Näitan 24 postitust - vahemik 61 kuni 84 (kokku 84 )

Teema: üürileping

Postitas:
Käthryyne

Kui üürile on antud kahetoaline korter, ühes toas üks üüriline, teises toas teine. Siis oleneb kõik, milline leping on sõlmitud. Kas kaks erinevat kummalegi üürilisele eraldi või üks ühele konkreetsele üürilisele. Kui kaks erinevat, siis saab vastavalt lepingu tingimustele muidugi oma leping lõpetada. Kui aga ainult ühe nimel leping, siis vastutab täielikult see, kes lepingu oma nimele võttis.

Lepingus pole sätestatud, kes kus magab. Magagu või koos. Lepingujärgselt (sõlmitud vastavalt seadustele ja kasutatud ametliku rendilepingu näidist).

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Käthryyne

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

Huvitav case olen ise ka üürileandja ja alati 1 osapoolega lepingut teinud. Arvan kõige parem on üürileandjat teavitada, et ka märk maha jääks, et tahad üürilepingut lõpetada. Nüüd on pall üürliandjal. Kui ta on nõus sellega, siis võtab sinu lepingut välja ja see teine partner täidab lepingut edasi. Kui nüüd mõlemad on nn m-d siis arvan, et kohtus läheb rakseks pärast üürileandjal sult raha nõuda, kui sa oled soovinud üürilepingu lõpetamist.. Juhul kui võlad tekivad

Mina üürileandjana ei saa ega taha lahkujaga lepigut lõpetada, sest jääda sooviv osapool ei taha maksa isegi mitte poolt rendist, samuti tahab ta selle väikese Hi na eest oma kasutusse hõivata lahkunud tüdruku eluruumi.

Lisaks keelab omanikul korterit müüa ning takistab iga hinnaga kõiki seadusekohaselt külastuvisiite, lubades asja klaarima tulla üürileandja ukse taha.

Aga kas sinu poolt on õiglane seda tüdrukut tema elukaaslase halva käitumise eest pantvangi võtta? Teisel poolel on igal juhul õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Kõige targem oleks mõlema osapoolega leping lõpetada ja kahjuks tuleb allesjääva üürnikuga hakata maid jagama kohtu kaudu. Suureks abiks oleks, kui lahkuja teeks jääja vägivaldse käitumise kohta politseisse avalduse.

[/quot

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

Huvitav case olen ise ka üürileandja ja alati 1 osapoolega lepingut teinud. Arvan kõige parem on üürileandjat teavitada, et ka märk maha jääks, et tahad üürilepingut lõpetada. Nüüd on pall üürliandjal. Kui ta on nõus sellega, siis võtab sinu lepingut välja ja see teine partner täidab lepingut edasi. Kui nüüd mõlemad on nn m-d siis arvan, et kohtus läheb rakseks pärast üürileandjal sult raha nõuda, kui sa oled soovinud üürilepingu lõpetamist.. Juhul kui võlad tekivad

Mina üürileandjana ei saa ega taha lahkujaga lepigut lõpetada, sest jääda sooviv osapool ei taha maksa isegi mitte poolt rendist, samuti tahab ta selle väikese Hi na eest oma kasutusse hõivata lahkunud tüdruku eluruumi.

Lisaks keelab omanikul korterit müüa ning takistab iga hinnaga kõiki seadusekohaselt külastuvisiite, lubades asja klaarima tulla üürileandja ukse taha.

Aga kas sinu poolt on õiglane seda tüdrukut tema elukaaslase halva käitumise eest pantvangi võtta? Teisel poolel on igal juhul õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Kõige targem oleks mõlema osapoolega leping lõpetada ja kahjuks tuleb allesjääva üürnikuga hakata maid jagama kohtu kaudu. Suureks abiks oleks, kui lahkuja teeks jääja vägivaldse käitumise kohta politseisse avalduse.

Mis pantvangi võtmine?

Minul kui korteriomanikul on ka kohustused, sh panga ees laenu tagasimaksmiseks.

Pean ma aru saama, et kuna mul puudub saamata renditulu näol raha pangalaenu tasumiseks, siis ei tohi pank mind pantvangi võtta ja peab lahkelt nõus olema sellega, et ma ei maksa?

Aga vastuseid mu kahele küsimusele siiani ei ole.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Katza

Aga vastuseid mu kahele küsimusele siiani ei ole.

Lepingu pooled vastutavad solidaarselt ehk kui üks ei maksa, nõuad sisse teiselt.

Ei ole nii, et üks kõnnib minema ja sina pead hakkama edasi jaurama.

0
-1
Please wait...

