Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 84 )

Teema: üürileping

Postitas:
Käthryyne

Kui üürilepingus on üürileandja ühelt poolt ja kaks üürilevõtjat teiselt poolt ning kui üks nendest lahkub teise üürilevõtja agressiivse käitumise tõttu, kas siis

A) lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas seega kogu üürileping muutub kehtetuks? Kusjuures jääv osapool keeldub täitmast lepingutingimusi, sh maksmast kogu üürisummat.

Tänan  asjatundliku nõu eest ette!

+3
-1
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
ninakaru

Kui kokkuleppele ei jõua, siis ilmselgelt on mõistlik leping poolte kokkuleppel lõpetada. Mida jääval osapoolel siin üldse vaielda on? Kaaslane tahab välja kolida, aga teine nõuab, et maksaks poolt üürisummat edasi?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Galileah

A) lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

Ei, ta peab oma elu lõpuni nüüd seda summat tasuma. Pärast surma maksavad lapsed edasi. Oma viga, et sellise lepingu sõlmis.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Käthryyne

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

Kui lepingupooled ei suuda vaidlust lahendada, siis lahendab selle kohalik maakohus, juhul kui sinna minnakse. Igasugused muud nõuded, ka inkasso nõuded saab pikalt saata ja minna kohtusse.

Lisaks lepingu lõpetamist ei pea teisele põhjendama.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
xxxxx

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

Huvitav case olen ise ka üürileandja ja alati 1 osapoolega lepingut teinud. Arvan kõige parem on üürileandjat teavitada, et ka märk maha jääks, et tahad üürilepingut lõpetada. Nüüd on pall üürliandjal. Kui ta on nõus sellega, siis võtab sinu lepingut välja ja see teine partner täidab lepingut edasi. Kui nüüd mõlemad on nn m-d siis arvan, et kohtus läheb rakseks pärast üürileandjal sult raha nõuda, kui sa oled soovinud üürilepingu lõpetamist.. Juhul kui võlad tekivad

+1
-1
Please wait...

Postitas:
xxxxx

Ütleme kui juhtubki olukord kus paned minema teatad üürileandjat lepingu lõpetamisest.

see teine pool elab seal edasi võlad kuhjuvad. Omanik pöördub kohtusse v vastupidi

Nu ma tahaks näha kohtunikku, kes määrab karistuse inimesele, kes on vägivadsest suhtest lahkunud…

+2
0
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Ütleme kui juhtubki olukord kus paned minema teatad üürileandjat lepingu lõpetamisest.

see teine pool elab seal edasi võlad kuhjuvad. Omanik pöördub kohtusse v vastupidi

Nu ma tahaks näha kohtunikku, kes määrab karistuse inimesele, kes on vägivadsest suhtest lahkunud…

See vägivaldsus ju ei puutu asjasse. Lepingust lahti ütlemist ei pea põhjendama. Tuleb teavitada üürileandjat sooviga lõpetada leping, ise välja kolida ja edasi, kui on seal mingid tagatisrahad vms, need asjad korrektselt ära vormistada.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Tibulinski

Minu arvates sõltub siin kõik sellest, kuidas on leping sõnastatud, st. kas seal on kirja pandud kogu korteri üürikulu ja nõutud seda üürnikelt solidaarselt (no näiteks, et üürisumma on 300 eurot ja üürnikud kohustuvad seda solidaarselt tasuma ehk siis sisuliselt sinu jaoks pole vahet, kes seda tegelikult maksab, kas üks või teine, aga kahepeale kokku peab neil see raha olema tasutud) või on seal sõnastatud kummagi üürilevõtja suhtes oma tasumiskohustus (no näiteks, et Mati maksab 150 ja Jüri maksab 150). Esimesel juhul ei muutu üürileandja jaoks midagi, kui üks tüüpidest jalga laseb, raha peab ikka makstud saama, teisel juhul on tal võimalus otsida jalgalasknud osapoole asemele uus kaasüürnik, kes võtab üle jalgalaskja õigused ja kohustused.
Teemaalgatusest muidugi hetkel ei selgu, kumb pool ta ise on, kas üürileandja või üks neist üürilevõtjatest, ma eeldasin oma vastuses, et üürileandja.

+4
0
Please wait...

