Esileht Tööelu, raha ja seadused. Üürniku tagatisraha, keskmine intress ja tasaarveldus

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Üürniku tagatisraha, keskmine intress ja tasaarveldus

Postitas:
Kägu

Kui üürniku tagatisraha tuleb hoiustada keskmise intressiga, siis ei saa seda raha ju tegelikkuses sealt kohe kätte, kui üürnik teatab, et ta hakkab välja kolima ja keeldub maksmast peale seda üüri kuna tal on tagatisraha tasutud 3 kuu ulatuses. Üürnik on küll kohustatud üüri edasi tasuma, aga reaalsus on see, et ta ei tee seda alati. Kas mul on omanikuna siis õigus seda raha kasutada koheselt kommunaalide tasumiseks?
Kas kuskil on seda raha võimalik hoiustada keskmise intressiga ka nii, et selle kohe kätte saaks või kuidas üürileandja üldse reaalselt saaks seadust järgides käituda nii, talle endale lisakulusid ei teksiks. Ja miks ma üldse pean intresse tasuma üürnikule, kui ma samal ajal seda raha ise kasutada ei tohi ja see eraldi arvel seisab. Kui ma avan arveldusarve tagatisraha jaoks, kas siis pank tavalise arve puhul tasub ka mulle need keskmised intressid? Oskab keegi seletada ehk palun.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Fakt on see, et 500 euro hoiustamine aastaks teenib tulu 2 eurot (miinus tulumaks), nii et ma ei vaevuks. Reservhoiuse puhul 1,5 eurot (miinus tulumaks).

üürnikul loomulikult on kohustus maksta nii üüri kui kommunaale lõpuni, tagatisraha on mõeldud üüripinnal tekkinud kahjustuste katmiseks. Kirjuta karm tähitud kiri talle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

1. Kas kuskil on seda raha võimalik hoiustada keskmise intressiga ka nii, et selle kohe kätte saaks või kuidas üürileandja üldse reaalselt saaks seadust järgides käituda nii, talle endale lisakulusid ei teksiks.
Sul on võimalik igas pangas avada arveldusarve ja hoiustada tagatisraha. Arve avamine on tasuta, raha kontol hoistamise eest pangad tasu ei võta. Pank maksab konto seisu pealt intressi, eeldatavalt võib selle lugeda keskmiseks. Jääb veidi arusaamatuks mida sa mõtled raha kontolt kättesaamisel all? Kui teed üürnikule ülekande, siis, jah, mõnes pangas on ülekandetasu, nt 40 senti. Kui see summa on sinu mainitud lisakulu, siis kindlasti on üürik nõus nõutud sendid kinni maksma. Kui mõtled sularaha kontolt väljavõtmist, siis teatud ulatusest alates on see tasuline ja tekitab sulle selle lisakulu. Niiet eelista ülekannet.

2. Ja miks ma üldse pean intresse tasuma üürnikule, kui ma samal ajal seda raha ise kasutada ei tohi ja see eraldi arvel seisab.
Millise õigusega peaksid sa saama üürniku raha kasutada?! Teise inimese raha kasutamine ilma inimese nõusolekuta on kriminaalkuridegu. Intressi pead maksma seetõttu, et üürnik ise ei saa oma raha kasutada senikaua kui see sinu käes on.

3. Kui ma avan arveldusarve tagatisraha jaoks, kas siis pank tavalise arve puhul tasub ka mulle need keskmised intressid?
Pank tasub iga konto seisu pealt intressi. Kui tead mõnd panka mis maksaks mitte keskmist vaid näiteks üle selle, siis anna meile ka teada :).

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on nii väike raha, et ei teeniks midagi isegi tähtajalisena hoiustades. Kuna seda on vaja suvalisel ajal kätte saada, siis saab hoiustada ainult tavahoiusel ja nii ei teeni see ammugi sentigi.
See seadusepunkt on ilmselt 20+ aasta tagusest ajast kui hoiused ilusaid intresse teenisid.
Millises pangas on ülekandetasu 40 senti?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

1. Kas kuskil on seda raha võimalik hoiustada keskmise intressiga ka nii, et selle kohe kätte saaks või kuidas üürileandja üldse reaalselt saaks seadust järgides käituda nii, talle endale lisakulusid ei teksiks.