Postitas:
K4gu

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

Huvitav case olen ise ka üürileandja ja alati 1 osapoolega lepingut teinud. Arvan kõige parem on üürileandjat teavitada, et ka märk maha jääks, et tahad üürilepingut lõpetada. Nüüd on pall üürliandjal. Kui ta on nõus sellega, siis võtab sinu lepingut välja ja see teine partner täidab lepingut edasi. Kui nüüd mõlemad on nn m-d siis arvan, et kohtus läheb rakseks pärast üürileandjal sult raha nõuda, kui sa oled soovinud üürilepingu lõpetamist.. Juhul kui võlad tekivad

Mina üürileandjana ei saa ega taha lahkujaga lepigut lõpetada, sest jääda sooviv osapool ei taha maksa isegi mitte poolt rendist, samuti tahab ta selle väikese Hi na eest oma kasutusse hõivata lahkunud tüdruku eluruumi.

Lisaks keelab omanikul korterit müüa ning takistab iga hinnaga kõiki seadusekohaselt külastuvisiite, lubades asja klaarima tulla üürileandja ukse taha.

Aga kas sinu poolt on õiglane seda tüdrukut tema elukaaslase halva käitumise eest pantvangi võtta? Teisel poolel on igal juhul õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Kõige targem oleks mõlema osapoolega leping lõpetada ja kahjuks tuleb allesjääva üürnikuga hakata maid jagama kohtu kaudu. Suureks abiks oleks, kui lahkuja teeks jääja vägivaldse käitumise kohta politseisse avalduse.

[/quot

Korterisse jääv lepingupool keeldub mõistlikest kokkulepe test, ka poole üürisumma maksmisest ning väljakolimisest.

Lepingul on kaks osapool – üürileandja ning üürilevõtja kahe isiku näol.

Seega mu küsimused ootavad siiani asjatudliku vastust.

A) kas lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

B) kas kogu üürileping muutub kehtetuks, kui üks üürilevõtjatest lahkub ilma üürileandjaga sellekohast kokkulepet tegemata?

PS

Lepingutel on alati mitu osapoolt, leppe sõlmimiseks peavad osapooled oma nõusoleku andma.

Huvitav case olen ise ka üürileandja ja alati 1 osapoolega lepingut teinud. Arvan kõige parem on üürileandjat teavitada, et ka märk maha jääks, et tahad üürilepingut lõpetada. Nüüd on pall üürliandjal. Kui ta on nõus sellega, siis võtab sinu lepingut välja ja see teine partner täidab lepingut edasi. Kui nüüd mõlemad on nn m-d siis arvan, et kohtus läheb rakseks pärast üürileandjal sult raha nõuda, kui sa oled soovinud üürilepingu lõpetamist.. Juhul kui võlad tekivad

Mina üürileandjana ei saa ega taha lahkujaga lepigut lõpetada, sest jääda sooviv osapool ei taha maksa isegi mitte poolt rendist, samuti tahab ta selle väikese Hi na eest oma kasutusse hõivata lahkunud tüdruku eluruumi.

Lisaks keelab omanikul korterit müüa ning takistab iga hinnaga kõiki seadusekohaselt külastuvisiite, lubades asja klaarima tulla üürileandja ukse taha.

Aga kas sinu poolt on õiglane seda tüdrukut tema elukaaslase halva käitumise eest pantvangi võtta? Teisel poolel on igal juhul õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Kõige targem oleks mõlema osapoolega leping lõpetada ja kahjuks tuleb allesjääva üürnikuga hakata maid jagama kohtu kaudu. Suureks abiks oleks, kui lahkuja teeks jääja vägivaldse käitumise kohta politseisse avalduse.

Mis pantvangi võtmine?

Minul kui korteriomanikul on ka kohustused, sh panga ees laenu tagasimaksmiseks.

Pean ma aru saama, et kuna mul puudub saamata renditulu näol raha pangalaenu tasumiseks, siis ei tohi pank mind pantvangi võtta ja peab lahkelt nõus olema sellega, et ma ei maksa?

Aga vastuseid mu kahele küsimusele siiani ei ole.

Sinu üürnik tegelikult ei ole sinu kohustuste eest vastutav, tema vastutab ainult oma lepingu eest.

