ma ei tea, et hetkel Tallinnas sellist gümnaasiumi oleks.

PS! Vaatasin just Viimsi Riigigümnaasiumi valikainete süsteemi, seal on huvitavad moodulid (https://vgm.edu.ee/moodulid/), aga vist ei saa jätkata järgmisel astmel sama teemaga. Viimsi jääks meile ikka väga kaugeks ka veel lisaks ja seal vist väga suur konkurss. Tabasalus jälle on ainult valikained, pole üldse mingit pikemat keskendumist ühele teemale. Logistiliselt iseenesest Tabasalu ja Saue oleks mõeldavad.

Ma ka soovitaksin VHK’d kaaluda.

Kui sobivad Mustamäe ja Tõnismäe, kas siis Tabasalu riigigümnaasium võiks ka sobida? Ma küll ei tea, mis tase seal on, kuid kontseptsioon peaks olema selline, et ei ole seda humanitaar ja reaalsuunaks jaotamist, vaid saabki valida endale sobivate valikainete seast huvipakkuvad.

#4056286:

Riiklikult on ette nähtud matemaatikas 2 erinevat taset: kitsas matemaatika ja lai matemaatika. Sinu soovidest selgub, et Sinu lapsele on vastuvõetav vaid kitsa matemaatika kursust pakkuvad koolid. Võta ette riigieksamite statistika ja vaata sealt, millised on üldse Tallinnas need koolid, mille lõpetanud kitsa matemaatika riigieksamit sooritasid.

See ei näita midagi. Kõik laia matemaatikat õppinud võivad ka kitsa matemaatika eksami sooritada. Ainult need, kes kitsa valisid, ei saa laia sooritada. Seega peab laps kitsast valides 10. väga kindel olema, et tal ei ole laia matemaatikat ülikooli astumiseks vaja. Ja mõnes koolis ei saagi kitsast matemaatikat õppimiseks valida, kõik õpivad laia, vähemalt tundide arv on sama mis laias, aga eksami võivad nad ikkagi kitsa valida 12. klassi lõpus.

Saue riigigümnaasium asub Laagris, mitte Sauel. Õnnelikud lõpetajad tulevad ka Nõo Reaalgümnaasiumist.

#4056084:

G4 välistamiseks on meie perel mõned põhjused veel, ei ole asi ainult sisetundes, et laps niikuinii ei kvalifitseeru. Ta on praegu väga rahuliku õpitempo ja sõbraliku kooliperega põhikoolis. Näen, kuidas laps on õnnelik, tahab koolis käia ja õpib teismelise kohta märkimisväärse õhina ja huviga, aga eelistab süvitsi uurida just neid asju, mis teda huvitavad. Vähem huvitavad asjad jäävad vahel ikka liigagi tahaplaanile. Tal ei ole veel mingeid mõtteid, mida tahaks tulevases elus edasi õppida, seetõttu otsime kooli, kus ta saaks rohkem katsetada ja ei oleks kindlat suunda (GAG ja reaal seega ei sobi, TIKis ka vist ainult keelesuund?). Vaatasin Saue õppekava, seal on suhteliselt palju erinevaid valikuid ja katsetamisvõimalusi noorel (igal aastal vist saab uue suuna valida mooduliga?), ehk just see aitab tulevasi valikuid õigemini teha, et ülikoolis eriala valikul esimesel katsel kümnesse tabada. Meie perele ei ole oluline kõva tempo ja tamp riigieksami kõrge tulemuse nimel või 22 kursuse matemaatika läbimine riiklikult ette nähtud 14 asemel. Eelkõige tahan, et laps oleks gümnaasiumis õnnelik ja rahul, et seal tehtakski asju teistmoodi kui enamustes koolides, kus läbitakse õpikust näpuga järge ajades kiiruga õpisisu (tihtipeale surmigavalt) ja ei süveneta, kas sellisel tegevusel tegelikku tulemust ka on. Seetõttu huvitabki, kas uued koolid pakuvad rohkem vaikuid kui vaid kindel suund ja kas õpe on seal kuidagi teisiti korraldatud. Kui tuleb taas vaid reaalsuunaga riigigümnaasium, siis see pole ka see, mida otsime.