Sul on võimalik igas pangas avada arveldusarve ja hoiustada tagatisraha. Arve avamine on tasuta, raha kontol hoistamise eest pangad tasu ei võta. Pank maksab konto seisu pealt intressi, eeldatavalt võib selle lugeda keskmiseks. Jääb veidi arusaamatuks mida sa mõtled raha kontolt kättesaamisel all? Kui teed üürnikule ülekande, siis, jah, mõnes pangas on ülekandetasu, nt 40 senti. Kui see summa on sinu mainitud lisakulu, siis kindlasti on üürik nõus nõutud sendid kinni maksma. Kui mõtled sularaha kontolt väljavõtmist, siis teatud ulatusest alates on see tasuline ja tekitab sulle selle lisakulu. Niiet eelista ülekannet.

2. Ja miks ma üldse pean intresse tasuma üürnikule, kui ma samal ajal seda raha ise kasutada ei tohi ja see eraldi arvel seisab.

Millise õigusega peaksid sa saama üürniku raha kasutada?! Teise inimese raha kasutamine ilma inimese nõusolekuta on kriminaalkuridegu. Intressi pead maksma seetõttu, et üürnik ise ei saa oma raha kasutada senikaua kui see sinu käes on.

3. Kui ma avan arveldusarve tagatisraha jaoks, kas siis pank tavalise arve puhul tasub ka mulle need keskmised intressid?

Pank tasub iga konto seisu pealt intressi. Kui tead mõnd panka mis maksaks mitte keskmist vaid näiteks üle selle, siis anna meile ka teada :).

Eeee… 500 euro hoiustamisel oma (või eraldi avatud) kontol maksab pank sulle 0,000 eurot kuus. Seega…? Kui palju oled võlgu üürnikule üürisuhte lõppemisel?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olukord on ikka väga muutunud selle seaduse kirjapanemise ajast. Intressid on praegu NEGATIIVSED juba ehk suure summa hoiustamise eest tuleb pangale ja pankadel PEALE maksta. Kui ka leiad kuskil mingi hoiustamise, mille eest intressi makstakse (praegu ei maksta vist kuskil), siis nt 500 euro aastase hoiustamise eest sai minu üürnik 2 SENTI. Mina olen ülikorralik ja hoian üürniku raha eraldi hoiusel, et segi ei läheks, et KUI pank maksabki sendi intressi, siis see sinna hoiusele juurde automaatselt arvestatakse ja mina ei pea eraldi sente arvestama. Eraldi arveldusarvet küll kohe kindlasti vaja pole, hoiusest piisab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millises pangas on ülekandetasu 40 senti?

swedist teise panka kandes on 38 senti

Please wait...
Postitas:
Kägu

Veel lihtsamalt öeldes: pane tagatisraha eraldi hoiusele, üürilepingu kehtivuse tähtajaga või automaatse pikenemisega kasvõi 1 kuu kaupa (niikuinii intress 0). Kui pank maksab mõne sendi intressi, siis see lisandub sellele tagatisrahale, sina ISE ei pea mingit lisaintressi üürnikule maksma. Et seaduse ja lepingu järgi on tagatisraha ainult kahjustuste katteks ette nähtud, siis tavapraktikas juhtub seda harva, enamasti tahab üürnik ikka jätta viimase üüri maksmata ja siis võid muidugi seda raha kasutada kommunaalide maksmiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui üürniku tagatisraha tuleb hoiustada keskmise intressiga, siis ei saa seda raha ju tegelikkuses sealt kohe kätte, kui üürnik teatab, et ta hakkab välja kolima ja keeldub maksmast peale seda üüri kuna tal on tagatisraha tasutud 3 kuu ulatuses. Üürnik on küll kohustatud üüri edasi tasuma, aga reaalsus on see, et ta ei tee seda alati. Kas mul on omanikuna siis õigus seda raha kasutada koheselt kommunaalide tasumiseks?