Kui leping on nii rumalasti sõlmitud, siis see oli sinu teadlikult võetud risk

Loomulikult on lahkujal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Allesjääva üürnikuga pead sa küll ise maid jagama. Ilmselt tuleb teda pärast sinupoolset lepingu lõpetamist hakata kohtu kaudu välja tõstma. Pakun, et sul on õigus see leping kiirkorras lõpetada, viidates tingimustel rikkumisele – aga lahkujat selle kõige eest vastutama panna sul õigust ei ole.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Katza

Loomulikult on lahkujal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Allesjääva üürnikuga pead sa küll ise maid jagama. Ilmselt tuleb teda pärast sinupoolset lepingu lõpetamist hakata kohtu kaudu välja tõstma. Pakun, et sul on õigus see leping kiirkorras lõpetada, viidates tingimustel rikkumisele – aga lahkujat selle kõige eest vastutama panna sul õigust ei ole.

Erakorraline ülesütlemine: kuule ma ei taha enam siin elada, ei päde. See on õigustühine.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Tiaret

Erakorraline ülesütlemine: kuule ma ei taha enam siin elada, ei päde. See on õigustühine.

Erakorraline ülesütlemine: kuule ma ei taha enam siin elada, ei päde.

Kes ütles, et nende sõnadega? Seaduses ette nähtud korras saab üürilepingut üles öelda ka erakorralsielt.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Katza

Kes ütles, et nende sõnadega? Seaduses ette nähtud korras saab üürilepingut üles öelda ka erakorralsielt.

Jah, aga ühtki seaduses sätestatud põhjust olla ei saanud, vastasel juhul poleks teemaalgataja oma murega siin.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Katza

Lisaks keelab omanikul korterit müüa ning takistab iga hinnaga kõiki seadusekohaselt külastuvisiite, lubades asja klaarima tulla üürileandja ukse taha.

Kuidas ta müüki keelata saab?

Pealegi, tema jaoks ei muutu müügiga midagi-üürileping kehtib samamoodi edasi.

+4
0
Please wait...

Postitas:
K4gu

Kes ütles, et nende sõnadega? Seaduses ette nähtud korras saab üürilepingut üles öelda ka erakorralsielt.

Jah, aga ühtki seaduses sätestatud põhjust olla ei saanud, vastasel juhul poleks teemaalgataja oma murega siin.

Üürilepingu lõpetamist ei pea isegi põhjendama, kui piisavalt pikalt ette teatada. Igal juhul ei ole üürnik A pärast lepingu lõpetamist küll enam vastutav üürniku B käitumise eest ega ole õigustatud B eest üüri maksma ja ka see, kas ja millal ta omalt poolt selle lepingu lõpetab, ei olene mitte kuidagi sellest, kas ja kuidas üürileandja B-ga toime tuleb.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

Kui leping on nii rumalasti sõlmitud, siis see oli sinu teadlikult võetud risk

Mis mõttes rumalasti sõlmitud? Leping just väga oskuslikult sõlmitud – üüri summat tagavad 2 isikut. Seega on suurem tõenäosus ka oma üürimaksed kätte saada.

Loomulikult on lahkujal õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Ja mis alusel? Mida ta nii erakorralist heidab üürileandjale ette? Polegi ju midagi heita..

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Katza

Üürilepingu lõpetamist ei pea isegi põhjendama, kui piisavalt pikalt ette teatada.

Jah, 3 kuud oleks okei.

Isik lõpetas päevapealt.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Katza

Igal juhul ei ole üürnik A pärast lepingu lõpetamist küll enam vastutav üürniku B käitumise eest ega ole õigustatud B eest üüri maksma ja ka see, kas ja millal ta omalt poolt selle lepingu lõpetab, ei olene mitte kuidagi sellest, kas ja kuidas üürileandja B-ga toime tuleb.

On ikka küll. Koligu välja või maksku teise eest ka. Päevapealt lepingut lõpetada ei saa, seega tiksub lahkunud üürniku rent edasi.

https://majandus.postimees.ee/1136638/uurilepingu-solmimisel-suvene-detailidesse

+3
0
Please wait...

Postitas:
Tiaret

Jah, aga ühtki seaduses sätestatud põhjust olla ei saanud, vastasel juhul poleks teemaalgataja oma murega siin.

Mille põhjal sa seda järeldad?
Inimesed ei räägi ometi foorumis alati 100% sulatõtt.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Katza

Mille põhjal sa seda järeldad? Inimesed ei räägi ometi foorumis alati 100% sulatõtt.

Kui just korter kokku ei varisenud ja seal pole enam võimalik elada, siis ega väga rohkem plõksida ei ole.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Tibulinski

Kui sul on üks ühine leping üürnike ühiste õiguste ja kohustustega, siis ei ole ju mõeldav, et pool lepigut lõpetatakse ja poolt ei lõpetata, leping on ikka üks tervik, mistõttu sa ei peaks üldse praegu pead vaevama selle üle, mida see väljaastuv pool teeb või mõtleb, vaid sinul on olemas kehtiv üürileping, mida vastaspoolel tuleb täita. Kui üürnik(ud) sellega võetud kohustusi ei täida, siis saad saata kirjalikult võlateatisi ning anda tähtajad nende võlgade likvideerimiseks, kui seda ei tehta, saad algatada lepingu erakorralise ülesütlemise VÕS paragrahv 316 alusel.