Postitas:
xxxxx

Ütleme kui juhtubki olukord kus paned minema teatad üürileandjat lepingu lõpetamisest.

see teine pool elab seal edasi võlad kuhjuvad. Omanik pöördub kohtusse v vastupidi

Nu ma tahaks näha kohtunikku, kes määrab karistuse inimesele, kes on vägivadsest suhtest lahkunud…

See vägivaldsus ju ei puutu asjasse. Lepingust lahti ütlemist ei pea põhjendama. Tuleb teavitada üürileandjat sooviga lõpetada leping, ise välja kolida ja edasi, kui on seal mingid tagatisrahad vms, need asjad korrektselt ära vormistada.

Aga kui omanik ütleb, et ta ei lõpeta tahab saada puhast tühja korterit?

0
0
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Ütleme kui juhtubki olukord kus paned minema teatad üürileandjat lepingu lõpetamisest.

see teine pool elab seal edasi võlad kuhjuvad. Omanik pöördub kohtusse v vastupidi

Nu ma tahaks näha kohtunikku, kes määrab karistuse inimesele, kes on vägivadsest suhtest lahkunud…

See vägivaldsus ju ei puutu asjasse. Lepingust lahti ütlemist ei pea põhjendama. Tuleb teavitada üürileandjat sooviga lõpetada leping, ise välja kolida ja edasi, kui on seal mingid tagatisrahad vms, need asjad korrektselt ära vormistada.

Aga kui omanik ütleb, et ta ei lõpeta tahab saada puhast tühja korterit?

Sellisel juhul on see nagu ebaseaduslik vabaduse võtmine. Üürile võtja kolib välja ja kõik, väljakolimise hetkest tema enam korterile kulusid ei tooda (fikseerigu elektrinäit, veenäit), teda seal ei ole ja kõik üürileandja pretensioonid lahendab kohus.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Käthryyne

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

Kui lepingupooled ei suuda vaidlust lahendada, siis lahendab selle kohalik maakohus, juhul kui sinna minnakse. Igasugused muud nõuded, ka inkasso nõuded saab pikalt saata ja minna kohtusse.

Lisaks lepingu lõpetamist ei pea teisele põhjendama.

Täpselt nii. Aga see polnud vastus küsimustele.

0
0
Please wait...

Postitas:
Käthryyne

Ütleme kui juhtubki olukord kus paned minema teatad üürileandjat lepingu lõpetamisest.

see teine pool elab seal edasi võlad kuhjuvad. Omanik pöördub kohtusse v vastupidi

Nu ma tahaks näha kohtunikku, kes määrab karistuse inimesele, kes on vägivadsest suhtest lahkunud…

See vägivaldsus ju ei puutu asjasse. Lepingust lahti ütlemist ei pea põhjendama. Tuleb teavitada üürileandjat sooviga lõpetada leping, ise välja kolida ja edasi, kui on seal mingid tagatisrahad vms, need asjad korrektselt ära vormistada.

Leping on aastaks. Lepingut “lõpetati” ühepoolselt kolme kuu möödudes päevapealt.

Mingi “lepingu lõpetamisest teavitamine” pole kuidagi kooskõlas ei antud lepingu ega ka üldiste seadustega.

Mu küsimused jäävad endiseks ning ootavad heatahtlikku asjakohast vastust.

 

0
-1
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Ütleme kui juhtubki olukord kus paned minema teatad üürileandjat lepingu lõpetamisest.

see teine pool elab seal edasi võlad kuhjuvad. Omanik pöördub kohtusse v vastupidi

Nu ma tahaks näha kohtunikku, kes määrab karistuse inimesele, kes on vägivadsest suhtest lahkunud…

See vägivaldsus ju ei puutu asjasse. Lepingust lahti ütlemist ei pea põhjendama. Tuleb teavitada üürileandjat sooviga lõpetada leping, ise välja kolida ja edasi, kui on seal mingid tagatisrahad vms, need asjad korrektselt ära vormistada.

Leping on aastaks. Lepingut “lõpetati” ühepoolselt kolme kuu möödudes päevapealt.

Mingi “lepingu lõpetamisest teavitamine” pole kuidagi kooskõlas ei antud lepingu ega ka üldiste seadustega.

Mu küsimused jäävad endiseks ning ootavad heatahtlikku asjakohast vastust.

Ei saa aru siis. Igas lepingus on kirjas selle lõpetusviis, kas antakse 30 päeva varem teada vms.