Reaalselt ei hoiusta keegi, intressi võib maksta ka mitte hoiustades, kui vaja peaks olema.
Mul on palju kortereid ning pole never hoiustanud ega intressi maksnud. Tagatisraha ei kasuta mingil juhul üüri tasaarvelduseks. Maksab lõpuni, võtan korteri tagasi, siis saab tagatisraha alles. Vaatan, et seaduse järgi võib seda maksta 2 kuu möödudes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No seadus käsib siiski keskmise intressiga hoiustada ja siit tuleb üks huvitav tulumaksuteema. Ütleme, et olen eraisik ja üürin välja mitut korterit (nt olen pärinud maja ja üürin seda korterite kaupa välja) ning hoiustan kohusetundlikult need tagatisrahad. Ja oletame, et raha ei ole nii odav kui praegu, st intressi ikka koguneb ka aasta jooksul. See intress on ju tulumaksustatav tulu, mina pean selle pealt tulumaksu maksma, mitte üürnikud. Ja veel enam – intressi tõttu saan ma ka vähem tulumaksuvaba miinimumi kasutada, kui mu sissetulek kuu kohta on suurem kui 1200 € ja väiksem kui 2000 €. Võin ka üldse ilma jääda, kui intressid selle üle 2000 tõstavad. Minu loogika ütleb, et selle kulu, mis deposiidis olev raha mulle tekitab, peaks deposiidis oleva raha omanikud ikkagi kinni maksma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No seadus käsib siiski keskmise intressiga hoiustada ja siit tuleb üks huvitav tulumaksuteema. Ütleme, et olen eraisik ja üürin välja mitut korterit (nt olen pärinud maja ja üürin seda korterite kaupa välja) ning hoiustan kohusetundlikult need tagatisrahad. Ja oletame, et raha ei ole nii odav kui praegu, st intressi ikka koguneb ka aasta jooksul. See intress on ju tulumaksustatav tulu, mina pean selle pealt tulumaksu maksma, mitte üürnikud. Ja veel enam – intressi tõttu saan ma ka vähem tulumaksuvaba miinimumi kasutada, kui mu sissetulek kuu kohta on suurem kui 1200 € ja väiksem kui 2000 €. Võin ka üldse ilma jääda, kui intressid selle üle 2000 tõstavad. Minu loogika ütleb, et selle kulu, mis deposiidis olev raha mulle tekitab, peaks deposiidis oleva raha omanikud ikkagi kinni maksma.

kui sul oleks 10 korterit, igaühelt 1000 tagatisraha, ja pank maksaks praegusest 10x suuremat intressi, siis ikkagi oleks see 10000*2%=200 eurot aastas. Nii et ütleme ausalt – su teoreetiline nägemus on suht utoopiline…
Kui summad on suured ja üürivara palju, siis tuleb teha OÜ ja majandada sellega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No seadus käsib siiski keskmise intressiga hoiustada ja siit tuleb üks huvitav tulumaksuteema. Ütleme, et olen eraisik ja üürin välja mitut korterit (nt olen pärinud maja ja üürin seda korterite kaupa välja) ning hoiustan kohusetundlikult need tagatisrahad. Ja oletame, et raha ei ole nii odav kui praegu, st intressi ikka koguneb ka aasta jooksul. See intress on ju tulumaksustatav tulu, mina pean selle pealt tulumaksu maksma, mitte üürnikud. Ja veel enam – intressi tõttu saan ma ka vähem tulumaksuvaba miinimumi kasutada, kui mu sissetulek kuu kohta on suurem kui 1200 € ja väiksem kui 2000 €. Võin ka üldse ilma jääda, kui intressid selle üle 2000 tõstavad. Minu loogika ütleb, et selle kulu, mis deposiidis olev raha mulle tekitab, peaks deposiidis oleva raha omanikud ikkagi kinni maksma.

Su loogika ei päde, sest sa ei peaks tähelepanu pöörama hoiustatud tagatisrahale vaid igakuine üüritulu juba lööb su tulumaksuvaba lõhki niikuinii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No seadus käsib siiski keskmise intressiga hoiustada ja siit tuleb üks huvitav tulumaksuteema. Ütleme, et olen eraisik ja üürin välja mitut korterit (nt olen pärinud maja ja üürin seda korterite kaupa välja) ning hoiustan kohusetundlikult need tagatisrahad. Ja oletame, et raha ei ole nii odav kui praegu, st intressi ikka koguneb ka aasta jooksul. See intress on ju tulumaksustatav tulu, mina pean selle pealt tulumaksu maksma, mitte üürnikud. Ja veel enam – intressi tõttu saan ma ka vähem tulumaksuvaba miinimumi kasutada, kui mu sissetulek kuu kohta on suurem kui 1200 € ja väiksem kui 2000 €. Võin ka üldse ilma jääda, kui intressid selle üle 2000 tõstavad. Minu loogika ütleb, et selle kulu, mis deposiidis olev raha mulle tekitab, peaks deposiidis oleva raha omanikud ikkagi kinni maksma.

Su loogika ei päde, sest sa ei peaks tähelepanu pöörama hoiustatud tagatisrahale vaid igakuine üüritulu juba lööb su tulumaksuvaba lõhki niikuinii.