§ 316.  Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu

(1) Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui:

1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega;

2) võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri või

3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

 

(2) Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üüri, kõrvalkulude, tagatisraha või hoone korrashoiu- ja parenduskulude nõue tasaarvestada ning ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.

 

(3) Üürileandja võib üürilepingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles.

 

(4) Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks.

 

(5) Kui üürnik viivitab tasumisega, võib üürileandja üürilepingu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel üles öelda täiendavat tähtaega andmata, kui üürnik on võlgnevusele eelnenud aasta jooksul vähemalt kahel korral täitnud kohustused alles lõikes 3 nimetatud täiendava tähtaja jooksul või pärast seda.

 

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tähenduses on tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või hoone korrashoiu- ja parenduskulude oluline osa vähemalt ühe kuu vastavalt üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Tähesära

Tähtajalise lepingu enne tähtaega lõpetamine on keeruline https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2019/08/07/kas-uurilepingut-saab-lopetada-enne-tahtaega

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kuutõbine

Aga vastuseid mu kahele küsimusele siiani ei ole.

Kuidas ei ole, kui eile 15:35 vastasin:

A) Ei saa B) Ei muutu kehtetuks

+1
0
Please wait...

Postitas:
Lady_Red

Ma püüan selgitada. Täit tõde ei pruugi siit muidugi tulla, kuna seda on väga keeruline üles leida ilma lepingut lugemata.

A) lahkujal on õigus omalt poolt leping lõpetada?

Ilmselt ei ole. Kui tegemist on nö “solidaarüürnikega”, siis on tegelikult tegemist kolmepoolse lepinguga, kui päris pulkadeks lahti võtta. See tähendab, et lepingut ei saa 2 osapoolt ilma kolmanda nõusolekuta lõpetada. Kõigi poolte kokkuleppel ning nõusolekul saab muidugi kõike. Kahe üürniku omavahelised isiklikud suhted (vägivald) ei puutu kuidagi rahaliste kohustuste täitmisesse, mis on lepinguga võetud üürileandja ees. Seda kõike muidugi eeldusel, et lepingus ei ole sees mõnda eriklauslit lõpetamise või rahaliste kohustuste täitmise kohta.

 

B) kas seega kogu üürileping muutub kehtetuks? Kusjuures jääv osapool keeldub täitmast lepingutingimusi, sh maksmast kogu üürisummat.

Küsimuse püstitus on vale. Antud juhul (üürnike omavaheline tüli) ei muutu ükski osa lepingust kehtetuks. Tüli ei ole ju üürileandjaga, et üürisummade maksmisest peaks keelduma. Kuna leping on sõlmitud kolme osapoole vahel ja üürnikud on rahamaksmise kohustuses solidaarsed, siis on nii, et üürileandjal on ükskõik kummalt poolelt õigus rahasumma välja nõuda, kui lepingus ei ole seda välistavaid tingimusi. See, et üks osapooltest ei ole nõus korteris enam elama, ei puutu üürileandjasse. Korter on tema poolt ju kasutada antud ning leping on kehtiv ning ei ole kuidagi üürileandja süü see, et üks üürnikest elamispida kasutada ei saa/ei taha.

Küll aga puutub edaspidi üürileandjasse see, kui üürisumma jääb maksmata või pooles ulatuses maksmata. Sellisel juhul ilmselt nõuab üürileandja selle summa välja esialgu sellelt osapoolelt, kellelt tundub olevat potentsiaali see kergemalt kätte saada (rahalised vahendid, lihtsam kokkulepet sõlmida). Kohtus vastutavad mõlemad üürnikud solidaarselt ja kannavad veel kohtukulud ka ilmselt. Seega, kohtuvaidlus ei ole ühegi osapoole huvides ja seda argumenti võiks kasutada ka selle lepingupoole vastu, kes soovib korterisse jääda, kuid tasumist mitte jätkata.  Sealt edasi kõigi osapoolte nõusolekul lepingumuudatus teha või kui üürileandja ei ole nõus kokkuleppel lepingut muutma, siis tuleb leping lõpetada ja mõlemad üürnikud peavad endale uue elamise otsima.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Loomulikult on lahkujal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Allesjääva üürnikuga pead sa küll ise maid jagama. Ilmselt tuleb teda pärast sinupoolset lepingu lõpetamist hakata kohtu kaudu välja tõstma. Pakun, et sul on õigus see leping kiirkorras lõpetada, viidates tingimustel rikkumisele – aga lahkujat selle kõige eest vastutama panna sul õigust ei ole.