Vastused on sulle ju antud:

A) lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada? JAH

B) kas seega kogu üürileping muutub kehtetuks? Kusjuures jääv osapool keeldub täitmast lepingutingimusi, sh maksmast kogu üürisummat. Ei muutu kehtetuks vaid lõpetatuks kui on makstud kulud selle päevani kus leping üles öeldi ja üüripind vabastati. Kui üürijaid oli kaks, siis mõlemate kanda on 50%-50% kuludest ja kui lahkuja on oma kulud tasunud, siis rohkem kulusid tal ei ole ja teise üürija probleemid ei ole enam tema mure.

Tundub, et selles loos on paarike lahku läinud, koos üüriti korterit ja ei saada oma suhteid selgeks.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Tiaret

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.
Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.
A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

Mingi “lepingu lõpetamisest teavitamine” pole kuidagi kooskõlas ei antud lepingu ega ka üldiste seadustega.

No mis seal lepingus lõpetamise kohta seisab?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

o mis seal lepingus lõpetamise kohta seisab?

Mis seal tähtajalisel lepingul seisma peaks? Loomulik on, et kõik tähtajalised lepingud kestavad tähtaja lõpuni ja neid saab lõpetada vaid ERAKORRALISELT! Erakorraline ülesütlemine eeldab aga et üürileandja on selleks andnud mõjuva põhjuse (üüritud pind eluohtlik, üürileandjast tulenevalt ei saa üürnik eluaset kasutada jne).

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

A) lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada? B) kas seega kogu üürileping muutub kehtetuks? Kusjuures jääv osapool keeldub täitmast lepingutingimusi, sh maksmast kogu üürisummat.

A) Ei saa

B) Ei muutu kehtetuks

0
0
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

o mis seal lepingus lõpetamise kohta seisab?

Mis seal tähtajalisel lepingul seisma peaks? Loomulik on, et kõik tähtajalised lepingud kestavad tähtaja lõpuni ja neid saab lõpetada vaid ERAKORRALISELT! Erakorraline ülesütlemine eeldab aga et üürileandja on selleks andnud mõjuva põhjuse (üüritud pind eluohtlik, üürileandjast tulenevalt ei saa üürnik eluaset kasutada jne).

Eraisikute vahelised lepped ei ole sunduslikud. Eraisikud võivad kõike kokku leppida, aga need on seaduse ees kehtetud, seepärast korteriostu tehingud sõlmitakse kõik notariaalselt, sest alles siis leping on riigi silmis kehtiv. Nii et kui inimene üürib aastaste tähtajaga korteri, siis võib ta sellest põhjendata loobuda juba järgmisel nädalal. Lihtsalt maksab selle kuu arved lõpuni ja ongi leping lõpetatud.

0
-6
Please wait...

Postitas:
billa

Üürileandja ei ole tõenäoliselt mingi täielik robot, vaid siiski inimene. Võta temaga ühendust, selgita olukorda ja küsi, mis nüüd saab? Enne ei hakka ju kohtusse minema kui korteriomanikuga on läbi räägitud.

Aga üürileping võiks tõesti olla ainult ühe poolega sõlmitud, sellega, kes sinna tõenäolisemalt elama jääks lahkumineku korral. See on muidugi tagantjärele tarkus juba.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

Eraisikute vahelised lepped ei ole sunduslikud. Eraisikud võivad kõike kokku leppida, aga need on seaduse ees kehtetud, seepärast korteriostu tehingud sõlmitakse kõik notariaalselt, sest alles siis leping on riigi silmis kehtiv. Nii et kui inimene üürib aastaste tähtajaga korteri, siis võib ta sellest põhjendata loobuda juba järgmisel nädalal. Lihtsalt maksab selle kuu arved lõpuni ja ongi leping lõpetatud.

Midagi nii ajuvaba pole tükk aega lugenud. Kust sellised teadmised pärinevad? Millisele paragrahvile tugined?

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Eraisikute vahelised lepped ei ole sunduslikud. Eraisikud võivad kõike kokku leppida, aga need on seaduse ees kehtetud, seepärast korteriostu tehingud sõlmitakse kõik notariaalselt, sest alles siis leping on riigi silmis kehtiv. Nii et kui inimene üürib aastaste tähtajaga korteri, siis võib ta sellest põhjendata loobuda juba järgmisel nädalal. Lihtsalt maksab selle kuu arved lõpuni ja ongi leping lõpetatud.