Miks see rent lõhki lööb? Ütleme, et ma tööl ei käigi (nt on potentsiaalne saadav palganumber miinimum ja ma leian näiteks, et see lisanduv summa ei kaalu üles minu kaotatud vabadust ja seda, et selle saamiseks pean 40 tundi nädalas tegema midagi, mida ma sugugi teha ei taha) ja saan üürina näiteks 1400 eurot kuus. Ja sellise tulu juures mõjutab lisanduv tagatisraha intress juba mu maksuvaba miinimumi.

Neile, kes hakkavad arutama, miks ma tööl ei käi ja kas selle maja pealt ikka rohkem üüri küsida ei saa – tegemist on hüpoteetilise olukorraga ja mul pole kunagi olnud kinnisvara, mida saaks välja üürida. Lihtsalt erineval ajal vastu võetud seadused moodustavad üheskoos huvitava kompoti. Nagu näiteks see, et kui ma olen 23 aastat vana tudeng, siis mul on võimalik toimetulekutoetust saada ainult siis, kui mu päritolupere seda saab, aga samas pole mu päritolupere kohustatud mind mitte sendigagi toetada, kuigi nad ehk on ramprikkad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui saad üürina 1400 eurot kuus, siis tagatise (ka 1400) intress aastas on isegi ulmelise 2% juures 28 eurot… Reaalselt pigem 2,8. Mida ta sul niiväga mõjutab?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui saad üürina 1400 eurot kuus, siis tagatise (ka 1400) intress aastas on isegi ulmelise 2% juures 28 eurot… Reaalselt pigem 2,8. Mida ta sul niiväga mõjutab?

Tagatisraha võib olla kuni kolme kuu üüri ulatuses (kuigi eks katsu leida loll, kes seda on nõus maksma). Ja võtame hüpoteetilise 7% (tegemist on hüpoteetilise värgiga ju nagunii, aga olid ajad, kus oli võimalik ikka märksa soodsamalt kui 2% aastas hoiustada), siis see natukene mõjutab ikkagi kasutatavat maksuvaba miinimumi. Aga see pole antud juhul oluline, oluline on võlaõigusseaduse-alane küsimus – kas üürileandja, kes on vastavalt seadusele vähemalt turu keskmise intressiga tagatisraha hoiustanud, võib sellest kinni pidada oma kulusid, mis hoiustamise tõttu on tekkinud? Ehkki tänases päevas on see sentides (ülekandetasud), aga kuidas juriidiliselt õige on? Või tohib ainult siis, kui see on lepingus sätestatud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

keskmise intressiga

mis asi see on ja kust seda näeb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui saad üürina 1400 eurot kuus, siis tagatise (ka 1400) intress aastas on isegi ulmelise 2% juures 28 eurot… Reaalselt pigem 2,8. Mida ta sul niiväga mõjutab?

Tagatisraha võib olla kuni kolme kuu üüri ulatuses (kuigi eks katsu leida loll, kes seda on nõus maksma). Ja võtame hüpoteetilise 7% (tegemist on hüpoteetilise värgiga ju nagunii, aga olid ajad, kus oli võimalik ikka märksa soodsamalt kui 2% aastas hoiustada), siis see natukene mõjutab ikkagi kasutatavat maksuvaba miinimumi. Aga see pole antud juhul oluline, oluline on võlaõigusseaduse-alane küsimus – kas üürileandja, kes on vastavalt seadusele vähemalt turu keskmise intressiga tagatisraha hoiustanud, võib sellest kinni pidada oma kulusid, mis hoiustamise tõttu on tekkinud? Ehkki tänases päevas on see sentides (ülekandetasud), aga kuidas juriidiliselt õige on? Või tohib ainult siis, kui see on lepingus sätestatud?

Ei, seadus ei näe ette mingeid kinnipidamisi.
Samas ei tule ükski üürnik su pangakonto väljavõtet nõudma, et näha kuidas intress on saavutatud. Pead sealsed konto hooldustasud kinni ja kogu lugu. Maksekorralduse tasu loomulikult maha ei arva, see on su normaalne ärikulu seoses üürimisega.
Samuti ei arva maha oma tulumaksuarvestusega tekkinud kahju, see pole üürniku asi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole kunagi hoiustanud ja praktika on selline – esimese kuu üüri ja tagatisraha maksab üürnik sulas lepingu sõlmimisel. Kui üürileping lõpetatakse – arvestan tagatisest maha viimase kuu kommunaalid (see arve tuleb hiljem) ja ülejään kannan üürnikule tagasi (siiani olen oma korterid tip-top tagasisaanud, väheke on vaja koristada-kõpitseda, aga selle teen üüritulust).

Please wait...
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Üürniku tagatisraha, keskmine intress ja tasaarveldus