Meie perel on G4 kooliga lihtsalt üks mitte kõige parem kogemus. Vanem laps lõpetas ühe neist kuldmedaliga 4 aastat tagasi. Kooli ajal oli kõik justnagu ok, sai hakkama, erilist rõõmu polnud, aga suuri raskusi ka mitte, asjad sujusid. Jamaks läks peale kooli, kui ta enam ei teadnud, mida teha ja kuhu ta õigupoolest kuulub. Ehkki kõrged eksamitulemused oleks avanud enamiku ülikoolide uksi, ei tahtnud ta enam õppida. Kahel esimesel lõpetamisjärgsel aastal astus (suuresti minu survel) ikka ülikooli sisse, aga poole aasta pärast jättis mõlemal korral pooleli. Esimene kord ütles, et vale ala, teine kord, et tegelikult ta ei taha enam õppida, et gümnaasium võttis temalt igasuguse isu edaspidi veel pingutada. Nüüd ta töötab, saab tegelikult normaalselt hakkama ja elab eraldi, aga mul on ikka väga kurb mõelda, et nii säravalt tippgümnaasiumi lõpetanud noorel lõppes haridustee keskharidusega.

Teist korda sellist viga mingil juhul teha ei taha, seega soovime leida kooli, kus lapsel oleks tõesti hea olla ja õppekeskkond toetav ja stressivaba. Kõrged akadeemilised saavutused ei ole gümnaasiumis olulised, see on eneseotsingute ja katsetamise aeg, et hilisemal haridusteel õigeid valikuid teha. Meile on oluline, et ta saaks süvitsi tegeleda just teda huvitavate teemade ja ainetega ja valikuid oleks rohkelt, et saaks valikainetega katsetada ja ära proovida (ja seega hilisemat erialaga ämbrisse astumist vältida). Selles osas ei ole ka 32KK parim, sest seal ka ikka õppesuunad, kus on palju suunaaineid ja saab vähe muid valikuid juurde võtta. Tõesti loodan, et tehakse ka Tallinnasse kool, kus gümnasistil on õppesuunast sõltumatuid valikaineid rohkem kui klassikalised 4-6 kursust gümna jooksul ja kus ei toimu kolm aastat võidukihutamist kahe riigieksami punktide nimel.

Rahulik õpitempo -see kõlab nagu algklassid. Progümnaasiumi osas võiks ikka tempo veidi tõusta , et laps harjuks gümnassiumi kiirema tempoga. Gümnaasiumis ongi raske, kui tuled koolist kus 9. klasis lõpuni oli rahulik ja pingevaba. Kui soov lihtsalt läbi saada, võiks hoopis gümnaasiumi välistada, siis sobiks kutsekool. Tegelikkuses on gümnaasium mõeldud ettevalmistuseks ülikoolile. Kui on huvid nagu tants ja fotograafia, on olemas huvikoolid. Ja kui mingi amet huvitab, siis kutsekoolid.

See et G4 koolis eelmine laps rahul polnud, no siis polnud äkki tema jaoks õige valik. Kuidas see medal tuli, vaevalt et muuseas, ikka pingutades ? Enda lapsele juba praegu räägitakse et süvendatult õpid neid aineid gümnassiumis mis huvitavad , teisi ei pea maksimumile pingutama. Medal ei ole üldse enam mingi näitaja, kui soov mingis aines rohkem end arendada on olemas lisakursused ja olümpiaadad. G4 koolides ei eeldata kohe et pead kõik ained maksimumile tegema. See oli ehk lapse enda soov saada medal ja see tekitas stressi? TÜ arvestab näiteks sisseastumisel pigem olümpiaaditulemusi, ei tea kas medalid üldse mingi eelise annavadki enam.

Mis imelisi “suundi” te gümnaasiumidest otsite? Gümnaasiumilõpetaja võiks jagada õppekava raames (soovitavalt enam, intelligentse lapse puhul) emakeelt, matemaatikat, loodusteadusi ja ajalugu, osata lugeda ja kirjutada (hämmastavalt paljud ei oska).
Praegu ei olegi ime, kui vähegi arvestatavad ülikoolide õppekavad ei täitu. Tänagem elukestvat kaasavat haridust ja gümnaasiumide ebavajalikku tilulilu. Targad lapsed pääsevad järjest vähem löögile.