Midagi nii ajuvaba pole tükk aega lugenud. Kust sellised teadmised pärinevad? Millisele paragrahvile tugined?

Kui sellised küsimused esitad, siis sa ei tea ju oma õigustest mitte kui midagi.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

Kui sellised küsimused esitad, siis sa ei tea ju oma õigustest mitte kui midagi.

Alati kui küsid mingit viidet või põhjendust, hakatakse rääkima midagi muud (antud juhul siis sellest, et ma ei pidavat oma õigustest mitte kui midagi teadma).

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Kui sellised küsimused esitad, siis sa ei tea ju oma õigustest mitte kui midagi.

Alati kui küsid mingit viidet või põhjendust, hakatakse rääkima midagi muud (antud juhul siis sellest, et ma ei pidavat oma õigustest mitte kui midagi teadma).

Mis viidet sul vaja on? Eraisikute lepingute õigusprobleeme lahendab eesti kohus. Muidu võiks ju üks eraisik teisega kokku leppida lepinguliselt mida iganes, aga riigi jaoks on need õigustühised, sest inimesed ei tunne seaduseid. Selleks, et sõlmida vettpidav leping, tuleb minna notarisse ja notar kui vahendaja kinnitab lepingu. Nagu näed, siis see teemagi on sellest tekkinud, et inimene ei tunne seaduseid ega oma õiguseid.

Nii, et eraisikud võivad omavahel sõlmitud lepingutest igakell välja astuda, lihtsalt sellest tuleb teada anda ja oma rahalised kohustused siis maksta võrduvalt oma kulutatud osale. Ongi teema läbi, üürileandja ega kaasüüriline ei saa teda kuidagi survestada mingi aastase lepinguga. Sellised orjalepingud ei ole riigi silmis kehtivad.

0
-9
Please wait...

Postitas:
Miksike123

Minul oli üürileandjana olukord, kui üürida soovisid 2 tudengit. Mina tegin 1-aastase tähtajalise lepingu neist ühega. Tema maksis üüri ja tagatisraha. Kuidas omavahel arveldasid, polnud minu asi. Siis tuli koroona ja see, kes oli lepingu sõlminud, soovis välja kolida. Mina takistusi ei teinud, aga tingimus oli see, et selle ühega lõpetan lepingu ja teisega teen täissummale uue lepingu (ise teab, kas leiab endale uue kaasüürilise või elab edasi üksi). Esimesele maksin tagatisraha+kuu ettemaksu tagasi ja teine tegi mulle tagatisraha+üüri ettemaksu suuruse ülekande. Kui jääja poleks nõus olnud uut lepingut tegema, siis oleks kas esimesega tähtajaline leping edasi kestnud või oleks ka teine pidanud lahkuma.

Kui lepingus on kaks üürijat, siis sõltub edasine sellest, mis teil täpselt üürilepingus kirjas on. Vabalt võib olla kirjas, et ühe lahkumisel võtab jääja kogu lepingu üle. Vabalt võib olla, et kumbki üürijatest vastutab poole lepingu eest ja võib oma poole üles ütelda eraldi ja üürileandja võib leida korterisse jääjale lisaks lahkuja asemel uue üürniku.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

Mis viidet sul vaja on? Eraisikute lepingute õigusprobleeme lahendab eesti kohus. Muidu võiks ju üks eraisik teisega kokku leppida lepinguliselt mida iganes, aga riigi jaoks on need õigustühised, sest inimesed ei tunne seaduseid. Selleks, et sõlmida vettpidav leping, tuleb minna notarisse ja notar kui vahendaja kinnitab lepingu. Nagu näed, siis see teemagi on sellest tekkinud, et inimene ei tunne seaduseid ega oma õiguseid.