Erakorraline ülesütlemine: kuule ma ei taha enam siin elada, ei päde. See on õigustühine.

Jeerum kuidas sa ikka ei usu jah? Mine anna see ennetähtaegse lepingu lõpetaja kohtusse ja vaata kas võidad. Iga lepingud saab ära lõpetada, lihtsalt tuleb sellest teada anda ja tavaliselt on etteteatamise aeg 1 kuu. Kiidad kuidas sul kortereid nii palju välja üüritud, makse ka maksad sellelt? Tegeled mingi varimajandusega ja suur lepinguspets. Eraisikute vahelised lepingud lõpetab kohus alati ära, mõistke eks. Seepärast need lepingud ongi õigustühised, sest kohus saab neid lõpetada.

Selle teema loo puhul võiks üürileandja ise lõpetada nende inimestega leping ära. Kui maksujõuline soovib lahkuda ja teie ei suuda maksta, siis pakkuda neile välja lepingu lõpetamine. Maksavad oma kulud ära ja ongi poolte kokkuleppel diil läbi. Edasi leida uus üüriline ja mitte sellise jamaga sellisel kujul tegeleda.

Mingit mõtet pole ajada pilli lõhki selle tähtjalisusega ja nagu üürileandjal on panga ees kohustused. See ongi äririsk, siis ei peaks äriga tegelema. Kui üürilised lahkuvad ja jätavad maksmata, siis raha ikka ei teeni ja võlgade kättesaamine on pikk ja raske protsess, sest kiirmaksekäsu saab vaidlustada ja tuleb minna kohtusse.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Katza

Jeerum kuidas sa ikka ei usu jah? Mine anna see ennetähtaegse lepingu lõpetaja kohtusse ja vaata kas võidad. Iga lepingud saab ära lõpetada, lihtsalt tuleb sellest teada anda ja tavaliselt on etteteatamise aeg 1 kuu. Kiidad kuidas sul kortereid nii palju välja üüritud, makse ka maksad sellelt? Tegeled mingi varimajandusega ja suur lepinguspets. Eraisikute vahelised lepingud lõpetab kohus alati ära, mõistke eks. Seepärast need lepingud ongi õigustühised, sest kohus saab neid lõpetada.

Sa oled siin foorumis kõige rumalam mees 😀

0
-2
Please wait...

Postitas:
Meibi-a

Jeerum kuidas sa ikka ei usu jah? Mine anna see ennetähtaegse lepingu lõpetaja kohtusse ja vaata kas võidad. Iga lepingud saab ära lõpetada, lihtsalt tuleb sellest teada anda ja tavaliselt on etteteatamise aeg 1 kuu. Kiidad kuidas sul kortereid nii palju välja üüritud, makse ka maksad sellelt? Tegeled mingi varimajandusega ja suur lepinguspets. Eraisikute vahelised lepingud lõpetab kohus alati ära, mõistke eks. Seepärast need lepingud ongi õigustühised, sest kohus saab neid lõpetada.

Sa oled siin foorumis kõige rumalam mees 😀

Käid röögid erinevates teemades käo alt nagu meibi-a on seal kirjutanud ja seal kirjutanud, keda kõike plussitanud. Haige oled

0
-3
Please wait...

Postitas:
Katza

Käid röögid erinevates teemades käo alt nagu meibi-a on seal kirjutanud ja seal kirjutanud, keda kõike plussitanud. Haige oled

Midaa? Kuule, sa oled tõesti haige! Joo vähem, kui mõistus enam ei võta, tõesti! Eit, mis eit.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

VÕS

§ 313.  Üürilepingu erakorraline ülesütlemine

  (1) Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

  (2) Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.

  (3) Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega peab olema põhjus nii mõjuv ja peab kaaluma mõlema poolseid huvisid.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, aga ühtki seaduses sätestatud põhjust olla ei saanud, vastasel juhul poleks teemaalgataja oma murega siin.

Mille põhjal sa seda järeldad?

Inimesed ei räägi ometi foorumis alati 100% sulatõtt.

Sulatõtt või fabulatsiooni, küsimus on küsimus ja vastuseid oodatakse püsitatud küsimusele.

 

0
0
Please wait...

Näitan 24 postitust - vahemik 61 kuni 84 (kokku 84 )