Sul on ikka õige kummaline arusaam ja sellest tulenevalt ei ole ka viidet tuua. Tegelikult on lepinguid ju igasuguseid, on suulisi, on kirjalikke, on ka notariaalseid. Seadusest tulenevalt on tegelikult võimalik ka üürileping sõlmida suuliselt! Iseasi kui mõistlik see muidugi on, aga võimalus on olemas. Väita, et leping muutub kehtivaks vaid siis kui on sõlmitud notariaalses vormis, ei ole õige. Nii nagu TsÜS § 77 lg 1 ka ütleb, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Ja üürilepingu puhul pole kohustuslikku vormi sätestatud.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Mis viidet sul vaja on? Eraisikute lepingute õigusprobleeme lahendab eesti kohus. Muidu võiks ju üks eraisik teisega kokku leppida lepinguliselt mida iganes, aga riigi jaoks on need õigustühised, sest inimesed ei tunne seaduseid. Selleks, et sõlmida vettpidav leping, tuleb minna notarisse ja notar kui vahendaja kinnitab lepingu. Nagu näed, siis see teemagi on sellest tekkinud, et inimene ei tunne seaduseid ega oma õiguseid.

Sul on ikka õige kummaline arusaam ja sellest tulenevalt ei ole ka viidet tuua. Tegelikult on lepinguid ju igasuguseid, on suulisi, on kirjalikke, on ka notariaalseid. Seadusest tulenevalt on tegelikult võimalik ka üürileping sõlmida suuliselt! Iseasi kui mõistlik see muidugi on, aga võimalus on olemas. Väita, et leping muutub kehtivaks vaid siis kui on sõlmitud notariaalses vormis, ei ole õige. Nii nagu TsÜS § 77 lg 1 ka ütleb, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Ja üürilepingu puhul pole kohustuslikku vormi sätestatud.

Lähtu teemast kui sa nii paljugi asjast aru saad eks.

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

Kui lepingus on kaks üürijat, siis sõltub edasine sellest, mis teil täpselt üürilepingus kirjas on. Vabalt võib olla kirjas, et ühe lahkumisel võtab jääja kogu lepingu üle. Vabalt võib olla, et kumbki üürijatest vastutab poole lepingu eest ja võib oma poole üles ütelda eraldi ja üürileandja võib leida korterisse jääjale lisaks lahkuja asemel uue üürniku.

Kui lepingus on kaks üürilevõtjat, siis on tegemist solidaarvõlgnikega, kui üks ei maksa, maksab teine. Sisuliselt on tegu nagu käendusega. Kui tüüp, kes korterisse näiteks elama jääb ühel heal päeval enam maksta ei kavatse, peab maksma see, kes välja kolis. Sama käenduse korral, kui ühel hetkel laenusaaja tasumise pooleli jätab, siis koputatakse käendaja uksele.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

Lähtu teemast kui sa nii paljugi asjast aru saad eks.

Ja seda ütleb inimene, kes hakkas teema asemel rääkima sellest, et ma ei pidavat midagi teadma. Pane siis see paragrahv siia, mille põhjal väidad, et üürileping peab olema notariaalne!

 

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Kui lepingus on kaks üürijat, siis sõltub edasine sellest, mis teil täpselt üürilepingus kirjas on. Vabalt võib olla kirjas, et ühe lahkumisel võtab jääja kogu lepingu üle. Vabalt võib olla, et kumbki üürijatest vastutab poole lepingu eest ja võib oma poole üles ütelda eraldi ja üürileandja võib leida korterisse jääjale lisaks lahkuja asemel uue üürniku.

Kui lepingus on kaks üürilevõtjat, siis on tegemist solidaarvõlgnikega, kui üks ei maksa, maksab teine. Sisuliselt on tegu nagu käendusega. Kui tüüp, kes korterisse näiteks elama jääb ühel heal päeval enam maksta ei kavatse, peab maksma see, kes välja kolis. Sama käenduse korral, kui ühel hetkel laenusaaja tasumise pooleli jätab, siis koputatakse käendaja uksele.

Hahaaaaaa issand, lausa käendus? Kõik need üliõpilased kes mitmekesi tuba üürivad ja poole pealt sealt lahkuvad, siis maksavad renti sõlmitud lepingu lõpuni? Solidaarvõlgnikud?

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Lähtu teemast kui sa nii paljugi asjast aru saad eks.

Ja seda ütleb inimene, kes hakkas teema asemel rääkima sellest, et ma ei pidavat midagi teadma. Pane siis see paragrahv siia, mille põhjal väidad, et üürileping peab olema notariaalne!

Ei pea olema, aga võib. Kui ei pea, siis ongi kerged tulema erimeelsused mida siis lahendab kohus. Ega notariaalsed lepingud niisama välja pole mõeldud, ikka probleemide ennetamiseks.

0
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 84 )